Viimased kommentaarid

Asi on eetikas -- see, kes valetab mingi bronni või küllakutsuja saab viisa, aga see, kes ausalt ütleb, et ta teadlikult ei hakka valetama (kuigi võiks), ei saa. Ehk siis valetaja lastakse riiki aga ausat mitte. :)

Valeria, mõtlengi seda küllakutsuja olemasolu, või hotelli/turismifirma küllakutset. Kui kontaktisik võik paber on olemas, siis ei ole arvatavasti probleemi.  Ise pean seda nõuet mõttetuseks ja kuna nad ilma selleta ei anna, siis ei hakka ka minema.  Saatkonna lehel on nimekiri paberitest, mis on viisa saamiseks vaja.

10 aastat tagasi algatasin selle teema siin ning nüüd sain taas seda Valgevene viisamajandust proovida. Käisin Tallinna saatkonnas ankeetidega kohal ja 10 aastaga pole halligi muutunud -- ilma küllakutseta/bronnita saadeti minema. Üritasin mõista anda, et autoga läheme vabakavaga turismireisile, see küllakutse on suht mõttetu asi, aga abi ei olnud. Maailm õnneks suur ja lai, las isoleerivad siis ennast edasi. :)

Harv juhus, kui õnnestub läbi Momondo piletid osta kõige odavama pakkuja hinnaga -- tihti on selle pakkuja lehele minnes hind juba teine. Minu kogemusel on pidevalt mingi jant käinud küll hinna või maksmisega. Viimati lobusin ja ostsin hoopis Estraveli Sky24.ee kaudu. :)

Kindlasti saab ilma nutiasjadeta reisida. Samas nutitelefon on reisimisel abiks, ise kasutan üsna palju just kaardi/GPS-i jaoks. Saab ka mingi reisijuhi salvestada, võidab kohe "pool kilo" (kuigi jah, paberraamatut lugeda on mugavam) :) Nutikatest olen kasutanud Samsungi veekindlaid XCover seeria telefone, mis pole ka väga kallid (uusim ver 3 on hea ja ka esimese versiooni saab kasutatult arvatavasti 50-ga kätte).

Telefoniga pildistamine minu jaoks pole, eelistan kindlasti fotokat. Väga hea pisike reisikaamera on Sony RX-100 seeria, esimese versiooni (mark I) saab kasutatult ca 200-ga kätte. Sel kaameral on ka USB-laadimine, eraldi akulaadijat pole seega vaja kaasa võtta, saab kasutada telefonilaadijat. Samas neile kes teevad vähe pilte või ei huvitu fotograafiast, neile ehk piisab nutitelefonist.

Manila rahvusvahelise lennujaama kohta veel seda, et välisukse ees olev taksode ja väikebusside rida, mida üritatakse pähe määrida, pole see asi, mida üldjuhul vaja. Tavalised taksomeetriga taksod on 50m eemal, teises rivis ootamas. Päevasel ajal on liiklus umbes ja liikumine kohati väga aeglane.

Olin Palawanil kevadel kümmekond päeva, sõitsin omas tempos motikaga 2/3 saare ülemisele otsale tiiru peale, lisaks mõned päevad Manilas. Manilas kannatas ka täitsa olla, ei kurda. Võin ka soovitada hotelli Hop Inn Manila Ermita.

Puerto Princesast sõidetakse üldjuhul edasi, kuid asjaolude tõttu ööbisin seal ca 4 ööd. Ühe öö täitsa soovitaks olla, võib pimeduse saabudes külastada lahe ääres olevaid kalarestorane. Turiste jääb ööbima suht vähe.

Sabang ja maalune jõgi. Ööbisin Sabangis ja asi on õhtul üsnagi välja surnud, samas mulle meeldis. Turiste ööbimas suht vähe. Hotelle on koha peal rohkem kui Booking.com'ist võib mulje jääda, sain ka vaba toa. Hommikul ka seega suht lihtsa vaevaga paadile ja maaaluse jõe äärde. Päeva peale võib turiste muidugi rohkem tulla. Jõekoopad olid minu meelest OK. Koopa juurest saab ka tagasi jalutada mööda matkarada, tee tuleb läbi metsa ja üle küngaste.

