Hea teema, palju erinevaid mõtteid ja harjumisi. Eks selline nüansside rikas teema. Aja jooksul on tekkinud harjumused võiks isegi seda nimetada rutiiniks. Dokumentatsioon, et oleks korras ja kaasas. Pilk riikide regulatsioonidele, ehk on miskit uut ja huvitavat välja mõeldud, mäletame ju prantslaste alkomeeriku nõuet või et austerlased on keelanud videoregistraatori kasutamise. Väga palju ju oleneb ju Millega ja Kellega ja Kuhu! Ei ole võrreldaved meestereis autonäitusele või Oktoberfestile ja perereis suusatama-matkama või reis Legolandi. Eks nooruses oleme me kõik revulutsionäärid ja "maailmaparandajad",vanemas eas muutume kogenumaks ja konservatiimsemaks. Ammu, oma esimesel pikemal autoreisil (Tln.-Malaga) sai ka energia jooke kulistatud, seda sai ikka nii tarbitud, et siiani nahavahe täis ja ainaüksi lõhnast tekib mulle "tibutagi". Mõni tarbib siiani, minul on asendunud hea kohvi ja eukalüpti kommidega. Autos on atlas, majutuse leidmiseks kasutan abivahendeid, tänapäeva autonavid on väga tasemel. Nooremad ehk ei tea, et kunagi sõideti liiklusmärkide, teeviitade ja teenumbrite järgi ja jõuti ka kohale. Olen olnud ühes ruumis inimesega, kes eelmisel aastal, 2024 kevadel sai kätte uue auto, eelnevalt oli autoga mõõtnud vahemaid meie riigis ja sõitnud Riiga, kupatas pere autosse, andis käskluse " otse Sopotisse" ja kui ei oleks olnud pädevat leedukast piirivalvurit, kes uuris Vene viisa omamise kohta, oleks ikka vast Kaliningradi oblasti ametnikega pikad jutud maha peetud. On tekkinud mõttemõlgutus, et " Ebaloogilisus On Mõnikord Loogilisem, Kui Loogilisus Ise!" Seda just teeplaneerijate kontekstis. Olen tagasi jõudmise sättinud nii, et oleks päev vaba. Saan uuesti sõbrakas oma padjaga, asjad autost ilma rapsimata tuppa, pesumasin tööle, ehk saab naabrimehega mõne.... teha, lapsed oma tegemiste ja sättimiste juurde. Suht väsitav 24.00 tuppa ja 8.00 tööle või kooli. Perekooli tekitada ei taha, ent lastel peab autos olema tegevust. Meil on olnud värviraamatud, lauamänge on mängitud, on õpitud koolitükke ja kabe-male olemus said ka reisides selgeks. Eks ole nutiseadmedki, ent on telekad ja ennem reisi tõmmatakse filme-seriaale. Oleme lastel lasnud algul joonistada ja hiljem kirja panna reisil kogetu ja emotsioonid, hea pärast meenutada. Lastel peab olema vaheldust ja neid peab premeerima. Kui tuvastada numbrimärke, mis vastu tulevad, siis tundub ,et paljud on leidnud tee autoreiside juurde. Tõepoolest ei saa meid võrrelda Müncheni-Hansuga, kes istub autosse ja 4,5 tunni pärast leotab varbaid Garda järves, siis meie veereme sel ajal Lätis, Riia ja Bauska vahel. Lihtsalt meie perifeeriline geograafiline asend on selline. On ju erinevaid olukordi ja vajadusi, seega tõesti keegi suudab ka 2000km päevas ja enamgi sõita. Edu autoreisidel!