Trip.ee

Soojad riided kaasa -- seal üleval võib südasuvel vabalt alla 10 kraadi olla, vihmane ja kõva tuul. Isegi autoga käies tundus eriti kõle. ;)

Küsiks siin kohal palju sa oled rattaga sõitnud? Kujutad sa ette, milline soome maastik on?
Olen kahel korral käinud rattaga Soomes.
Esimesel korral sõitsin Porvoosse ja teinekord Turku.
Nende kahe reisi tulemusena või öelda, et ühe päeva maksimaalseks distantsiks saab olla max. 50-60km, füüsiline piir tuli vastu lihtsalt.
Palju oled distantsi pikkuseks mõelnud ja kui pikka aega?

Terv
que

Rattaga sõidan palju, ka talvel sõidan rattaga. esialgne plaan on jõuda kolarist 4-5 päevaga Nordkappi, aga kogu plaan on alles algusjärgus ja praegu uuringi reaalseid võimalusi. Soome maastikku olen näinud. Eks see üks päris karm väntamine tuleb, puhkuse reis selle tavalises mõttes igatahes mitte.

Käisime 10 aastat tagasi Nordkapis,jalgratastega.
Ilmselt on augusti algus kõige normaalsem aeg,siis on ilmad kõige stabiilsemad ja soojemad.
Söögid ja potid-pannid vedasime siit kaasa,sest seal oli värk kole kallis.
Nüüd aeg edasi läinud, ehk pole hullu.
Tuult ja vett pidavad riided võiks küll kaasas olla,mine tea, mis seal toimuma hakkab.
Treenimisega pole hullu, lähed ju sinna loodust nautima.Meie sõitsime 5 päevaga 570km ja häda polnud midagi.Mina oma suure kere ja paraja vanusega panin puhtalt vanast rasvast(200cm pikk,107 kg raske ja sellel ajal olin 40 aastane).

Väga hea uudis. Ma ise arvasin ka, et see üle 60km ei kannata on ikka natuke liiga vähese viitsimisega. Me siin kõik noored ja sportlikud, nii et kui suure kere ja paraja vanusega mees saab hakkama küll siis meiegi :). Kas on äkki ka mingeid marsruudi soovitusi?

Võibolla on seal siis tiba teine maastik kui Lõuna-Soomes. Sileda jms ka tuuleta. Sileda maastikuga pole muidugi probleem sõita 100-120 km päevas,
uskuge viitsimisega pold asjas mingit pistmist..

Jõudu ja jaksu
terv
que

käisime Rovaniemi- Kolari- Kilpisjärvi- Alta- Kaotokeino- Enontekiö- Kalix- Kemi.

Rovaniemist Palojoensuuni oli tasane, tunturitega maastik, mida ongi vast rattaga mõistlik vältida. Teie plaan lubab end nö soojaks sõita enne Kilpisjärvit ja unustamatuid Norra mägesid ja jugasid.

Meie Nordkappi ei läinud, kuna arvasime, et nõrk on ühte teed edasi-tagasi kruisida
Ilmaga vedas. Sadas vaid pool päeva kolmest nädalast. Muidu 1000 km päikeses ja taganttuules !

Ka siit http://www.fillarifoorumi.fi/forum/forumdisplay.php?s=5c0e78032f028a82f8d40ce65ca215a8&f=66 võib selle teema kohta midagi huvitavat leida.Isegi veebruaris on Nordkappi väntajaid.

Mina sõidaks masinaga võimalikult kaugele põhja, kasvõi Nordkappi välja.
Seal setiks oma kodinad rattale ja hakkaks tagasi tulema. Soovitan soojalt Tromsoni välja tulla ja seal ümbruses ringi sõita, ilusat loodust nautida ja öösel kell 2 päiksepaistel turska püüda ning see kohe ära praadida, on elamus omaette(väike teleskoop-spinning võiks kaasas olla). Seal on ka piisavalt rasked teed,3-7km tõusu ja siis sama palju jälle mäest alla. Maksimumkiirus jalgratta spidoka järgi oli 78 km/h. Nii-et saab ka tsipake adrenaliini.
Sääskede ja kihulaste tõrjeks soovitan kodust kaasa võtta rullikuga Off, kõige tõhusam, teised nii hästi ei aita. Ööbida on kõige parem mere ääres, meri on jahe ja seal ei pressi satikad ligi.

