Naine elab teises riigis.

Kuidas inimesed saavad hakkama igatsusega, kui ise elad ühes kohas, ning naine teises. Kokku saamine umbess 4 korda aastas, nii kuu poolteist korraga. Vahest kui väga head ajad, siis ka kolm jne. kuud koos.

Kui igatsus väga suur ei aita muud kui tuleb jälle kokku kolida. Kas siis siia või sinna.

Selles ongi probleem, et pean töö pärast veel mingi aeg Norras olema, aga tema tahab sünnitada kindlalt kodumaal.

Eks see kokkukolimine nõuabki valikute tegemist. Ning ühele poolele on need valikud kindlasti valulikumad kui teisele poolele. Tuleb selgusele jõuda mis on elus oluliseim ning selle järgi toimida. Väga filosoofiline jutt kuid olen ise sama asja läbi elanud :)

Naks :)
Mul hommikust otsa näpud sügelevad, aga...

Johhaidiil on õigus. Mina polnud ka nõus sünnitama Eesti väikelinnas, mille nime sa ilmselt tead (lisan: sealses sünnitusmajas oli sellel ajal täielik bardakk!). Teie elukohktade vahemaa pole määrav. Aeg näitab, et kes kuhu kolib ja ennustamisega ma parem ei tegele ;)

Edu Teile mõlemale.

Tean seda, kui finants olukorrad seda ei nöuaks, oleksin juba ammu seal. Põhi küsimus oligi selles, et skype ja msn tundub nagu väheseks jäävat, ning Eestis vist tglt. väga palju inimesi, kus mehed töötavad välismaal, kuidas nendel sellega hakkama saamine on.

Minu meelest on pikamaasuhet võimalik üle elada ainult juhul, kui selle lõpetamiseks on olemas mingi plaan :) A la 2 aasta pärast, kui mul ülikool läbi kolime emba-kumba riiki kokku või sinu puhul nt võiks olla plaan, et naine kolib lapsega sinu juurde Norrasse peale sünnitamist (3 aastat ju hooleta, emapalka küll vähem). Siis on, mida oodata ja mille nimel koos olla. Minu jaoks isiklikult oleks kõige õudsam teadmatus tuleviku ees, st neverending kaugsuhe...

MSN ja Skype kohta ütleksin, et parem see kontakt, kui üldse mingit kontakti (või ainult tigukiri :)).

Seda muidugi, tulevikuks on köik plaanid olemas, küsimus oligi rohkem momendi igatsuse kohta.

Selle vastu vist ei olegi kahjuks head rohtu, ainult kibemagus jällenägemisootus on see, mis leevendab :)

Ei oska kahjuks aidata. Minu arvates ei olegi mõistlik pikalt lahus elada ning seetõttu võtsin pere välismaale kaasa kui sinna tööle läksin.

Uups, unustasin vist mainida, et mu abikaasa on tailanna, ning laps saab Eesti passi nii vöi naa, selles probleemi pole.