@lauriandres

Kindlasti on ka selliseid spontaanselt minejaid, aga enamus rahvast planeerib ikkagi oma reise ette. Keegi siin eespool kirjeldas, et hakkab oma autoreisiks aasta varem valmistuma, enamik lennureise on ka pikalt ette ostetud.

100 eurot päevas Passati või Superbi eest? Kus kohas??

Autosõiduteemad on jaa alati hirmus huvitavad lõimed lugeda, hästi kirglikud ja võistluslikud, umbes nagu kunagi ammu Egiptuse hotellide teema. Eks vabadus osta ükskõk milline auto ja sõita sellega ükskõik kuhu ja ükskõik kui kiiresti on ilmselt üks olulisemaid 35 aastat tagasi kättevõidetud vabadusi ja tänaseks reisimisvabadusega tihedalt läbi põimunud.

Nii et antropoloogiliselt põnev lugemine on need teemad alati, saab pidada mõttes saavutatud sõiduaegade edetabelit ja panna kõrva taha näpunäiteid - näiteks praktiline soovitus ummikute jaoks kilekott kui portatiivne tualett kaasas hoida - see kilekotike võib olla abiks samamoodi parema sõiduaja saavutamisel, aidates säästa peatustele kuluvat aega.

Viimaste aastate hinnatõus on küll vist üsna ära kaotanud autoreisile kaasa mahutatavate Salvesti purgisuppide statistika, aga see vast asendub Gran Turismode pakiruumidesse Lõuna-Euroopast Eestisse toomiseks pakitavate veinide soovitustega, ja Poola kaubamajateavet tuleb ka, nii et kasulikku infot saab ikka.

Autorendi eest 100 eurot päevas on Lääne-Euroopa suurtes keskustes vist üsna ulme. Kui siis lennujaama kohale minnes ja suvalisest esimesest kohast letihinnaga "viimast" autot võttes. Panin Autoeurope'isse homsest nädalase rendi. Soovitud marke ei ole, aga 330 euroga saab Volvo XC60-e, 265 euroga Peugeot 5008, 220 euroga Opel Insignia (peaks Passati kõrvale paras olema) jne. See siis hind nädalaks ja mitte päevaks.

Lennupiletid on muidugi teine teema. Kindlasti on inimesi, kes suudavad maksta tuju tekkides järgmise päeva lennupiletite eest kuhuiganes. Samas tuju tekkides autoga kulgema hakates tundub suvel 100 eurot öö eest neljale inimesele juba päris hea hind olevat. Seega normaalses tempos sõites kulub juba sinna ja tagasi sõites omajagu magamisele ja söögile-joogile. Eks lõpuks oleks nii, et reedel vaatad lennupileteid ja kui need ikka suhteliselt kallid on, siis võtad valmis ja korras auto ning hakkad laupäeva hommikul sõitma.

Pikki sõite pole ise autoga Euroopas teinud, aga iseseisvuse esimestel kümnenditel olen kümneid kordi bussis kõrvalistmel neid läbinud. Seni kaugeim sihtkoht on Marrakech ja seda kahel korral Eestist sinna ja tagasi koos Maroko ja teele jäävate riikidega. Kui oleks sobival aastaajal aega ja vähemalt üks kaaslane, siis kulgeks tegelikult hea meelega kuhugi võimalikult kaugele ja siis teist teed tagasi. Pidev ja kohati päris kiire kultuuride ja keelte vahetumine ongi üks Euroopa võlusid ning seda on normaalse pikkusega reisi jooksul väga äge kogeda. Lihtsalt koht kuskil Hispaanias või Kreekas, kuhu kiirelt kohale sõita ja siis seal samas molutada või väikseid ringe teha ei meelita pikka rallit ette võtma.

