Minu kogemused Horvaatias, juuli 2014

Kuna ise sain siit ja Uvalt enne reisi palju abi siis annan ka tagasisidet ning loodan, et minu jutt on omakorda kellelegi abiks.

Reis kestis 2 nädalat. Autoks diisel Volvo S80. Sõitsime läbi ca 6500km, kütusele kulus ligi 700€ ja teemaksudele, tunnelitele, sildadele, parkimistele 120€

Alustasime 12 hommikul kella 8 paiku Tallinnast, õhtuks teispoole Varssavit Gorski Hotelli (2-ne tuba koos hommikusöögiga ca 34€). Järgmine päev lihtsam sõit kuna enamasti kiirtee. Õhtuks Kranjska Gora mäesuusakeskusesse. Väga äge koht kus ka suvel puhata. Meeldis nii väga, et sättisime ka tagasiteel üheks ööbimiseks, et järgneval hommikul ümbruskonda rohkem uurida. 4-ne super vaatega apartment 60€ öö. Apartmendi all oli väike baarike kus vaatasime jalgpalli MM-i finaali. Hommikul valisime vähe ekstreemsema tee Itaalia suunas - sõitsime ca 4h üle mäe (lihtsam tee oleks olnud mingi 2h. Need lisatunnid olid seda väärt, väga palju ilusaid vaateid. Lõunaks olime Itaalisas Jesolo poolsaarel kus oli kogu reisi ainuke ette broneeritud öömaja - mingi usklike hotell :) 99€ öö koos "hommikusöögiga". Sealt poolsaarelt oli mugav ühistranspordiga (buss + paat) Veneetsiasse minna. Pool päeva Veneetsias ja õhtul 11 paiku samamoodi tagasi.

Hommikul start Horvaatia suunas. Horvaatias sõitsime mööda mereäärt - Pulasse, sealt edasi Rijeka ja Krki saar. Pula ja Rijeka vahelisel teel oli palju ägedaid külakesi ja väikseid randu. Õhtuks jäime kusagile enne Senj'i rannikule öömajale (2-ne tuba 40€). Hommikul Senj'i juurest kiirteele ja sealt otse Makarskasse. Kuna kraade oli üle 30-ne siis väga apartmendi otsimisele aega ei kulutanud, tänu parklakuti tutvustele saime üsna uues majas apartmendi, rannast ca 800m, mäe otsas, verandaga merepoole, kliima jms olemas, 70€ ööpäev 4-le inimesele. Võtsime korraga 5-ks päevaks ja hiljem veel ühe päeva juurde. Kuna olime kohal varasel pärastlõunal siis jõudsime veel ka randa ja sööma ja muud kohalikku elu kaema. Ka järgmise päeva olime Makarskas, puhkasime sõidust ja lebotasime rannas.

Järgnevatel päevadel tegime väljasõite Spliti, Dubrovnikusse ja Braci ning Hvari saartele. Dubrovnik oli väga äge. Spliti tagasi ei läheks - minuarust mõttetu ja laialivalguv. Rand oli enamvähem aga muu oli liiga "argine". Saarte reisi võtsime kohapealt, pakkujaid palju. Braci saar ja Boli rand oli kogu raha väärt. Bracile läheks tagasi. Viimane päev oli veidi pilvine (sooja endiselt 30 ligi) ja otsustasime vallutada Makarska katuse - Sveti Jure vaata: http://www.dangerousroads.org/eastern-europe/croatia/871-sveti-jure-croatia.html
Võiks öelda, et reisi elamusterohkeim päev - 23km käänulisi ja järske mägiteid, lummavaid vaateid, ekstreemseid möödumisi vastutulijatest jne. Poole sõidu peal hakkas ka paduvihma tulema ja udu (või oli see juba pilv) läks nii tihedaks, et näiteks tagurdades ei näinud auto tagumist otsa :) Tipus (1762m) vihm lakkas ja udu hajus, kogu see vaade oli seda väärt.

Makarska pikema peatuskohana sobis meie seltskonnale kõige paremini. Ei olnud liiga vaikne ega ka kärarikas, oli piisavalt erinevaid söögikohti, lounge, kokteilibaare ja muud tegevust. Kusagilt väljasõidult tagasi Makaraskasse jõudes tõdesime alati, et ikkagi see on parim koht kus olla.

Järgmisel hommikul alustasime tagasiteed. Suhteliselt vara jõudsime Krka rahvusparki, rahvast oli vähe ja vaatamist oli, koseall ujuda oli ka elamus. Edasi panime Plitvice rahvuspargi suunas. Kuigi algne plaan oli jääda sinna ööbima, et siis hommikul vara parki külastada (turiste siis vähem) siis otsustasime ikkagi pärastlõunal ka selle pargi ära külastada. Turistide hulk oli talutav. Park erineb Krkast piisavalt kuid ühe päeva kohta sai vett ja koskesi ikkagi liiga palju ja lõpuks umbes 132-nda kose juures ei suutnud enam vaimustuda :)

Sealt edasi panimegi tagasi Kranjska Gora poole. Algne plaan oli küll Ungari kuid see Sloveenia mägiküla ja ülisõbralik apartmendiomanik jätsid sellise mulje et otsustasime pika sõidupäeva teha ja teades, et meid ootab korralik ööbimiskoht sõitsimegi otse sinna. Kohal olime ca pool 12 öösel. Hommikul vaatasime paar tundi ümbruskonda ja siis Poola suunas. Ööbisime nüüd Gorski Hotellist täpselt teiselpool teel. Samuti korralik koht ja veel parem hommikusöök. 2-ne tuba 30€ öö. Ja järgmisel hommikul start Eestisse ning öösel 1:30 Tallinnas.

