Nõuandeid Horvaatiasse minejatele

Viimasel ajal on siin foorumis väga palju küsitud Horvaatia kohta erinevatenurkade alt. Panen siia kirja oma kogemused, järjekord pole ei loogiline ega kronoloogiline aga katsun välja noppida asjad, mis võiksid olla head teada neile, kes plaanivad lähiajal Horvaatiasse minemist. Üksiti võiksid kõik teised ka ju oma nõuanded siia alla koguda.

12 päevane reis Horvaatiasse, minnes paaripäevane peatus Ungaris, tagasi läbi Austria et saaks maksimaalselt kiirteid kasutada. Läbisõit 5360 km. Kaugeim punkt Dugi Otoki saar Põhja Dalmaatsias.

Valuutavahetus: kõige soodsam tundus olevat osta Eesti pangakaardiga kunasid kohalikest postkontoritest. Vaatasin kaardi väljavõttelt, et 800 kn oli maksnud 1748 eek (koos teenustasuga) ja see teeb kursiks 2.185 eek 1 kuna eest. Tavid nt müüb kunasid hinnaga 2.45. Vahe ei ole küll röögatult suur, pigem on info abiks neile, kes ei taha kohe siin seljakotitäit kunasid ühes võtta ja ei ole täpset eelarvet planeerinud. Väikesed valuutavahetused on eriti kehva kursiga ja pankades raha ei vahetanud kuna nondel olid kehvad tööajad.

Rahakulu: kogukulu parem ei hakka ütlemagi.... Aga mõned olulisemad asjad. Bensiini läks kokku 563 liitrit, keskmine kulu 10.5 liitrit 100 km kohta, auto oli selline vähe suurem. Bensiini peale läks raha kokku 7070 krooni mis teeb keskmiseks liitri hinnaks 12.55 krooni. Kõige odavam on bensiin Leedus, kõige kallim Ungaris. Horvaatias on bensiin väikesaartel kallim kui mandril. Politseile altkäemaksuks läks ca 800 eeku, kusjuures eriti ebameeldivalt esines Leedu politsei: ka öösel 4.30 olid nad varmalt inimtühjal maanteel.

Kindlustused: roheline kaart + Leedu kindlustus + 2 inimese reisikindlustus kokku ca 2200 eeku. Teemaksud umbes 500 eeku kokku.

Horvaatia ei ole mingil juhul odavate hindade paradiis, pigem selline Harju keskmine. Väikestele saartele minnes peab arvestama, et seal on kõik mõnevõrra kallim, kui mandril - toit, bensiin, väljas söömine. Seal, kus ise käisime, juhtus ka kurioosne lugu, et meie lahkumispäeval polnud enam postkontoril sularaha, et valuutat vahetada. Vaja praamipiletid osta ja... Õnneks saime kaubale suveniiripoes. Rabi ja Krki taolistes kohtades seda vast ei juhtu.

Siiani olen arvanud, et konditsioneer on autol suht mõttetu luksus, aga Horvaatiasse ilma konditsioneerita autoga ei läheks. Palavus pidevalt üle 30 kraadi.

Horvaatia on praegusel aastaajal tohutult üle rahvastatud, sõites öösel Zagrebist alla rannikule Zadari oli maantee tihedalt autosid täis nii kaugele kui silm ulatas. GPSiga mõõtes tuli keskmiseks kiiruseks aukartustäratav 50 km/h. Sama pidi toimuma ka Aadria maanteel, kus öised ummikud üsna tavapärased. Katsuge vältida saari, kus on lennujaam = saabuvad paketituristide hordid. Plitvitce rahvuspargi laudteedel oli trügimine nagu Kopli trammis (või kus iganes tänapäeval trügida armastatakse).

Läbi Poola soovitaks sõita võimalusel öösel, sest PolskiFiati mehed on siis oma vuntsid rahulikult padjale pannud ja ei saali enam ringi. Rekkameestega rada jagada on palju mõistlikum. Teed on kohati kitsad, aga väga hästi tähistatud ja pimedas nähtavad. Päeval sõites on liiklus arutult tihe ja kuna teed lähevad läbi lugematute pisiasulate siis kujuneb keskmine kiirus närvesöövalt aeglaseks.
Horvaatia kaardid, mida bensukates müüakse on enamasti mõõtkavaga 1: 500 000, mis võib osutuda ebapiisavaks, kui kavatsete sõita kusagil mujal, kui põhimaanteedel. Erineva taseme teed on tähistatud erineva värviga, aga tegelik tee olukord ei pruugi kaardil toodule vastata. Läbi muude riikide sõitsime Hallwagi atlasega (2001/2002), milles on kaardid mõõtkavaga 1: 3 700 000 ja 1: 1 000 000 ja see toode osutus suhteliselt mõttetuks. Parem soovitaks juba gloobuse abil ringi rännata, saaks vähemalt nalja. Sama atlase erineva mõõtkavaga kaardid ei langenud omavahel kokku ja nt. osa Slovakkia kiirteest, mis kaardil kajastu, oli tegelikult alles ehitamisel. Sama atlas soovitab Eestis kutuda politsei numbril 02 ja kiirabi numbril 03.