Aga viimase hetke otsustajatele vihjeks. Tallinn on piirkonna kallimaid lennujaamu. Kui on koheselt suvalisel hetkel lendudele alternatiiv ka autoga pikki maid läbida, siis võta näiteks laupäeval auto ja sõida Varssavisse. Sama päeva lend Ryanairiga Modlinist võib olla täis või päris kallis. Aga näiteks täna esmaspäevaks piletit ostes saab sealt Malagasse ja mai lõpus tagasi kokku 214 euro eest. Hinnas 20 kg pagas, väike käsipagas ja kaarditasud. Kui nüüd mööda maad Varssavist edasi minna, siis reaalselt enne esmaspäeva õhtut kuidagi Malagasse ei jõua, kui öösel magada ka. Kogu kütus, majutus, teemaksud, auto kulumine jne lähevad kokku ikka rohkem kui see 214 eurot näkku. Samas saab teha ka kaks veidi pikemat autosõitu Euroopas.

Tegelikult leiab häid variante paari päeva jooksul tänasest ka juba Riiast ja Leedust ning vahel isegi Helsingist. Lihtsalt Tallinn on päris kallis algpunkt Euroopa lendude leidmiseks.

Minu esimene ja senini ainuke autorendi kogemus oli 2008 november, Funchal. 30 eurot per päev oli Renault Modus, 2002 vms väljalase. Maksin sulas, noname rentija (hotelli kaudu), no questions asked tehing, kaardikontroll oli mehhaanilise seadmega :-). Probleeme ei olnud, midagi liigselt maha ei läinud. Olen ainult loetud korrad niisama huvi pärast mingites suvalistes kohtades hindu vaadanud; küllap siis mäletan valesti, aga on jäänud mulje, et hea ning ruumika auto hind on kindlasti rohkem kui 50 eurot päev. S.t et see omal ajal kõik hinnas (no tegelikult muidugi ei tea, kas ikka olid kõik kindlustused jms :-) ) 30 eurot per päev tundus siis kindlasti mitte kallis, pigem soodne.

Need vast jah kohale saabudes jne. Siis võib igasugu hindu näha. Kui teed isegi päeva või kaks ette ja võrdled veidi hindu, siis suurtes lennujaamades üldiselt valikut on. Erandiks mingid suured üritused kuskil läheduses, kõrghooaja tippude tipp jms. Üldiselt sama nagu hotelliga. Kui sõidad esimesse 4-5* hotelli kohale ja küsid tuba, siis võib see olla omajagu kallim kui sama tuba, mille broneerid 30 min varem Bookingust vms. Lisaks võib samas hotellis olla mingi konverents ja kohtumine või lihtsalt suurem pulm ning 1,5 km kaugusel on teine sama või kõrgema tasemaga hotell, kus on vabu tube küllalt ja hinnad kordi odavamad, kui see viimane vaba tuba sinu valitud hotellis.

Muidugi ka see, et rent päevaks või kaheks tuleb päeva kohta oluliselt kallim kui rent terveks nädalaks. Need samad Volvo ja Opel homme Barcelonast oleks kaheks päevaks 152 ja 104 eurot. Kuna jutt käis pikemast reisist autoga kuhugi kaugele, siis päeva või kahe hindu pole mõtet vaatama hakata. Tõenäoliselt võetakse auto ikka nädalaks või kaheks korraga.

Panen enda vastused ka pulli pärast :)

1. Kuidas olete läbinud 2500 km. ajapiiranguks on üks või kaks ööpäeva?

Ma päris tihti sõidan 1500 km vahemaad, seda teen ma 3 ööbimisega. Minu jaoks on see peamiselt sõit, väga palju vaadata ei jõua. 2500 km pakuks, et 5 ööbimist ja 6 päeva. Elu pikim automatk on olnud (sihtkohti kaardile lüües) ca 3000 km - selle läbimiseks kulus mul 25 päeva. Üldiselt oli tšill, lõpus ehk liiga palju puhast sõitu. Kavas oli minna ehk paariks nädalaks, aga venis nats pikemaks. Marsruut eelnevalt paigas väga polnud - see ongi autoreisi võlu.

