Omal käel aafrikasse!

On plaan minna aafrikasse ja mitte mõni nädal vaid kuid ja seda teha omal käel. Kas keegi on käinud soovib liituda vms. Ehk saaks infot selle kohta kuidas reisi infot saada ja milliseid kohti külastada ja ehk isegi sinna jääda kuhugi vabatahtlikuks õpetama ingliskeelt või meditsiinis abi osutada. Kõigele sellele kas keegi oskab anda abi :) Lennupileteid kuidas saaks sinna odavamalt?

Tule taevas appi, on aga sihtpunkt esimese reisi jaoks valitud. Ja tingimata on vaja Tallinn-Aafrika lennupileteid?
Kui google.com midagi ei ütle, siis ehk aitab, kui paar sentimeetrit paremal Aafrika rubriigiga tutvuda?
Aga muidu - osta RG "First time in Africa".

Kuhu täpsemalt plaanid minna? Mulle pakub Ghaana huvi.

Ei noo reisil on ennegi käidud Kaugeim punkt tai kuid tahaks aafrikaase nyyd ja pole üldse oluline kust selle reisi algus alguse saab.

Pole üldse oluline põhiline, et oleks tegevust ei sureks kohe ära ja, et oleks loodus. Aga seda seal ju peaks jaguma :)

Aga miks mitte pileteid samast kohast otsida, kus eelmiste reiside jaoks? Ka mõned infoallikad peaks laias laastus samad olema.

Jälginuna-uurinuna lennupiletite hinnapakkumisi, saan väita, et praktiliselt sooduspiletid Sahara alusesse Aafrikasse puuduvad. Teine küsimus on see, et kas Sa valge inimesena, kes tahab aidata kohalikke, oled ikka nii väga oodatud. Raha võtavad nad küll heameelega vastu, aga üldiselt neile ei meeldi kui valged tulevad neile õpetama mismoodi elada. Neile on väljakujunenud arvamus, et valge on loll-rikas rahaandja.
Vabatahtlikud organisatsioonid, kes seal toimetavad, on tihtilugu rohkem äriettevõtted. Üldiselt eeldatakse, et Sa läbid oma raha eest väljaõppe, sõidad oma raha eest sinna kohale ning töötad vabatahtlikuna ehk ilma rahata. Süüa saad organisatsiooni kulul.
Nii et kui lähed sinna lambist kohale, siis pead omama päris palju rahalisivahendeid. Aafrika on valgele sama kallis kui Eesti, kui mitte kallim. Nii et kui tahad kolm kuud kohapeal olla, pead arvestama eelarvega koos lendamisega ca 80 000-90 000 krooni. Ja seda kasinalt elades. Aga jõudu Sulle, kui ära teed, siis oled võimsa kogemuse võrra rikkam.
Ah-jaa, kaks märksõna: tuberkuloos ja HIV:)

Eelpool juba kostis läbi, et valgeid õpetama nad ei taha, küll on võimalik nendega sõprussuhteid luua ja seeläbi nende maad tundma õppida. LAVis ollakse omavahel vaenujalal (valged-mustad), Mosambiigis aga suhtutakse näiteks venelastesse, kes ju ka valged, küllalt hästi. Maputos võib üürida korteri 4000-5000 krooni eest, toit poes on väga-väga kallis, kuid sama saab turult kordades odavamalt. Ja see ei tapa. Jõime isegi kohalikku kraanivett, enne keetsime siiski läbi. Puuvilju pesime nõrga lilla lahusega, kuid ilmselt oleks võinud ka ainult veega pesta. Mõne asja järele (juust, kohv) on odavam LAVi sõita, kui seda kohalikust poest tükikaupa osta.
Mosambiiki soovitaks minna maist-septembrini, siis on neil talv, kliima meie jaoks talutav ning oht malaariasse haigestuda väike.

Muidugi kogu info on hea kuid paneb mõtlema kuhu siis minna see viimane koht oli vist kõige etem ja ega ma ootagi vabatahtlikuna, et keegi mu eest midagi maksaks :) Kuid tahaks lihtsalt pikema reisi võtta ette ja see ei pea olema aafrika ehk keegi soovitab midagi muud kuhu sooja minna ja samas tutvuda uute kultuuridega.

siis on igati sobilik India.