Tänud kõigile kes siiani on kogemusi jaganud:)

Norra ilma kohta küsinud turist kord kohaliku poisikese käest: "Kas teil vahest päike ka paista?" Poisike vastanud: "Küsige suuremate käest, ma ei tea." Soovitatav marsruut: Kolarist bussiga Palonjoensuuni. Jalgrattal Palonjoensuu-Alta-Nordkap-Karasjok-Inari-Rovaniemi, 1256km. Eestist ära 2 puhkusenädalat. Polaarpäev Nordkapil lõpeb 19.juulil. Rovaniemis on väga hea polaaralade muuseum. Mul oli tookord 30 a. ilusaim ilm, sain üksinda sõites hulk ilusaid vaateid nii umbes 1 film päevas. Praegu teeks digiga 100 pilti päevas. Info 566-49-409. Matkaja al 1978.a.Mati.

Ma kardan, et nad ei taha 4 inimest ratastega bussi peale võtta, või pole see seal probleem?

Soome Lapimaal ollakse matkajate suhtes küllaltki vastutulelikud.Bussidel on seal tagumises otsas jalgrataste jaoks oma 2m pikk pagasiruum. Rataste veoga seal probleeme(vähemalt 2000.a.) polnud.Tuleb ainult ratta veoks väike pagasipilet osta.Tookord oli peale minu vähemalt 2-3 matkajat oma jalgratastega bussis ning kõik laabus soomlastele omaselt rahulikul viisil.

Kolarisse minuteada rongiga ei saa. Vähemalt selles brošüüris, mis jagati eelmisel suvel Lapimaa-retkelistele, oli nii kirjutatud, et suvel sinna rongid ei sõidagi.

See on küll väga tähtis info, peab uurima. soome turismiinfokeskus vast teab.

Soome turismiinfokeskus Tallinnas pandi ka just kinni, rattaretkelistele tuli vastav kiri ja kodulehel on üleval. Aga rongide kohta saab ilmselt mujalt ka infi.

http://www.vr.fi/heo/eng/index.html

on rong täitsa olemas ja sõidab ka suvel

Tegin copy rattaretkeliste brošüürist:

Kolari
Kolari vallas elab u 4000 elanikku, kellest
Kolari asulas u 1400. Valla kõrgeimal tundrul
Yllästunturil (718 m) paikneb suusakeskus.
Kolari vaatamisväärsusteks on
Kolari vana puukirik (1819), uus kirik
(1965) ja Äkäsmylly veski. Kolari raudteejaam
on Soome kõige põhjapoolsem
raudteejaam. Raudteerööbaste pikkus
Helsingist Kolarisse on 1067,2 km. Kolari
raudteejaamas käib vilkaim elu sügisel,
jõulude ajal ja suusahooajal, mil rongid
toovad külalisi Levi, Ylläse, Äkäslompolo,
Pallase ja Muonio suusakeskustesse. Suveperioodil
reisirongid Kolarisse ei sõida.
Lapi koda meenutav Kolari raudteejaama
uus hoone valmis 2000. aastal.

Eelmise aasta juulis sõitis küll rong Kolarisse. Vedas ka autosid.

Hei,

sõitsin möödunud suvel rattaga läbi Rootsi ja piki norra rannikut Nordkappi. Tagasitee tuli läbi Soome, Rovaniemist istusin rongi peale. Kui teil vähegi aega soovitan ka Norra rannikuga tutvuda - Lofoodid on võrratu elamus, mulle meeldis eriti saarestiku põhjapoolne osa, kus vähem turiste ning justkui ürgsem loodus. Norra ranniku osaga alustasin Trondheimist ja sõitsin välja Tromsøni, kust edasi liikusin laevaga Honningsvågi. Nõnda ei pea kaks korda sõitma Nordkapi teed. Edukat planeerimist ja kui saan abiks olla, andke aga teada.

Terje
.
.
.
Kirjavead parandatud!