2. Kui kaua jalasirutuspeatusi on mõistlik teha?

Üldiselt kui olen juba tund aega autos istunud, siis hakkab tunduma, et tahaks juba välja. Ma ei suuda Pärnussegi sõita vahepeatusteta, Riiga sõites noh nii 3-4 peatust ikka teen, ca 30-60 minutit korraga. Pärnus söömas, Saulkrastis peatun alati, mingid bensukad ja muidu kohad ka veel.

4. Mida peab kindlasti arvesse võtma kui esmakordne autoga pikamaareis plaanis on?

Nagu öeldud - kõik võtab palju-palju rohkem aega.

5. Kuidas peletad eemale vaimset väsimust (auto)sõidust kui oled roolis või kõrvalistuja?

Mitte sõita üle 2-3 tunni päevas, siis väga ei teki väsimust.

6. Millist teede kaarti kasutad või soovitad kasutada?

Google Maps.

7. Mis meeldib autoga pikamaareiside puhul enim ja kõige vähem?

Kõige vähem meeldib sõitmine ja parkimiskohtade otsimine, kõige rohkem valikuvabadus, et kuhu sõita. Juurdepääs kohtadele, kuhu niisama bussi-rongiga ei saa.

1. Kuidas olete läbinud 2500 km. ajapiiranguks on üks või kaks ööpäeva?

Terve ööpäeva üksi sõita ei jaksa, seega mina jätaks siia ühe ööbimise vahele. Enda rekord on mul ühe päevaga läbida 1691 km Bialystokist Dole'ini (Prantsusmaal) 13h41min-ga (puhas sõiduaeg; koos peatustega läks ca 15h). Siinjuures peab arvestama, et nii pika pingutuse peale tekivad probleemid, mille peale esialgu ei tule: nt randmed jäävad valusaks, sest rooli keeramine/hoidmine pole randmele "tavalise" suunaga liigutus või tekib autost väljudes sarnane tunne nagu pärast paari kilomeetri ujumist, et kindel maa jalge all tundub imelik, sest autos sa ei istu tegelikult kindlal pinnal, vaid õõtsud amortidel :)

2. Kui kaua jalasirutuspeatusi on mõistlik teha?

Niikaua, kui oled jälle valmis edasi sõitma. Aga silmas peab pidama, et need kipuvad lihtsasti pikemaks venima ja kui on eesmärk kuhugi välja jõuda, siis peab end sundima mitte liigselt Instagrami scrollima või uudiseid lugema.

3. Millised on Teie soovitused, tähelepanekud või nipid kui reis koos lastega?

Ei oska aidata.

4. Mida peab kindlasti arvesse võtma kui esmakordne autoga pikamaareis plaanis on?

Veendu, et saad reisikaaslastega normaalselt läbi. Ole valmis, et (Saksa) kiirteedel on liiklus palju intensiivsem kui meil või mõnes lõunapoolses (nt Itaalia, Albaania) linnas oluliselt vähem reeglipärane kui meil. Tea liikluseeskirjadevahelisi erinevusi riikide vahel (nt Lätis lõpetab ristmik asulavälisel teel keelumärgi kehtivuse, aga Eestis mitte; nt Poolas on kiirusepiirangutel olenevalt tee staatusest hästi mitu taset jne)

5. Kuidas peletad eemale vaimset väsimust (auto)sõidust kui oled roolis või kõrvalistuja?

Roolis aitavad muusika kõvemaks keeramine ja kaasa laulmine/vilistamine (pigem vist siis, kui oled üksi :) ), temperatuuri madalamaks reguleerimine/akna avamine, energiarohke näks (nt šokolaadikommid), pidev vedelikutarbimine, suurema mure korral juba energiajook ja paar ringi ümber auto. Aga kõige õigem on ikka enne suurt väsimust ära puhkama pöörata. Ma pole küll kunagi täis peaga sõitnud, aga usun, et see on üsna sarnane väga väsinuna sõitmisele!