Soovitaks ka Port Bartonit, rahulik koht chillimiseks, turiste on aga ei ole rapsimist. Suuri hotelle pole. Korralik tee polnud veel valmis saanud, ehk kunagi kui tee on hea, siis tuleb ka turiste juurde. Snorkeldamisreisil õnnestus näha ka paari merikilpkonna.

El Nido on täielik turistiurgas, meeldib ehk neile kel meeldib ülerahvastatus. Minu jaoks pigem pettumus, valdavalt seetõttu, et seda esitletakse kui saare peamist vaatamisväärsust. El Nidos suht palju noori kes panevad pidu. See ongi peamine koht kuhu tullakse Palawanil, kuigi selle fenomen jäi arusaamatuks mulle (arvatavasti tuleb laevaga kuhugi kaugemale sõita). Öömaja keskuses raske leida, kõik täis. Paadireiside paadid suht suured ja rahvast täis, teised paadid ka kogu aeg läheduses. Snorgeldamiseks seetõttu Port Barton meeldis mulle rohkem. Kaljusaared El Nido ümbruses kenamad. Kes plaanib El Nidost Coroni poole laevaga sõita peab arvestama, et laevad ei käi kui on kõrgem laine. Kui mina seal olin siis tühistati vist 5 päeva järjest reisid ära ja rahvas oli suht meeleheitel, ootasid seal.

Ööbisin ka Roxases, eriti midagi ei toimunud. Nägin vist ainult paari turisti. Hämaruse saabudes hakkavad seal mere pealt maa poole lendama hiidnahkhiired, tulevad nagu aegluubis, näevad välja nagu pommitajad kõrgel taevas. Meeldejääv vaatepilt, tasub õhtul minna kai peale vaatama kui seal kandis. Boonuseks ka ilus päikeseloojang. :)

Jäin reisiga rahule ja Filipiinidele võiks teinekordki minna.

Vähe kahtlane susserdamine seal käib. Proovisin osta kolme erinevat piletit. Läbi häda sain esimese eest makstud Visa Classic krediitkaariga, millel teenustasu nagu pole, ehk siis sellega ainult saab näidatud odavamat hinda (teised on üle 10€ kallimad). Teise pileti eest ei õnnestunud maksta krediitkaardiga, hädaldas ikka, et vali õige kaart. Tühistasin selle ära ja ostsin otse lennufirmast. Kolmanda eest paar päeva hiljem ka ei saanud maksta krediitkaardiga, hädaldas ikka, et vali õige kaarditüüp. Proovsin ka teist veebibrauserit. Samas testi mõttes valisin kaarditüübiks "Visa deebet" millel oli 10+€ teenustasu, kuigi kaart on reaalselt Visa credit. Ja näe üllatust, asi toimis ja sai ilusti (rohkem) maksta. Mulle tundub, et see ongi nende äripraktika -- reklaamida odavat hinda aga reaalselt sellega mitte müüa.

See jutt, et raha võtab lennufirma otse on puhas jamps. Kui vaatad pangaväljavõtet, siis seal ilutseb TICKETS.RU / SPB.

Gruusia kant ja eriti Mongoolia mul ka ammu hinges kripeldavad, tundub et tuleb veel persevalureise teha. :)

Vietnamisse üle 50 cm3 (või oli 125?) vist üldse ei lasta ja võimalik, et välismaalased ei saa ka väiksematel. Birmasse ei saa oma sõidukiga viimasel ajal. Iraani on vaja ajutise impordi dokument (Carnet de Passages) mille eest on vaja $$$$ välja käia.

Siin pole asi arvatavasti kaardis vaid selles, et sa oled värske PayPal'i kasutaja, lisaks Ida-Euroopast ja üritad kohe suuremat summat raha üle kanda. Arvatavasti poleks probleemi kui sa oleks olnud PayPal'i kasutaja pikemat aega (== usaldusväärsem). See on muidugi ainult minu oletus.

Alternatiivina on ka võimalik ju pangaülekanne teha, kui on väljapoole EL-i siis kallim aga arvestades su summasid pole väga hull (SEB'is vist oli suurusjärk EL-i sisene 70 krooni ja välja mingi 300-400).

Makske veidi rohkem ja ajage asju selliste inimestega, kel on positiivne tagasiside kogunenud. Kui mingi diil tundub liiga odav siis paljudel juhtudel ongi asi kahtlane. Olen ise ka minevikus internetis tünga saanud ja raha kaotanud (küll eBays) aga pettused on viimasel ajal kõvasti sagenenud.

