Mina rentisin eelmisel aastal Itaalias Como järvel. Midagi keerulist ei ole. Näidati ette mis, kus ja kuidas käib.

Meil ei olnud küll rib, pigem selline klaasplastist nagu sinu lingil see esimene paat.

Kindlasti peaks olema selline paat, millele mingi katuse või varju ka peale saab tõmmata - päike on vee peal suht raju ja eks kergema vihma eest ka hea kui mingi kaitse on.

Meie broneerisime internetis ette. Vaatasime ka, et reviewd ok oleksid.

Kui paadi kätte saad tasub lasta kaardil näidata kus on lisaks algus- ja lõpppunktile lubatud randuda.

Tagasisõitu tasub väikse ajavaruga alustada...hoovused, tuul vms võivad tempo maha tõmmata. Meie arvestasime veidi valesti ja peaaegu oleks tagastamisega hiljaks jäänud...pidime viimased pool tundi gaas põhjas laskma :)

Iga kell rendiks jälle...väga lahe oli omas tempos järvelt erinevaid villasid uudistada, karastavaid jooke libistada, paadist vette hûpata jms

Midagi keerulist pole, käik edasi, käik tagasi ja kiirus. Noh trimm on vist ka, aga see on edasijõudnutele. Põhimõtteliselt tähendab vindi kaldenurka, millest sõltub paadi pikikalle, mis omakorda tähendab, et kui paat glissimisel nina liiga püsti ajab, saab seda trimmiga alla suruda, et mitte lendu tõusta. Mõnevõrra peaks tajuma laineid, näiteks vältida diagonaalis täie lauluga lainesse sõitu paadi kummulikeeramise vältimiseks. Kes mingi veesõidukiga iganes kunagi liigelnud on, sel on lihtsam vett tunnetada, olgu siis süsta, kanuu, aerupaadi vms kogemus all.

Muidu sõitmisega saab igaüks hakkama, põhiraskus on pigem sildumisel, kus tuleb arvessse võtta tuule ja hoovuste triivi, et mitte paadi külge vastu kaid ära äestada. Ta päris auto moodi ei lähe, et suunduks sinna, kuhu rooli keerad. Ja pisut kiirust peab olema, et asi üldse juhitav oleks, väikesel kiirusel triivib, kuhu ise tahab. Aga samas ei tohi ju pauguga kaisse lennata, seega tunde küsimus. Vajab täpsuse ja tunnetuse saamiseks natuke harjutamist, algul soovitatavalt vabas vees üritada mõned manöövrid teha. Igas sadamas on tuul ja hoovused erinevad, mis asja just lihtsamaks ei tee. Kohalik neid olusid tunneb, ühekordne turist mitte. Kui on näha, et läheb metsa poole, siis ei ole häbiasi anda tagasikäik, teha ring ja minna uuele katsele, ka vanad merekarud ei saa alati esimese matsuga võõrale kaile õige nurga alt pihta. Sadamate akvatooriumites ei tohi laamendada, see tähendab laineid tekitada, mis teisi paate lõhuvad.

Mulle isiklikult meeldib päris paat rohkem, see RIB kummikas on kuidagi liiga kummipaadi moodi, sihuke lödi. Ja neil piltidel ei paista vendreid eriti olema, RIB-i külge on sedasi väga kerge ribadeks lasta. Olgugi, et pehme serv, aga kai ise on ju kõva ja kare. Mõnel pool tavatsetakse paadi tagastamisel maskiga sukeldudes põhja ka altpoolt kontrollida, et ega ehk kivis pole käinud või muud säärast. Liiga madalasse randudes on oht vint ära lõhkuda või kõveraks väänata.

Nüüd load või mitte, aga elementaarseid meresõidureegleid võiks ikkagi teada. Näiteks purjekal on alati eesõigus mootoriga küna ees. Mõni meremärk või tooder, kummasse pardasse peab jääma punane, kuhu roheline, kus keelatud ankrut visata, kiiruspiirangud ja keelualad. Ja laevadel endil on ka pardatuled, põhimõtteliselt kehtib parema käe reegel, näed rohelist pardatuld, siis on sinul õigus. Näed punast, lased ise selle läbi. Nagu foor, lihtne meelde jätta. Mitte, et see reegel lõunamaades alati kehtiks, oma liini sõitev kuumaverelise kapteniga laev juba mingile paadikesele naljalt teed ei anna. Samuti sebib rendipaate amatööridega risti-rästi, kellest enamus ei tea reeglitest halligi. Seega on parem neile mitte jalgu jääda, eesõigus või mitte, silmad lahti ja hoia kõigist kaugemale, enamasti merel selleks ruumi on.