6. Millist teede kaarti kasutad või soovitad kasutada?

Viimati pikemal Euroopa tripil panin kõrvuti käima Google Mapsi, 2016. a. Audi autonavi ja eraldiseisva navi. Google Maps võitis. Arvestama peab, et Google Mapsi vastu sõidad "sõites" u 10% tagasi, aga efektiivselt peatuseid tehes (st ei jää passima niisama kuhugi) kulub see aeg umbes-täpselt peatustele, nii et pika maa peale näitab Google hommikul ikkagi täpselt. Aga tõesti, peatused peavad siis üsna efektiivsed olema (ühendad tankimise-näksiostmise-WC jne).

7. Mis meeldib autoga pikamaareiside puhul enim ja kõige vähem?

Mulle meeldib kõige rohkem vahemaa alistamine ja erinevate liiklusolukordade ja -reeglite kogemine. Ja see, et saab tollipiirangute piires veini jms kaasa tuua. Kõige vähem meeldib pärast pikka reisi järgmisel hommikul tööle sõites tunda, kuidas istme maitse uuesti suhu tuleb :)

1-2 ööpäevaga 2500 km autoga läbimine on pigem sport mitte reisimine. Normaalne liikumine oleks kuni 3 tundi sõitu ja siis tund puhkust. Kui on kaks juhti siis võib puhkus lühem olla. Ööpäeva kohta 1 ca 8 h hotellipeatus. Olen 1 korra leedust otse peatusteta koju sõitnud - 700 km ja see oli ikka väga karm kogemus. Tervisele ja rahakotile on parem alternatiivseid võimalusi kaaluda.

Minu arvates ei mängi rolli, kas on 1 juht või on neid mitu. Mul pole nimelt vahet, kas istun rooli taga või reisijaistmel, tagumikul ikka sama tunne. Ütleks, et rooli taga on isegi natuke lõõgastavam paikneda, tegevuseta tuim istumine on mu jaoks palju piinarikkam ja väsitavam.
Mitu juhti ei võimalda praktiliselt pikemaid distantse läbida, puhkepause vajavad kõik autos istujad mingi sagedusega. Mis on suhteliselt individuaalne, hea oleks oma reisiseltskond komplekteerida sarnase taluvusastmega isikutest. On jube tüütu, kui üks tahaks uhada 8 tundi jutti, aga teine hakkab juba 100km läbimise järel nihelema ja vinguma. Nii ei saa rallit sõita:)
Kui ka oleks matkaauto, siis teatavasti ei luba ühegi riigi liiklusseadus voodis pikutada, mis ainsana tekitaks vahetustega juhtimisele mingi mõtte, kus 1 magab ja teine sõidab.
Ma ei tea, kas tegu on minu eripäraga, aga ma ei suuda sõidu ajal raamatut lugeda ega mingit ekraani vahtida, silmad ja pea hakkavad kõikumisega kaasneva pideva ümberfokuseerimise tõttu kiirelt valutama. Olgu see autos, bussis, rongis, lennukis või laevas, kogu tavapärane reisija meelelahutus, millest ikka räägitakse, et võetakse reisile filme ja raamatuid kaasa, on minu jaoks välistatud. Ainult muusika.

Viktor - autodel üldiselt on aknad - ma kõrvalistujana ikka vaatan ringi ja isegi tuttav tee on kõrvalistujana hoopis teine kui roolis olles, näed detaile. See, et bussi voodis magada ei tohi - noh jah - olen Ikarus bussi põrandal maganud teel lõuna-prantsusmaale ja trahvi ei tehtud (vahele ka ei jäänud muidugi)

Käisin 2024 Albaanias, sõitma hakkasin Tallinnast kell 04:30, esimene ööbimine oli Gliwice, teine Kiseljak ning sealt Durressi. Jalasirutus pausid olid põhiliselt tankimiste ajal ning pikem paus söömise ajal. Navigeerimiseks kasutan Google mapsi, kuhu on laetud võrguvabad kaardid. Mind ei häiri, kui keegi sõidu ajal kõrval magab, enda väsimust peletan kummikommiga minu puhul toimib hästi. 2022 käisin Bulgaarias ning läbi Serbia tagasi sõites jäin piirile toppama, Ungarisse saamine võttis aega ligi 11 tundi ning kuna aeg pressis peale, siis sai Ungarist ühe jutiga Eestisse sõidetud, see on siiani olnud kõige pikem sõit. Autoga reisides meeldib, et oled oma aja peremees ning ei meeldi teetööde tõttu tekkivad ummikud ja pikad järjekorrad tanklates, osades tanklates tuleb kütuse ja muu kauba eest eraldi kassades maksta, seega kaks järjekorda vaja seista.