Keel. Eriti rannik on pigem saksa ja itaaliakeelne kui inglisekeelne. Ka Ungaris on inglise keelega raske hakkama saada. Horvaatias aitab natuke vene keele oskamine, kõvasti oleks abiks kui teaks täpselt millised sõnad vene keelega kattuvad ja millised mitte, siis saaks vast päris lahedasti hakkama. Ise ostaks järgmisel korral mingi vestmiku ühes.

Rohkem praegu ei tule meelde, loodan, et on kellelegi ehk abiks.

Helkuril on hea ülevaade eespool, soovitan seda ka vaadata. Ise käisin ära selle infi põhjal aprillis Krk saarel Vrnbiku ja Krk linnas. Samal saarel kui huvitab tegime Stara Baskast ka jalgsimatka. Krk infost saime superkaardi matkaradade kohta (märgistatud rajad, eri raskusastmed ja kilometraazid). Ja elamus oli Lubenica kyla Cresi saarel.
Mägiteed (olen ka ise paras jänes): kui on märk, et bussidele keelatud, läheb jah tsipa kõhedaks (näiteks on see märk vahetult enne Stara Baskat ja 2,5 km enne Lubenicat). Aga oli lihtsalt kitsas tee aga õnneks aprilli lõpp ja vaikne aeg. Aga probleem mulle täiesti mõistetav ja seepärast vaata märke. Ja ole oma kaaslasega rahulik ja mõistev.
Lõpetan jälle Helkurit korrates - kindlasti minge Kotorisse Montenegros, see ei jää üldse kaugele Dubrovnikust.

aitäh!

kaaslasega olen rahulik ja mõistev nagunii :)
tahtsin lihtsalt teada, kas on äkki mõned tasasemad ja madalamad teed ka, kust minna :)

märkus kaartide kohta. horvaatias ostetud kaartidel on selline probleem, et seal pole peal teid mis on juba valmis. ise sõitsime 2003 aasta kaardi järgi ja seal olid osad uued kiirteed ideena joonistatud ja kiri juures, et valmivad 2005-2006. tegelikuses oli teid aga tunduvalt rohkem ehitatud, sest teed mis pidid alles valmima olid juba 2002 valmis saanud ja paljud olid just valminud mis pole ideenagi kirjas. usaldada tasub rohkem teeviitasid kui kaarti. meile läks see kaardi järgi sõitmine maksma 100km pikema (6h sõitu) tee üle mägede kuigi oleks saanud kasutada 50km pikkust kiirteed (sõit ca 20min) tegelikult polegi ma kusagil suuremat teedeehitust näinud kui horvaatias. eesti teed on totaalne saast nende kõrval.

seda panin ma ka tähele. kehtib nii teede kui ka suurte kiirtee-äärsete tanklate kohta.

aga mõnda teed siiski ei ole ka, nii et alati tasub kohapeal täpsustada :)

Terv, kas keegi on HRsse läinud/käinud kevadel näit. mai keskel? Kuda siis ilmad ja ujumistingimused on? Kas kämpsid on siis juba avatud? Ja kas horvaatias on nagu näit. itaaliast, hispaaniast, jne tuttavaid veeparke? Kus asuvad?

Kevadel?-le

Mai keskel on väga hea käia. Ilmad on enamasti juba väga ilusad ja soojad. Ujumisest kohalikud suurt ei vaimustu veel, aga meie jaoks on vesi ka piisavalt soe.

Kuna suur turismihooaeg on enamasti juuni keskpaik - augusti lõpp, sh juuli keskpaik - augusti keskpaik absoluutne tippaeg, siis tegelikult mais ja septembris on parimad ajad Horvaatia külastamiseks. Pole nii palju rahvast. Lisaks: kui tahaks ööbida, siis on seal sõltuvalt hotellist ca 4-5 eri hinnatasemetega perioodi. Seejuures võivad ööbimise hinnad mais ja augustis erineda kuni kaks korda.

Kämpingud on osalt veel kinni.

Päris samalaadseid veeparke Horvaatias veel eriti pole. Selles osas on Sloveenias valik parem - otsi märksõna Toplice järgi.