Paadi valik hakkab mootori võimsusest, et oleks jaksu vastu tuult/lainet minna, aitab suurem võimsus. Aga seda valikut lubadeta juhil ei ole, antakse 30-40hp, millega saab kah täitsa vabalt vaiksemas vees ringi popsutada. Tuubi või banaani vedamine on juba küsitav. Bimini ehk päikesevari on vist enamikel Vahemere rendipaatidel elementaarselt olemas. Ja ujumisredel tõenäoliselt kah. Mitte unustada pardast vettesulpsamisel redelit eelnevalt alla lasta, vastasel juhul võib tekkida raskusi paati tagasironimisega. Snorgeldamine on lubatud, akvalangiga sukeldumine vajab eriluba ja on mitmes paigas korallide kaitsmiseks suisa keelatud. Sama jutt allveekalastamise kohta.

Enne rääkisin vendritest, need on viisakas sõidu ajaks paati korjata, mitte ei tilpne nad kogu aja suvaliselt paadi külgedel, välja riputatakse need vajalikesse kohtadesse uuesti alles sildumisel. Nojah mõned sõlmed, kuidas otsi knaapi, rõngasse, pollarisse või poisse kinnitada, nendeta ei saa küll läbi.

Sildumisest juba räägiti, neil väikestel vist VHF-i pole aga suvalisse sadamasse ei saa lambist sisse sõita, enne on vaja sadamakaptenilt luba saada, see siis ütleb, millise kai juurde otsad anda, siis tuleb keegi sillale vastu kätega vehkima, teinekord ka kummikaga, siis alluda tema korraldustele. Kui raadiot pole (muide raadio kasutamiseks peale hädakutsungi peab oma luba olema), siis sadamate telefoninumbrid on kah kusagil kirjas, arvan, et paadi rentinud firma annab ehk need kaasa koos juhistega ja sadamate plaanidega, kuhu üldse minna tasub. Sildumine on üldiselt tasuline, hind sõltub paadi pikkusest, seda ja paadi süvist küsitakse enne sissesõiduloa saamist. Rannarestoranidel on sageli omad paadisillad, kus sildumine tasuta eeldusel, et samas ka süüakse. Resto omanik või "sisseviskaja" tuleb ise kaile vehkima. Kui samas süüa ei kavatse, ei ole mõtet tema silla äärde end sebida. Ise kasutaks maksimaalselt looduslikke sadamaid, kuhu saab ankurdada või otsa kaldasse mõne puujuurika ümber tõmmata. Päris supelranda jälle kah ei lähe laiama. Sellisel randumisel saad ise märjaks, kuiva jalaga maale ei jõua, aga see ei tohiks soojas meres probleem olla. Ja see on tasuta. Mõnel pool on poid, mille külge end kinnitada saab, sinna piirkonda sel juhul ankrut ei visata, tuleb leida vaba poi või siis mujale minna.

Uuh, lõpuks ongi nii, et kipperi load või mitte, ikka pead midagi teadma. Loodan, et ma nüüd sind ära ei hirmutanud, tegelikult on ju kõik nii lihtne kui asja lihtsalt mõistusega võtta.

Ma ühe asjaga veel täiendan, Vahemere stiilis lähenetakse kaile ahter ees, ehk siis sildumine toimub tagurpidi, kokpiti tagumiselt platvormilt on mugavam kaile astuda või träni peale-maha laadida. Meie kandis minnakse tavapäraselt otse vööriga kaisse ja siis hakatakse üle nina välja ronima, pisut tüütuvõitu. See on nagu auto parkimine, kes tagurdab parkimistaskusse, kes eelistab kohe sisse uhada ja siis väljasõidul tagurdamisega nikerdada. Ja teine erinevus autoga, paadil pöörab saba, autol nina. Kes on kahveltõstukiga või kombainiga sõitnud, selle jaoks tuttav teema, neil pööravad kah tagumised rattad.