Ma arvan, et 2500 km ühe hooga läbite kahe autojuhiga, kahe päevaga võib ka ühe juhiga.

Meie pikim autorännak on ühejutiga 1670 km, Libereci kandist Tšehhist ühehooga Tallinnasse. Ja ka siis tegin vahepeal tunnise uinumispeatuse.

Kui kaua jalasirutuspeatusi on mõistlik teha?

Oleneb, kuidas taluvus on. Mina teeks neid näiteks iga kolme-nelja tunnitagant bensukates ja ühtlasi tankides ja jäätist või kohvi ostes.

Auto peaks enne pikemat sõitu ülevaatama. Õli vahetus, piduriklotsid, kindlustuse roheline kaart, las tõstukipeal vaadatakse auto üle.

Kuidas peletad eemale vaimset väsimust (auto)sõidust kui oled roolis või kõrvalistuja?

Meil seda pole nagu olnudki. Kui vaimne väsimus peaks tulema, on vist aeg kodupoole pöörata.

Teedekaartidest mulle meeldib GoogleMaps.

Natuke aega võttis kunagi Google usaldamine, et kui ees näidati ummikut, siis tuleb minna sinna, kuhu ta juhatab. Oleme kogenud, et tasubki Googlet usaldada ja minna sinna, kuhu ta saadab, muidu oledki omadega päris ummikus.

Maantee paberkaartidega on meil oma lemmik, Evropa Autoatlas 1:1 500 000, mida müüakse vaid Tšehhis, vähemalt mujal pole neid näinud. Vana oli läbikulunud ja ostsime viimati Tšehhist samasuguse uue. See on ilma reklaamideta ja mõistlikus suuruses. Kasutame seda juba rohkem kui kümmekond aastat.

Mis meeldib autoga pikamaareiside puhul enim ja kõige vähem?

Pikad reisid meile meeldivad. Esiteks on kindlasti tähtis varem nägemata kohtade avastamine. Meile mõlemale see reisuviis meeldib ja see võib ka harjumuseks muutuda:)

Võibolla kõige vähem meeldivam on tagasisõit. Tee juba tuttav, pikast reisust väsinud ja tahaks koju. Ja samas mõtted ketravad peas, kuhu jälle.

Pikim autoreis on olnud 13760 km ja 38 päeva. Aga enamasti nii 5- 6- 7000 km ja 10 – 15 päeva.

Pärnust Horvaatiasse ca´3 päeva, hommikul kl. 10.00 minek, esimene peatus Bauskas, lõunasöök, wc jne. 2 peatus ööbimisega kusagil Poolas. II päev kiirteed mööda kuni Horvaatia piirini, vahepeal Austrias lõunasöök jms. III päev siis sihtkohta kämpingusse lõuna paiku jõudmine. Sõidan üksinda, abikaasat ei usalda. Lapsi ei ole. Poolas üldjuhul täiendame toiduvarusid ja joogivett.

Käesoleval ehk siis 2025a. sõidame isegi 4 päeva Horvaatiasse, kuhu kiiret? 26.07 väljume ja 29.07 peame kohal olema. 10 päeva seal kohapeal ja tagasisõit läbi Itaalia, Saksamaa samuti mingi 7-8 päeva. Magamine tee peal autos, katusel katuseboks ja see aasta lisandus ka haagisekonksule kinnitatav boks, kus külmik ja tõuksid sees. Kämping ette broneeritud. Autoks 2024a. 4.8 meetrine linnamaastur, kus sees ruumi parasjagu. Eelmised aastad oli meil CRV 2019a. Horvaatias käinud alates 2016a., vahele jäi ainult 2020a. On juhus olnud aastal 2016, esimesel aastal kui Horvaatiat külastasime, pidin 2 päevaga eestis tagasi olema, oli küll väsitav, reede õhtul tulek ja pühapäeva õhtul kodus. 2 ööbimist tuli. I öö oli austrias ja II kusagil leedus, kaasas väike kassipoeg, kelle olid ka vajadused.

