Pansionaat Bcharres

Vähestele Liibanonis käijatele soovitan ühte odavamat öömaja Bcharres. Sobiv koht Kadisha orus matkamiseks või Cedarsis suusatamiseks jne.

Nimi - Tiger House, tel 3 378138, 3 429463, email tigerhousepension@hotmail.com (onu lubas, et ta poeg loeb vahel emaili ka)
Hinnad - koht ühistoas 10 USD, ühene tuba 20 USD, kahene tuba 30 USD. Hinnas soe vesi, lõputult teed ja hommikusöök.
Väga tore ja sõbralik koht, soovitan südamest. Nädalavahetuseks minnes võiks ka igaks juhuks enne kohti küsida, sest vahel on maja kohalikke koolilapsi täis.

Asub linna ülemises osas teel Cedarsisse. Paljud kohalikud linna keskuses ei tea paigast eriti midagi, seega tuleb lasta taksol Cedarsi poole sõita ja jälgida paremale jäävaid maju. Õigel hoonel on suur silt väljas. Kohta pole viimases LPs mainitud ja kuna turiste on Liibnonis viimased aastad suht vähe olnud, siis on selle paiga kohta väga vähe infot liikumas. Kuid üllatuslikult olime me seal juba teised eestlased.

... mina sain siis lopuks oma unistuise teostatud - Liibanonis olen. Olukord aga poordus yleeile vaga jarsku halvaks, hetkel lennujaam suletud, meie hotelli ala on Hezbullah kontrolli all, sadam vaidetavalt ka juba. Ma pole elus sojale lahemal olnud kui siin. Kuulid vihisesid, pommid... Meeletu mydin. Meie hotellist oli see u 500m kaugusel. Lisaks oli veel oosel ebatavaline torm siin. Pyhapaeval peaks hakkama koju lendama, ehk rahuneb selleks ajaks maha ja saame ilusti lennujaama (Hezbullah on paljudele teistele teedele lisaks blokeerinud ka tee lennujaama).

Uudised kajastavad jah seda tekkinud olukorda. Juhul kui hätta jääd, siis välisministeeriumi 24h abiliin +37253019999.

Või pöördu EL liidumaade saatkondadesse:

German Embassy
B.P. 11-2820 Riad El-Solh

British Embassy
Serail Hill,
Beirut Central District

Minu tuttavad emigreeruvad Syyria kaudu, kuuldavasti see tee on veel avatud ja Damaskusest saab juba edasi lennata.

Kas tuttavad on kohalikud voi eestlased? Me oleme hetkel yhe tuttava (kohaliku keskpanga tegelase) juures kodus ja siin kristlaste linnaosas on veidi rahulikum. Tulistamist pole tana eriti kuulda olnud, aga pidigi nii olema, et elavneb rohkem ohtuti ja oositi. Ma ei teagi, mida teha, yritaks asjad hotellist katte saada ja siis oodata hommikuni ja vaadata, mis edasi saab. Nad kardavad, et Hezbullah votab valitsuse hooned yle ja et siis voib asi toeliselt halvaks minna. Yks valitsuse telekanal on igatahes maha poletatud. Samas voib kogu see asi mone paeva parast moodas olla. Sunniidid olid igatahes oma relvad Hamra tanaval sojavaele yle andnud ja alla andnud, Laane-Beirut peaks aga olema tervenisti Hezbullah kontrolli all. Vaidetavalt on nad seni saanud, mida tahtnud. Eks nais, mis edasi. Aga sojavae funktsioonist ma siin riigis kyll aru ei saa... Koik kohad on neid ja politseid tais aga kasu sellest...

Ei ole Eestlased, Bahreinid on.

Gulf Air saadab/saatis suuremad lennukid Syyriasse, et koik korraga minema saada.
Kas olukord kohapeal on sarnane CNN-s naidatule voi pisut parem?

Iisraeli soda praktiliselt kristlaste linnaosa ei puutunud...

olukord on nii ja naa. Ma lahkusin Beirutist eile lõuna ajal, läbi Tripoli Süüriasse, kuna Bekaa org oli ohtlik.
meie olime nö kombineeritud puhkusereisil, külastasime üht asutust ja veetsime niisama aega. Aga imeilus maa on ju... mulle ei istu eriti sellised grupiti või üliturvatud reisimised - nii et see reis pakkus midagi tegelikust elust. Mina ööbisin Hamra piirkonnas, u 500m Hariri majast. Kaheks ööks kutsus tuttav (seoses ametisuhetega) meid turvalisuse huvides enda koju (kristlaste linnaosas, kuskil peale armeenlaste oma). Laupäeva öösel olime hotellis tagasi, kuna siis oli rahulikum ja turvalisem. Reede hilisõhtul Hamras ringi sõites võis ida pool näha sõjaväelasi ja politseid, lääne pool olid aga Hezbollah omad relvastatult ja erariietes. Rääkisime isegi paar sõna juttu ja küsisime, kas fotot tohib teha. Vastuseks oli paraku "ei" ent see "ei" oli palju viisakam kui vahel mõne sõjaväelase oma.
Saime oma hotelliaknast ka hämmastava pildi laupäeva õhtul - meie hotelli nurgal ristmikul oli kokku 3 soomukit ja yle tosina sõjaväelase, seega oli turvalisem.
Käisime laupäeval taksoga Baalbekis ja see oli küll omamoodi kogemus - tee sinna oli OK, tagasi tulles tahtsime Anjari sisse põigata, kuid tee oli põlevate autokommidega blokeeritud ja mingi kari poisse tuli kurikatega meie auto kallale, väga agressiivsed olid, taheti meid autost välja tirida. Taksojuhilt küsiti kohe, et kas ta on šiiit või sunniit ja kuna oli viimane, siis vabastati meile lõpuks tee ja lasti läbi. Kuna aga tegemist oli ka ühe Damaskusesse viiva teega, siis meie järgmise päeva plaan riigist sealtkaudu lahkuda nurjus. Tulime eile läbi Tripoli ja tegime nö väljaspoolt Liibanonile ringi peaaegu ümber ning saime lõpuks Damaskusesse ja täna siis ka koju.
Tean, et Itaalia saatkond oli töötanud välja mingi plaani enda turistide väljatoomiseks, eestlastel paluti ühendust võtta kas aukonsuli või mõne EL saatkonnaga - telefoni teel ei õnnestunud paraku kedagi kätte saada. Nii et loota ei ole ikka kellelegi muule kui iseendale:) Usun, et meil vedas, et saime eile Tripoli kaudu välja, kuna öösel oli ka seal tulevahetus. Täna oleks vbl juba raskem olnud. Ja ikkagi - Liibanon on imeline, ühel veidi rahlikumal päeval tahan sinna kindlasti tagasi minna.
Linnas ei tajunud seda päeval üldse, lihtsalt tänavad olid tühjad kuidagi ja ministeeriumite hooned okastraadiga ümber veetud ja tavalisest rohkem sõjaväelasi ning muid relvastatud isikuid. Ma vist oleks seal veel nädala hea meelega veetnud, kuid puhkus sai läbi:)

Peale selle,et hommikul peab tööle minekuga rohkem aega arvestama ja keegi võib sind läänes tulistada pole siin miskit erilist,Jouniehis ja Ida-Beirutis on kõik nagu ikka,kõrtsid on lahti ja poed rahvast täis,lihtsalt another tiny misunderstanding nagu kohalikud ütlevad,life goes on