18. juulil sinnapoole sõites saatis lausa Leedu riik meeleheitlikke sõnumeid telefonidele, et hirmus hädaolukord, ärge ometi Kalvarija piiripunkti kasutage, kõik on lootusetult umbes (laps tõlkis guugli abil). Ei tea, mis seal oli, läksime kõrvalteid mööda Punskisse (Poola poole peal) ja ehkki dokumente vaadati, oli see kiire, tõhus ja lugupidav. Piirivalvur rääkis isegi ilusti inglise keelt. Külavaheteel polnud häda midagi, paar kilomeetrit kruusateed ei saa ju ometi probleem olla, paikkond on võluv.
Teistpidi 2. augustil tagasi tulles ei toimunud midagi, ainult Görlitzi juures seisis piirivalvur ja vaatas möödasõitvaid autosid. Võta siis kinni, millega arvestama peaks...
Üldiselt on Leedu Poola piiri läbimisel küsimus ainult juhuslikkuses, kas õnne on või mitte. Olin 18.juulil pealelõunasel ajal selles ummikus. Tegemist oli täiusliku poolakate korralagedusega, autoga reisijatele tol päeval ja ajal s....keeramisega. Minu aega varastati kõigest poolteist tundi.
Mis seal siis toimus. Veokad ja bussid lasti kõik otse peatamata läbi. Sõiduautod suunati kõrvale platsile. Tekitati kunstlikult ilmselt kümneid kilomeetreid pikk saba. Mõni nahaalne sõiduautojuht kes trügis vahetult enne piiri veokite teesuunale, sai ka otse peatamata läbi. Kui lõpuks jõudsin niiöelda piirivalvuritega kotrollpunkti, viibati mulle käega sõida edasi. Ei miskit reaalset kontrolli, ei huvitanud neid pass ega sõidukis olevad tegelased. Aga jah võibolla iga kümnendalt küsiti dokumente. Auto peatati selleks kinni, inspektorid tulid juurde ja kõik teised seisid selle auto taga rõõmsalt kinni ja ootasid.
Tagasi tulles 03.augustil vaatasin kuidas siis teiselpool teed asi on. Ei ühtegi autot järjekorras, ega kontrollimist.