Nõuandeid Horvaatiasse minejatele

Viimasel ajal on siin foorumis väga palju küsitud Horvaatia kohta erinevatenurkade alt. Panen siia kirja oma kogemused, järjekord pole ei loogiline ega kronoloogiline aga katsun välja noppida asjad, mis võiksid olla head teada neile, kes plaanivad lähiajal Horvaatiasse minemist. Üksiti võiksid kõik teised ka ju oma nõuanded siia alla koguda.

12 päevane reis Horvaatiasse, minnes paaripäevane peatus Ungaris, tagasi läbi Austria et saaks maksimaalselt kiirteid kasutada. Läbisõit 5360 km. Kaugeim punkt Dugi Otoki saar Põhja Dalmaatsias.

Valuutavahetus: kõige soodsam tundus olevat osta Eesti pangakaardiga kunasid kohalikest postkontoritest. Vaatasin kaardi väljavõttelt, et 800 kn oli maksnud 1748 eek (koos teenustasuga) ja see teeb kursiks 2.185 eek 1 kuna eest. Tavid nt müüb kunasid hinnaga 2.45. Vahe ei ole küll röögatult suur, pigem on info abiks neile, kes ei taha kohe siin seljakotitäit kunasid ühes võtta ja ei ole täpset eelarvet planeerinud. Väikesed valuutavahetused on eriti kehva kursiga ja pankades raha ei vahetanud kuna nondel olid kehvad tööajad.

Rahakulu: kogukulu parem ei hakka ütlemagi.... Aga mõned olulisemad asjad. Bensiini läks kokku 563 liitrit, keskmine kulu 10.5 liitrit 100 km kohta, auto oli selline vähe suurem. Bensiini peale läks raha kokku 7070 krooni mis teeb keskmiseks liitri hinnaks 12.55 krooni. Kõige odavam on bensiin Leedus, kõige kallim Ungaris. Horvaatias on bensiin väikesaartel kallim kui mandril. Politseile altkäemaksuks läks ca 800 eeku, kusjuures eriti ebameeldivalt esines Leedu politsei: ka öösel 4.30 olid nad varmalt inimtühjal maanteel.

Kindlustused: roheline kaart + Leedu kindlustus + 2 inimese reisikindlustus kokku ca 2200 eeku. Teemaksud umbes 500 eeku kokku.

Horvaatia ei ole mingil juhul odavate hindade paradiis, pigem selline Harju keskmine. Väikestele saartele minnes peab arvestama, et seal on kõik mõnevõrra kallim, kui mandril - toit, bensiin, väljas söömine. Seal, kus ise käisime, juhtus ka kurioosne lugu, et meie lahkumispäeval polnud enam postkontoril sularaha, et valuutat vahetada. Vaja praamipiletid osta ja... Õnneks saime kaubale suveniiripoes. Rabi ja Krki taolistes kohtades seda vast ei juhtu.

Siiani olen arvanud, et konditsioneer on autol suht mõttetu luksus, aga Horvaatiasse ilma konditsioneerita autoga ei läheks. Palavus pidevalt üle 30 kraadi.

Horvaatia on praegusel aastaajal tohutult üle rahvastatud, sõites öösel Zagrebist alla rannikule Zadari oli maantee tihedalt autosid täis nii kaugele kui silm ulatas. GPSiga mõõtes tuli keskmiseks kiiruseks aukartustäratav 50 km/h. Sama pidi toimuma ka Aadria maanteel, kus öised ummikud üsna tavapärased. Katsuge vältida saari, kus on lennujaam = saabuvad paketituristide hordid. Plitvitce rahvuspargi laudteedel oli trügimine nagu Kopli trammis (või kus iganes tänapäeval trügida armastatakse).

Läbi Poola soovitaks sõita võimalusel öösel, sest PolskiFiati mehed on siis oma vuntsid rahulikult padjale pannud ja ei saali enam ringi. Rekkameestega rada jagada on palju mõistlikum. Teed on kohati kitsad, aga väga hästi tähistatud ja pimedas nähtavad. Päeval sõites on liiklus arutult tihe ja kuna teed lähevad läbi lugematute pisiasulate siis kujuneb keskmine kiirus närvesöövalt aeglaseks. Horvaatia kaardid, mida bensukates müüakse on enamasti mõõtkavaga 1: 500 000, mis võib osutuda ebapiisavaks, kui kavatsete sõita kusagil mujal, kui põhimaanteedel. Erineva taseme teed on tähistatud erineva värviga, aga tegelik tee olukord ei pruugi kaardil toodule vastata. Läbi muude riikide sõitsime Hallwagi atlasega (2001/2002), milles on kaardid mõõtkavaga 1: 3 700 000 ja 1: 1 000 000 ja see toode osutus suhteliselt mõttetuks. Parem soovitaks juba gloobuse abil ringi rännata, saaks vähemalt nalja. Sama atlase erineva mõõtkavaga kaardid ei langenud omavahel kokku ja nt. osa Slovakkia kiirteest, mis kaardil kajastu, oli tegelikult alles ehitamisel. Sama atlas soovitab Eestis kutuda politsei numbril 02 ja kiirabi numbril 03.

