Hei Andres, mis muljed Sul Ngapali rannast jäid?  Kas tasub minna?Omal ajal , kui sai käidud Birmas, siis jätsime Birma rannad marsruudist välja. Põhjuseks see, et bussiga Yangonist sinna pikk maa ning Ngapalis kallid hotellid.  Kuna meil oli tagasilend Eestisse nagunii läbi Bangoki, siis tegime  rannapuhkuse reisi lõpus hoopis Tais.  Polnud vahet, kas lennata Yangonist Ngapali ja tagasi või Bangokist Tai rannapiirkonda ja tagasi.Birma on ka üks minu Aasia top sihkohti ning plaan sinna lähiaastatel veel minna ca kuuks ajaks.Tänud!

Merlin,meile rand meeldis, peale meie võibolla seal oli veel 1-2 paarikest, seega inimtühi paik. Rand siin.Ööbisime siin ja meil maksis öö kaheses toas 27,70 eurot.

Rannast niipalju, et meie olime  Ngwe Saungi rannas, kus põhiliselt puhkavad kohalikud. Ööbisime  Emerald Sea resort hotellis.  http://www.emeraldsearesorts.com/. Nädala sees olime  ainukesed inimesed. Neljapäeva õhtust hakkasid kohalikud tulema. See oli tõeline paradiis.

PäikestAndres, mida teeksid oma marsruudis teisiti , kui uuesti Birmasse läheksid? Mis kohta külastaksid kindla peale uuesti, mida mitte?

Merlin, ma jätaksin ära Naung Hkio (ja see sild oli ka seal täiesti mõtetu) ja selle asemel ehk Golden Rock. Jalgsimatk Inle järve äärde Kalawist: vaatasin nende pilte ja seal nad kirjutavad, et mingi täiesti uus marsruut... Seega soovitan nendega rääkida, et kellega käidi matkal!Kui nüüd uuesti minna, siis see Golden Rock (ja allapoole), Naypyidaw ja Mrauk U.

Andres,Meil oli plaanis Mrauk U-sse minna, kuid ligipääs päris suur peavalu (pikk sõit bussiga), seega mõtlesin, et lähen pigem  teist korda Bagani.Golden Rockśt allapoole Hpa-An ja Mawlamyine tundub külastmist väärt!

Mrauk U-sse saab ka siselennuga Yangonist (ja tagasi ka), aga jah, palju võtab aega, seepärast ma selle ära jätsingi

Kes juba vähemalt korra-paar Birmas käinud ning otsib uusi ja huvitavaid sihtkohti, siis soovitan soojalt Chin state`i, eriti selle põhjaosa külastada. Antud piirkond oli veel hiljuti suletud, aga kuna olukord on seal vähemalt praeguseks maha rahunenud, võib Chini mägisel maastikul nüüd üsna vabalt ringi seigelda. Eriti meeldis Monywa-Kalewa teelõigu teine pool. Seal läheduses on veel mitmeidki paiku, mis järgmisel korral ja siis juba tsikliga avastamist väärivad. Seekord oli plaan maksimaalselt palju hääletamise abil edasi liikuda, millist võimalust praktiseerisin üldse esimest korda enda Kagu-Aasia reiside jooksul. See töötas, kuigi vajas teatavaid ettevalmistusi. Soovitan sellist lähenemist kõigile, kes tahavad tunda Birma inimeste tõeliselt siirast abivalmidust. Birma kogemusele vürtsi võib lisada ka budistlikes mungakloostrites ööbimisega, kuid peab arvestama ka munkade umbusu, eitavate vastuste, passist piltide tegemisega jne. Aga kokkuvõttes elamus missugune!P.S. Samas osariigis asub ka üks kahest alles hiljuti avatud piiripunktist, mille kaudu saab Birma ja India vahel liikuda. Kui alustada reisi Birmas ja jätkata Indias, siis on vaja saatkonnas tehtud India viisat. Kui aga lennata esmalt Indiasse, sealt maad mõõda või lennates Birmasse ja seejärel maapiiri kaudu Indiasse tagasi, piisab ka India e-viisast. Ise tegin India viisa Mandalays ja sain selle kätte 2 päevaga, aga tasub arvestada kolmega. Rihkhawdar/Zokhawthar on võrreldes Tamu/Moreh piiripunktiga väga harva kasutatav, nii et veebist ja foorumitest ei leidnud enne ühtegi kinnitust, et keegi seda kasutanud on ja et Rihkhawdari suunas liikumisele takistusi ei tehta. India saatkonnas ka hoiatati, et kui seda piiripunkti teatud põhjustel kasutada ei saa, siis ei ole avalduses ära määratud piiripunkti valiku tõttu alternatiiviks ka Tamu/Moreh, aga õnneks probleeme polnud. Olukord Birmas muutub kiiresti ja ettearvamatult, nii et teatud piirkondade osas saab alles koha peal selgust, kas need on avatud või suletud. Aga pioneeriks olemine tasub end kahtlemata ära.