Umbes 2500 km läbimine ühe päevaga on tehniliselt võimalik, aga palju mugavam on marsruut jagada kaheks päevaks, et mitte üle pingutada. Tavaliselt planeerin esimese osa teekonnast umbes 1200–1400 km pikkusena, seejärel peatu ööbimiseks ja ülejäänud 1000–1300 km katab teisel päeval.

Jalgade sirutamise pausid võiksid olla umbes iga kahe–kolme tunni järel või pärast 200–250 km sõitu. See aitab vältida jäikust, parandada vereringet ja värskendada enne sõidu jätkamist.

Kui reisite lastega, on oluline planeerida regulaarseid peatusi mängudeks ja venitusvõimlemiseks, ette laadida mõned neile tuttavad meelelahutused (multikad, audioraamatud, lauamängud teele) ning võtta kaasa kergeid vahepalasid. Püüdke hotelli saabumised ajastada nii, et esimesel päeval ei peaks lapsed terve õhtu autos veetma, vaid saaksid mängida ja puhata pärast teekonda.

Esimest pikka autoreisi planeerides kontrollige kindlasti välismaal kehtivat kindlustust (“rohelist kaarti”), viisade või lubade kehtivusaegu (kui vaja) ning auto seisukorda: õli, pidurid, rehvid, tuled. Broneerige vähemalt esimene ööbimine ette, uurige erinevatesse riikidesse sisenemise tingimusi ning hankige vajalikud adapterid ja dokumendid (juhiõigus, tehniline pass, kindlustus, vajadusel arstilt tõend).

Vaimse väsimuse vältimiseks roolis vahetage juhte iga kolme–nelja tunni järel või tehke pikem paus (üks kuni poolteist tundi) pärast 600–700 km. Kui reisite üksi, piisab iga kahe–kolme tunni järel 15–20 minuti pausist, kerge võimlemine ja tass kohvi aitavad ärksana püsida. Ka kaasreisijana on kasulik aeg-ajalt püsti tõusta, jalutada ja mitte liiga kaua kõrvaklappidest kinni hoida.

Navigatsiooniks võib kasutada nii digitaalkaarte (Google Maps, Waze, Garmin/TomTom’i navigaatorid, kus on ajakohased Euroopa kaardid) kui ka paberil atlaseid Michelin või ADAC. Isiklikult eelistan kombineeritud lähenemist: maanteel kasutan GPS-i, aga üldise ülevaate ja võimalike ümbersõitude jaoks hoian käeulatuses paberatlase.

Minu kogemus ütleb reisi päevadeks jagamise kohta, et kui esimesel päeval läbi Baltikumi, eriti Leedu lõpututes 70 alades ja rekkakolonnide vahel ukerdades, õnnestub päeva lõpuks 1000km kirja saada, on see väga hea tulemus. Kusagile Varssavi lähistele ehk. Teisel päeval kiirteedel uhades sisuliselt 2x suurema kiirusega ei ole ka 1500km probleem. Ja oledki Aadria mere ääres või kusagil sealkandis.
Päevateekonnad sõltuvad suuresti teeoludest ja kiiruspiirangutest, meil ja naaberriikides on kilometraaži kogumine mõistagi kordi vaevalisem kui sealt edasi. Juhti ja reisijaid ei mõjuta kilomeetrid, vaid teekonna läbimiseks kuluv aeg. Ehk nagu vanasti osati tabavalt öelda, meie kilomeetrid on kitsad ja pikad, seal laiad ja lühemad:)