Olen Aafrikas üsna palju kordi käinud. Mida tean?
Kui tahad safarile-kõige parem Keenia, Tanzania, Lõuna-Aafrika, Botswana (Okavango delta) ja ka Namiibia (Etosha). Safarile tuleb minna autoga, vahel saab ka jalgsi matkata aga, kõik see toimub saatjatega st. on kallis üksi reisijatele.
Kui Sul on aega palju ja tahad lihtsalt külast- külla või linnast-linna reisida, seda saab teha küll ja transport on enamasti odav. Nii palju kui mina olen oma reisidel näinud-kohanud on igal riigil oma transpordi süsteem. Vahel tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha, vahel tuleb väga ebamugavalt istuda, vahel tuleb hääletada ja aega, seda tuleb enamasti varuda kohe hästi palju. Aafrika on minu arvates reisimise kohapealt veidi raskem kui Aasia. Ka hinnad on kohati ootamatult kõrged.
Olen ka ise otsinud tööd vabatahtlikuna. On võimalik küll. Enamasti töö kas lastega või loomadega. Kuid kulud on üsna kõrged. Sa mitte ainult ei tee vabatahtlikuna tööd aga sa ka finantseerid projekti ja katad oma kulud nagunii.
Kel tahtmine suur, see ka saab. Päris uisapäisa aga ei soovita küll minna, mida suurem reisipagas ja kannatus, seda suurem on reisi õnnestumise võimalus. Ja ka ohte ei tohiks ära unustada. Inimesed on aga igal pool ühesugused, sõltub ainult sellest, kes Sulle mingi hetkel teele juhtub!

"Mosambiigis aga suhtutakse näiteks venelastesse, kes ju ka valged, küllalt hästi."

No tore, et sa kinnitasid, et venelased on ikka valged. Järgmine kord võid kinnitada, et neegrid on endiselt mustad.

Aafrikasse minekul peab silmas pidama, et oskaks kohalikku riigikeelt, mis isegi naaberriigiti on erinev, sõltudes, millise maa kolooniga oli tegu. Mosambiigis on riigikeel portugali keel. Ilma selleta ei tee seal midagi.
Mõni aeg tagasi tutvusin ühe Hispaania päritolu Namiibia tüdrukuga. Tema vanemad olid 13 aastat tagasi Namiibiasse läinud ning pidasid seal jäägri ametit. Klientideks valged. Hispaanias olid nad kaua töötud olnud, seal on aga tegevust küllaga. Lapse saatsid siiski Hispaaniasse ülikooli.

Ma ei ole nõus. Olen käinud paljudes riikides kohalikku keelt oskamata ja alati saab hakkama!
Peale selle on olemas vestmikud ja paber ja pliiats ja käed ja jalad jne. Vahel läheb kaua aega ja vahel läheb vast veidi vussi aga ega reis selle pärast veel tegemata jää!
Kui just päris tööle tahad minna, see on muidugi iseasi aga reisimiseks pole küll 100-t keelt vaja osata.

Mõned kalkulatsioonid Aafrikas elamise ja sinna saamise kohta tunduvad kuidagi kergelt liialdatud. Näiteks mina lendan Aafrikasse ja tagasi 2089.- krooniga (ryanair -> Riia - Frankfurt - Marrakech - ja sama moodi tagasi). Kohalik reisimine mööda maismaad on suhteliselt odav, seega ringi liikumine raske ei ole. Teatavaks takistuseks on muidugi teadmatus viisade osas - pole veel praegugi päris selge, kuhu siis ikkagi saab sisse ja kuhu mitte. Eks tuleb kasutada katse-eksituse meetodit.
Elamise kohta ei saa küsida, et kas on odav - sama hästi võiks küsida näiteks "Et kas Euroopas elamine on odav?" Eks ka Aafrikal ole oma London ja oma Valgevene. Kuid mida ma võin öelda, et kokkuhoidliku eelarvega tuleb näiteks Marokos 50 euroga nädal ilusti välja (pean silmas normaalset toitumist ja majutust + kohalik transport), samuti julgen ma hetkel eeldada, et mujal lähipiirkonnas ei ole palju kallim.
Kõige suurem osa minu arvestuste järgi on hetkel meditsiin - vaktsineerimised, rohud, tabletid jne... selle pealt ei saa kokku ka hoida.
Vabatahtlikuks minna on mitmeid mooduseid - kui ma nüüd ei eksi, siis Aafrikasse vabatahtlike saatmisega tegeles GLEN, mille kaudu sai minna 3-6 kuuks (vähemalt ma tean, et eestlasi on niimoodi mitmeid käinud), teine hea võimalus on EVS (Euroopa Vabatahtlik Teenistus), millega saab hea tahtmise korral minna üle maailma suvalisse kohta vabatahtlikuks, lisaks kaetakse kõik kulud 100 %-selt (ja isegi taskuraha saab). Negatiivse poole pealt on vanusepiirang 30.

