Pikemat aega on olnud mõte Nepaali külastada. Enamus käib Nepaalis (mägi)matkamas, kuid meid huvitaks eeskätt loomavaatlus. Kõige rohkem tahaks näha punapandasid, aga ka tiigreid (või kasvõi ühte tiigrit) ja India ninasarvikuid.
Olen veidi uurinud ja silma on jäänud Red Panda Network'i korraldatavad ecotripid punapandade piirkonda, kuid kindlasti on ka teisi pakkujaid.
Kas keegi on käinud Nepaalis loomavaatlisreisil? Eriti just punapandasid vaatamas. Või äkki näinud neid Indias? Oleksin soovituste eest väga tänulik.
Ka kõik muud näpunäited, soovitused, arvamused ja kogemused loomavaatlisega Nepaalis on väga teretulnud.
Plaan on minna märtsi lõpus - aprilli alguses. Aega oleks ca 1,5 nädalat (vajadusel natuke rohkem).
Aitäh!
Meil eile oli sõpradega arutelu Nepaali üle ja keegi poetas "Kathmandu on selline mõttetu linn, palju rahvast ja suitsuving". Ma pidin ära surema, sest minu arust on Kathmandu kõige ägedam linn üldse, kus ma käinud olen :)))), aga no selle ütleja jaoks siis mitte.
Olen käinud Chitwani rahvuspargis Lõuna-Nepaalis. See oli selline tavaline turistikas. Saime elevantidega sõita ja nendega koos ujuda ja paadiga jõe peal ulpides krokodille näha jne. Lisaks külaelu, mille juurde käisid jutud, et see on kõik hästi loomulik ja ei ole meie lõbustamiseks tehtud show. Tagantjärele ma ei tea, kui eetiline kogu see elevandindus on. Meile tol hetkel igatahes meeldis väga. Päris loodusvaatluse mõõtu see aga kindlasti välja ei andnud.
Nepaal on kindlasti koht mida külastada, meile eksootilisi loomi näeb juba Kathmandus. Lennujaamast väljudes läks lennujaama suurem kari ahve, läksid üle aia ja mööda telefonitraate.
Chitvaanis olime kaks ööd, väidetavalt pidavat seal rahvuspargis tiigreid olema, näidati puutüve kus tiiger käib küüsi teritamas, ühel hetkel lasi giid jeebi kinni pidada ja ütles , et tunneb tiigri lõhna. Nägime seal kotkaid, ahve, erinevaid sõralisi. Elevandid olid ka, aga neil olid kõigil peremehed. Hommikul paadiga (puutüvest küna) retkele minnes, ujusid jões vastu kakspaari ninasõõrmeid, pärast retkelt tagasijõudes nägime nende omanikke liivaseljakul päikest võtmas, tegemist oli 6m krokodillidega, siis vajus suu küll lahti. Meie majutus oli seal jõe lähedal ja esimene õhtu kohalik vend küsis, et kui öösel loomad tulevad kas ajan ülesse. Vastasime et loomulikult, kella nelja ajal aetigi meid ülesse, küsisin et mis loomad on, vend vastas muiates et hirved. Viis meid vaikselt betoonrinnatisega vaatlus kohta ja pani taskulambi põlema ja seal oli täies hiilguses ninasarvik söömas. Hommikul selgus, et ninasarvik meelitatakse sinna värskerohu ja soolaga, samas öeldi et tõenäosus ninasarvikut näha on üsna väike, aga meil õnnestus teda ka järgmisel õhtul näha.
Mina nägin ninasarvikut jalgsimatkal Chitwanis, aga see oli omajagu aastaid tagasi kui Nepalis vabatahtlik olin. Ma Nepalis pigem võtaks väga hea teenusepakkuja, sest neid on omajagu ja odavamad on väga sõltuvad kohalikest oludest ( st päev sinna siia pole mingi küsimus). Aga kui sa juba lähed, siis Nepalis ca 900 erinevat liiki linde ka.