Sai korralik kirjand kokku. Kui keegi tahab veel midagi küsida siis katsun abiks olla. Ja veelkord tänud ka Uvale. Väga abivalmis inimene ja väärt nõuanded.

Tervitades
Aimar

Tere!

Mind huvitaks auto käitumine Sveti Jure mäetippu sõites, kuna ka võib-olla plaanis seal ära käia! Kui järsk on tee kalle? Palju see teekond autot koormas, mis käiguga sõita sai, palju auto kütet võttis jms? Kuidas toimusid möödumised vastutulijatest kitsaste kohtade peal? Kas seal on ka kusagil vahepeal mingeid laiemaid kohti, kus autol puhata lasta ja pildistada või lihtsalt vaadet nautida?

Tee kalle ei ole mingiks probleemiks, kõige suurem märk vast oli 18% ja keskmine tõus jääb alla 7%. Mina oma diisel volvoga sõitsin automaatkasti reziimis ja polnud probleemi. Vastu tuli igasugu suuremaid ja väiksemaid autosi ja ka üks buss.

Möödumiste jaoks on iga ca 300m tagant taskud. Oli ka ekstreemsemaid kohti kus tuli veidi tagurdada ja keegi läks autost välja ja juhendas täpsemalt. Vahepeal jäi kahe auto vaheks vast umbes 10cm. Kõik vastutulijad olid väga sõbralikud ja arusaajad. Üldiselt kehtib kirjutamata seadus, et mäkketõusjal on eelisõigus. Allasõit oli juba palju lihtsam kuna ise siis juba harjunud ja mul joppas ka sellega, et siis tuli palju vähem autosi vastu. Ülessõidul ütles ühel meie ees sõitval autol närv üles ja keeras ikkagi otsa ringi. Tipust jäi tal mingi 2km puudu vaid.

Vastu tuli ka rollereid ja ATV-si mis tundub mõnus variant kui ilm on ilus. Seekordse ilmaga sain nad muidugi ikka väga väga märjaks ja külmaks (üleval oli kraade 13, all 30).

Umbes poole mäepeal on veidi suurem parkla, suveniiripood ja wc (pildil see koht kus buss on). Aga ülevalpool võib peatuda ka taskutes või nõelasilmakurvides. Oli ka paar lagedamat kohta kus olid ka piknikulauad jms.

Kuna tegu on rahvuspargiga siis all küsitakse ka piletiraha, vist oli 90 kohalikku inimese kohta ehk ca 11€. Selle eest anti ka mingit materjali ja CD plaat mida ma pole jõudnud veel vaadata.

Panin siia mõned seebikaga tehtud pildid:
https://www.dropbox.com/sh/m0lsfj9yrcepprq/AAC2vGIHo3Yne_MXA3XLMOz1a
Youtubes on ka palju videosid kogu teekonnast, sealt saad hea pildi ette. Mina neid enne minekut ei vaadanud ja siis oli üllatusi rohkem.

Tere,

palju veneetsias käik maksma läks ja kust need bussid/paadid lähevad? Ööbimine tasuks ilmselt ette bronnida Jesolo poolsaarel? Hetkel endal küsimus just ka minna autoga veneetsiasse teel horvaatiasse või siis laevaga Pulast veneetsiasse.

Poolsaarel hotell oli 99€ neljale inimesele. Buss poolsaare otsa (Punta Sabbioni) oli vist 2€ nägu. Punta Sabbionist Veneetsiasse laev - 14€ nägu, edasi-tagasi. Kui 8 aastat tagasi Veneetsias käisin siis teiselt poolt ja rongiga. Nüüd laevaga meeldis rohkem. Ja kui 8 aastat tagasi tundus kõik hirmkallis ja ei julgenud söömagi minna, siis nüüd sõime Veneetsias õhtust korralikus pitsarestoranis. Vein ja pitsad 4-le iniemsele natuke üle 60€, niiet ei tasu karta.

Poolsaar on tihedalt täis igasugu kämpasi, laagreid ja veeparke, on ka pikk rannajoon ja saab ujuda. Netist leiab ka infot aga tasub tähele panna nende kiikse. Enamus kohtades on päris keeruline arusaada mis lisatasud kõik juurde lähevad. Näiteks cleaning fee, konditsioneeri tasu, autokoht eraldi ja kõige tipuks oli ühes kohas, et rendid kämpingu 4-le inimesle ja maksad näiteks 70€ aga siis peab iga inimese eest veel ka persona tasu maksma mingi 12€. Paljudes kämpades on miinimum aeg 7 päeva jne. Juuli lõpp ja august on kõige turistirohkem aeg ja mina ei julgeks broneerimata minna. Augustikuise Veneetsia kohta räägitakse ka halbu kogemusi (haisvad kanalid, liiga palju turiste) aga juuli keskel oli seal küll väga mõnus.