Sellepärast rääkisn ma ka oma tekstis Sahara alusest Aafrikast. Marrakech teadupärast on Maroko linn ja Põhja-Aafrika.
Laagripaigas telgikoht on umbestäpselt 5 dollarit, mõnes kohas ka 10(Räägin siis ikka Mustast Aafrikast ehk Sahara alusest). Idapool turvatud ja piiratud aiaga, Lääne-Aafrikas harva aiaga piiratud.
Aga alati on kõik võimalik, ehkki ma küll ei oleks pudrumägede osas optimistlik. Ja hääletaja poolt väljapakutud kulu 50 eurot nädalas on väga optimistlik. Endal kulus mul 4 nädalaga 20000 krooni, ok ma ei olnud väga kokkuhoidlik.

Muidugi ma ei saa aru, miks peaks esimeseks Aafrika kogemuseks valima Kesk-Aafrika Vabariigi - see jäi mulle ilmselt algselt kahe silma vahele. Samas kui aeg ei ole probleem, on võimalik sinnagi jõuda, kuid suhteliselt keerulised on lood viisade ja nende maksumusega.
Kui rääkida mustast Aafrikast, siis sinna jõudmiseks ei ole vaja üldse nii kaugele minna - Marokost vaid paar riiki allapoole :) Või on minu arusaam teistsugune antud mõistest kui teistel...
Aga Aafrikas on vaja sellist asja, mida mina nimetaks "The spirit of Africa" - võtta asju nii nagu nad on, leppida mitte vähema kui õiglase hinnaga ja olla kindel selles, et miski ei ole kindel :)

Esimeses küsimuses oli jah Kesk-Aafrika vabariik, mille kohta Lonely Planet ütleb lahkelt: "The security situation in the CAR remains extremely unstable... Travellers should reconsider any travel to CAR." Aga see oli vist eksitus, mitte teadlik valik algaja ekstremisti poolt :)

Samas vist "mustemat" Aafrikat CARist annab otsida, ehk siis teisisõnu pärimuskultuur ja -eluviis peaksid seal säilima üsna hästi võrreldes paljude teiste kohtadega. Etioopia võiks olla veel üks selline koht- sest see on ainuke Aafrika riik, mis polnud kunagi kaloniseeritud, va teise maailmasõja eel ja ajal Itaalia poolt okupeeritud.

Aafrikas maksab tööjõud võrreldes Euroopaga ikka kopikaid, nii et kui Safaaridele mitte minna ja magada kirikutes ning guest-housides, ma küll ei usu, et üle 10 taala päevas saaks ära kulutada.

"Aafrikas maksab tööjõud võrreldes Euroopaga ikka kopikaid, nii et kui Safaaridele mitte minna ja magada kirikutes ning guest-housides, ma küll ei usu, et üle 10 taala päevas saaks ära kulutada."
Väga vale arusaam. Nii odavalt võid aafrikas läbi saada vaid Kesk-Aafrika Vabariigis, Etioopias, Guineas, Malawis, Mauritaanias, Marokos, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Rwandas, Sudaanis ja Zambias. Nendes ka ainult siis, kui väga kiirelt edasi koguaeg ei liigu...

Haaletaja lihtsameelne ja optimistlik suhtumine Musta Aafrikasse. Loodetavasti ei saa teemaalgataja sellest innustust. Mis lennupiletitesse puutub, siis hinna poolest on Aafrika lennufirmad küll odavamad, aga ise lähen siiski Air France´iga (ei soovi vahepeatusi Marokos või Liibüas).