Ega erilist valikut vist pole. Kas Türgi kaudu maad mööda või Ukrainast laevaga (kallis). Läbi Venemaa viimasel ajal ei saa.

Tundub et 2009.a. enam Norrast Bergenist Smyril-Line Islandile ei viigi, nüüd tuleb Taani kaudu minna.

Mis firma GPS see on. Kaardid on erinevad.

Milleks sellist häma üldse ajada, nagu sa algses postituses tegid? See jätab sust eriti lolli mulje. Kui tahad müüa siis müü siiralt, mis sa keerutad. Jutt on umbes sama, et käisin reisil mingi reisifirmaga ja hakkas hullult meeldima, külastage selle firma kodulehekülge, see on juhtumisi minu enda firma.

Fenixi lambid peaks olema hea kraam, see su praegu päästab... :)

"Mehe au on ikka kõrvade vahel, mitte sau püksis."

Hmm, hea tähelepanek! Võib-olla on mul siis ka ikkagi mingi šanss? :)

Algse küsimuse püstitaja millegipärast eeldab, nagu kõikidel Eesti meestel oleks aparaat täpselt ühesugune? Et kui Pattayas üleaedse oma kiideti, siis nagu oleks sinu oma ka kiidetud? :)

Selle Mauritaania raudtee ääres käisin ise ka (vt seda pilti, auto taga raudtee). Suuri luiteid pole, väiksemaid liivakünkaid on. See pilt kaljumäega on juba tehtud Atari pool otsas kus hakkab mägiseks minema (väga lahedad mäed), ennem on lage (pilt). Teisel pool raudteed on väidetavalt miiniväli (kogu Lääne-Sahaara piiri ulatuses).

Mu meelest pole päris õige panna turism ja siis näiteks tõsine eneseületamine ühte patta. Gröönimaa ületamine suuskadel, mäetipu vallutamine, Dakari ralli motikal vms nõuab kõvasti rohkem pingutust kui niisama reisimine, nagu mina seda olen teinud. Lisaks need nagu on eri kategooriad, kus ühes rabeletakse vere maitse suus ning sisestatakse endale pidavalt, et ma pean selle läbi suutma teha ja teises vahitakse niisama ringi, lastes mootorsõidikil sind mugavalt edasi toimetada. Seega on need minu meelest suht võrreldamatud asjad. Teine asi oleks see, kui oleks hinnatud lihtsalt reisikirju vms. Seega on veits piinlik valitud olla, eriti veel kui lugeda inimeste kommentaare, nagu oleks maailmas ja ka Eestis vähe inimesi kes minu moodi oleks reisinud ja nagu oleks tegu mingi suure enese ületamisega. Midagi väga keerulist ja rasket ma teinud pole, sest suuri raskusi ma alati ennetan alla andmisega, ehk siis ma väldin neid. Vabandust, kui kellelegi on teine mulje jäänud... :)

Hmm, ei näinud põgusal vaatamisel suurt uut midagi? :)

Türkmenistanis sama süsteem, et kui tahad seal pikemalt olla kui paar päeva siis tuleb sebida endale ametlik giid ja reisipakett, kus on marsruut kinnitatud. Hiinas arvatavasti maksad iga päeva eest ja load saad teha kohapeal, arvatavasti esimeses ettejuhtivas linnas. Pole ise käinud aga selline mulje on jäänud. Ja Iraan -- mis maa auto sul on? Kui pole Iraanis registreeritud, siis sinna ka niisama sisse ei saa, on autole vaja Carnet de Passages garantiidokumenti (Eestist ei saa, vaja $$$$).

Ma pakun et Iraan, Türkmenistan ja eriti Hiina on arvatavasti ühed kõige keerulisemad maad üldse, kuhu oma sõidukiga minna. Mis ei tähenda seda, et see mingi ülikeeruline oleks aga lihtsalt on kõvasti kiibitsemist ja asjaajamist...

Ennem tõsiselt unistama hakkamist võiks veits tausta uurida, kaarti vaadates tundub kõik nii lihtne... :) Loe kasvõi Lonely Planeti raamatuid, seal on autoga sisenemisest ju ka kirjutatud.