Keel. Eriti rannik on pigem saksa ja itaaliakeelne kui inglisekeelne. Ka Ungaris on inglise keelega raske hakkama saada. Horvaatias aitab natuke vene keele oskamine, kõvasti oleks abiks kui teaks täpselt millised sõnad vene keelega kattuvad ja millised mitte, siis saaks vast päris lahedasti hakkama. Ise ostaks järgmisel korral mingi vestmiku ühes.

Rohkem praegu ei tule meelde, loodan, et on kellelegi ehk abiks.

1
2

kas kellegi on veel nõuandeid, kes sel aastal käinud?

ise tahan augustis minna

0
0

kui võimalik siis mine aug lõpus septembri alul, augustialgupool on siin ikka päris tihe rebimine-tunglemine. raha koha pealt-kui võtad ainult eurod kaasa siis nendega saab reeglina igal pool maksta, kui vaja siis vaheta kohal olles pisut kunasid. cresi ja pagi saartele tasub minna, kohalikes veinikülades ringi uurida (istrias neid igal nurgal), pakuvad osad ka ööbimist, mis mõistlik. aga mis su reisiplaan muidu on, rohkem rannikul või ringi sõites, sel ajal pole öömaja leidmine kõikse lihtsam. räägi lähemalt, siis oskan äkki nõu anda, kuna ise elan sloveenias ja horvaatias veedan päris palju aega

0
0

kavatseme jõuda umbes 12-13 juuni paiku horvaatiasse. Plaanis sõita mööda rannikut ja nautida seal võimalikult paljukiidetud loodust. Plaanis ööbida käpmsides, telkides. Esialgne plaan on olla Horvaatias u nädal. Eelmine aasta sai oldud ainult paar päeva ja nähtud Pula ja Rijeka ümbrust. Äkki oskad mingeid vaatamisväärsuste , marsruutide ja ööbimiskohtade soovitusi anda. Edasi kavatseme minna praamiga Itaaliasse, äkki tead sellisest minekust kah midagi...

0
0

sel ajal kui te tulete pole kõikse ägedam turismihooaeg veel pihta hakanud, niiet mõned päevad võikisite olla istrias. porec paar päeva, vaadake limski kanalit ja selle ümbrust pisut (porecist läheb ka praam veneetsiasse, samuti nagu Umagost, see SLO-HR piiri lähedal pisike linnake, samas oleneb kust te tulete, kas läbi SLO etc, siis SLOs võiks peatuse teha Postojna koobastes, need jäävad teile sellisel juhul tee peale), porecist alla sõites käite läbi pula (seal brijuni rahvuspark, kus auväärt tito pesitses, mu maitsele väga pole, aga tükki küljest selle vaatamine ka ei võta), ühed ilusamd rannad on Premanturas (siis Pulast hakkate jälgima Premantura märki) ja seal olles Kamenjak. Randa tasub minna hommikul vara et parimad paigad endale saaks hõivatud. Seal olles oleme elanud Banjoles (Villa Diana) tore neegrinaine peab seda ja apartmendid ok. siis edasi sõidate rijeka peale üles ja hakkate all lõunasse sõitma mööda rannikut, sinna jääb täitsa ilus mägedevärk Velebit, nii suund Zadari peale ja enne zadarit on Paklenica looduspark (seal üks ilus u. 2 tunnine tee üles mägimajadesse), Starigrad kohe seal külje all ja seal võib ühe öö veeta aga mu meelest rannad Starigradi juures jamad. terve tee alla lõunasse on vaatepiltide poolest mõnus, split on split aga peale spliti tuleb Makarska kus Biokova mäi, sinna ülesse minnes saab ilusaid vaateid. aga zadarist võib paadi võtta ja saarte vahele sõitma minna, see vägev elamus. Sibeniku juurde jääb KRKA looduspark, mis ilus ka, seda võite teha ka tagasiteel nagu ka Plitvicka LP. Ühesõnaga, sa parem ütle mida te täpsemalt näha tahate ja mis marsruuti pidi sõita, siis mul lihtsam rääkida.

0
0

mul plaan olla kokku teel 3 nädalat. ca 10st augustist alates. sõita läbi poola ja ungari ja slovakkia horvaatiasse (läbi varazdeni). sealt (kaarti pole hetkel siin kaasas, ei saa täpselt linnade nimesid vaadata :) ) sõita rannikule ja mööda rannikuserva kuni dubrovnikuni välja.

võimalik, et tahaks käia ka krk'i saarel. siis tasapisi sealt uuesti üles sõita ja läbi sloveenia veneetsiasse. sealt ilmselt päev-kaks ja siis austria (graz, viin) kaudu läbi tshehhi ja poola jälle eesti poole tagasi.

mida näha tahan? ilusat loodust. soovitavalt neid kohti, mis ei ole ülerahvastatud, kuigi see vist ei ole sel ajal seal võimalik. merd loodust, vaikust ja rahu :) kuna liigun autoga ja ööbimise suhtes piiranguid pole (suur mahtuniversaal, kus asemed sees), siis olen suhteliselt vaba liikuma.

tahaks nii puhata - veidi peesitada, ujuda kui ka loodust ja huvitavaid-ilusaid kohti näha.

iseenesest on marsruut suhteliselt lahtine - kuhu minna soovitatakse, eks selle järgi selle marsruudi koostan. ise enne käinud ei ole, seega ei oska midagi arvata ega eelistada.

põhimõtteliselt arvan, et horvaatiasse välja sõidab 2-3 päevaga (pool päeva poola chestochowa(?) kloostris ja ungaris ka kokku vast 1 päevane peatus vms). siis horvaatias kohapeal ca 1 nädal. siis sloveenias (kui on, mida vaadata) ka 1-2 päeva. veneetsias 1-2 päeva. ja siis austria kaudu tagasi, arvestades ca 1 päev grazile ja 1 päev viinile. siis peaks 3 nädalaga jõudma küll.

kui horvaatias-sloveenias midagi selle marsruudi piirkonnas oskad soovitada, olen väga tänulik. võibolla KÕIGE kõrgemaid ja käänulisemaid mägiteid ei oleks vaja, kuna kaaslane ei talu eriti kõrgust ja mägiteid :)

võib ka meilile kirjutada

0
0

Helkuril on hea ülevaade eespool, soovitan seda ka vaadata. Ise käisin ära selle infi põhjal aprillis Krk saarel Vrnbiku ja Krk linnas. Samal saarel kui huvitab tegime Stara Baskast ka jalgsimatka. Krk infost saime superkaardi matkaradade kohta (märgistatud rajad, eri raskusastmed ja kilometraazid). Ja elamus oli Lubenica kyla Cresi saarel. Mägiteed (olen ka ise paras jänes): kui on märk, et bussidele keelatud, läheb jah tsipa kõhedaks (näiteks on see märk vahetult enne Stara Baskat ja 2,5 km enne Lubenicat). Aga oli lihtsalt kitsas tee aga õnneks aprilli lõpp ja vaikne aeg. Aga probleem mulle täiesti mõistetav ja seepärast vaata märke. Ja ole oma kaaslasega rahulik ja mõistev. Lõpetan jälle Helkurit korrates - kindlasti minge Kotorisse Montenegros, see ei jää üldse kaugele Dubrovnikust.

0
0

aitäh!

kaaslasega olen rahulik ja mõistev nagunii :) tahtsin lihtsalt teada, kas on äkki mõned tasasemad ja madalamad teed ka, kust minna :)

0
0
0
0

märkus kaartide kohta. horvaatias ostetud kaartidel on selline probleem, et seal pole peal teid mis on juba valmis. ise sõitsime 2003 aasta kaardi järgi ja seal olid osad uued kiirteed ideena joonistatud ja kiri juures, et valmivad 2005-2006. tegelikuses oli teid aga tunduvalt rohkem ehitatud, sest teed mis pidid alles valmima olid juba 2002 valmis saanud ja paljud olid just valminud mis pole ideenagi kirjas. usaldada tasub rohkem teeviitasid kui kaarti. meile läks see kaardi järgi sõitmine maksma 100km pikema (6h sõitu) tee üle mägede kuigi oleks saanud kasutada 50km pikkust kiirteed (sõit ca 20min) tegelikult polegi ma kusagil suuremat teedeehitust näinud kui horvaatias. eesti teed on totaalne saast nende kõrval.

0
0

seda panin ma ka tähele. kehtib nii teede kui ka suurte kiirtee-äärsete tanklate kohta.

aga mõnda teed siiski ei ole ka, nii et alati tasub kohapeal täpsustada :)

0
0

Terv, kas keegi on HRsse läinud/käinud kevadel näit. mai keskel? Kuda siis ilmad ja ujumistingimused on? Kas kämpsid on siis juba avatud? Ja kas horvaatias on nagu näit. itaaliast, hispaaniast, jne tuttavaid veeparke? Kus asuvad?

0
0

Kevadel?-le

Mai keskel on väga hea käia. Ilmad on enamasti juba väga ilusad ja soojad. Ujumisest kohalikud suurt ei vaimustu veel, aga meie jaoks on vesi ka piisavalt soe.

Kuna suur turismihooaeg on enamasti juuni keskpaik - augusti lõpp, sh juuli keskpaik - augusti keskpaik absoluutne tippaeg, siis tegelikult mais ja septembris on parimad ajad Horvaatia külastamiseks. Pole nii palju rahvast. Lisaks: kui tahaks ööbida, siis on seal sõltuvalt hotellist ca 4-5 eri hinnatasemetega perioodi. Seejuures võivad ööbimise hinnad mais ja augustis erineda kuni kaks korda.

Kämpingud on osalt veel kinni.

Päris samalaadseid veeparke Horvaatias veel eriti pole. Selles osas on Sloveenias valik parem - otsi märksõna Toplice järgi.

0
0

tnx Markole!

0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased