Teema liigutati siia, aga kas uut teemat osatakse ka leida vana teema lõpust? Hmm...

1. Ei ole võimalik öelda, kas läbi Helsingi on mõttekam või ei. Sõltub sellest, mida te tahate reisilt saada. Kiirem ja odavam on küll.

2. Eelarve. Kui eesmärk ongi 2 nädalat looduses olla, siis saab rahaga hakkama. Kui tahta nädal loodust + nädal kultuuri, siis enam hästi ei saa.

3. Rootsi on auto ja telgiga reisimiseks nagu loodud. Telkida võid pea ükskõik kus. Ilus. Sõbralik. Arusaadav, ehkki erinev.

4. Kui on kindel tahtmine tippu teha, siis varuge selleks rohkem aega kui päev. Muidu läheb nii nagu neil: http://seiklus.blogspot.com/2010/02/rootsi-katus.html

Rahast täpsemalt. Helsingi - Nikkaluokta - Stockholm on otse sõites 2400 km, ja 2 nädala jooksul jõuate palju kõrvalepõikeid teha. Kütusele kulub umbes 5000 krooni, laevapiletitele paar tuhat lisaks. 15k eelarvest läheb seega pool puhtalt transale. Kas järgijäänud rahast piisab selleks, et 2 inimest 2 nädalat ära elatada? Vist jah, aga peab üsna kooner olema. Toiduained kodust kaasa; enamik söögikordi oma priimuse peal; bensukast kohvi ostmine on juba raske finantsotsus. Kebnekaise baasjaama restos mõnulemine on hoopis kallis lõbu (kuid sellegipoolest soovitan seda väga soojalt).

Kaunist reisi!

Tänan vastuse eest. Kindlasti panen mõtted kõrvataha. Nüüd meil reisijaid juba 3, seega bensiinile läheb inimese kohta vähem raha. Päris koonerdama ei taha ka minna, kuigi säästuvariant telkides ja oma söögiga enamjaolt siiski. Kuskilt tuleb leida ka pesemisväimalusi ja elektrit. Eks pärast reisi oskan juba öelda, kuidas õnnestus ja mis nippe teistele jagada oleks.

Sai ise nädalapäevad tagasi sealt tuldud. Tegime väikese grupiga esmalt tiiru ümber mäestiku ja siis otsa tõusu Kebnekaisele. Kui matkata madalamal (500-700 mümp), siis on võimalused õhtul lõket teha (kuiva puud on väga palju, aga kõrgemal saab see otsa). Telkimine pole kusagil probleemiks (isegi tasuliste majade kõrval on oma telgis ööbimine tasuta). Koha eest majas taheti 395 SEK. Kungsledenit ma eriti ei soovitaks - selline suht ühel tasapinnal kõmpimine ja vahepeal meenutab korralikku maanteed (nii igavuselt kui rahvaarvult); hoopis mõistlikum on trügida läbi mägede mööda poolmärgistatud radasid (pearajad on tähistatud värviga, väiksemad vaid juhuslikult laotud kivituuridega). Piirkonna kohta on saadaval vaid kaardid mõõtkavas 1:100'000 (120 SEK). Kebnekaise tippu saab tavalise (matka)jalanõuga, paksem lumi oli aug teisel poolel vaid viimase 100 m jooksul. Lund näeb juba kusagil 1500m peal. Kes tahab ka madalamat põhjatippu teha, peaks igaks juhuks omama erivarustust (kassid, köied), sest tipuhari on järsk ja lumine. Kui ilm on ilus, siis soovitaks ka kohe seal kõrval asuvat 1660m Doulbagorni, mis on alt vaadates päris muljetavaldava välimusega (saab möödaminnes ära teha poolel teel Kebnekaise tipust laskudes).

REGA1872, http://www.svenskaturistforeningen.se/en/Inspiration/1/Allman-fjallinformation/Map-in-the-mountains/ kirjutab, et kaarte on nii 1:100000, 1:50000 kui 1:20000 mõõdus.

Aga muidu, aitäh info eest :)

Abisko ja Kebne vahele jääb rajast vaid üks neljandik, kas just igav, aga kindlasti rahvarohkeim (eriti, kui sinna FClassicu või muu massiüritusega samal ajal sattuda). Järgmisel, lõunasse kulgeval lõigul on rahvast ka keset hooaega kordades vähem. Aga suht lauge austumine on muidugi kogu ~400km.

Kui varemalt olen Kebnest kahel korral tuimalt mööda trampinud, siis nüüd lisandusid pooleteise nädala jooksul ka 3. ja 4. kord. Kolm esimest korda olid ~aastaste vahedega, aga kuidagi ei mahtunud üles trügimine ajakavasse ja nüüd neljandal korral ekstra kohale lonkides juhtus paariks päevaks natuke liialt huvitavat ilma tegema.

Eks järgmine aasta jälle, ehk juba lumega [:

Kaartidest, letist leiab suuremal jaol Lantmäteriet' kraami, ja just 1:100k. Nende 1:50k vigurid jäävad Abisko-Kebne kandist liialt kaugele. 1:50k peal on rohekm lootust leida http://www.kartpoolen.se ja norrakate omi. Viimastega ei ole kogemust, aga Kartpooleni Abisko kaart jättis üsna hea mulje. Vähemalt seni, kui ei olnud soovi vanemaid märgistamata rajalõike üles otsida, nende jäänused ja tulbad käisid kaardil märgitust kohati natuke teist rada. Lantmäteriet on osadest kaartidest ka 2010.a. trüki välja andnud, mingil põhjusel on nad aga loobunud varem kasutatud RT90 võrgustikust - imho nii gepsuga kui gepsuta majandades lihtsalt imetabane leiutis.

Täpselt keset augusti sai Abisko STFi juures trehvatud ka üht eestikeelset punti, sealne kant on ilmselt siit suunalt minejate seas päris popp, aga kas oli tegu ehk emma-kumma eelkõneleja seltskonnaga?

Eelmine aasta augustis saigi Lapimaal ära käidud ja nägime üht eesti matkajat Abisko STF juures küll, võibolla oligi eelkõnelejaga tegu?! Teisi eestlasi sellel matkal ei kohanud/märganud.

ja siin on ka link meie reisi muljetest ja detailidest: http://uitajad.wordpress.com/2011/06/21/narvik-abisko-kebnekaise-august-2010/

üht eesti matkajat Abisko STF juures küll, võibolla oligi eelkõnelejaga tegu?! Kui Te sealt FC ajal läbi sõitsite, siis küll. Terv [-: Tagantjärgi sai kokku korjatud viimase 3 korra/aasta Kungsledeniga seot' käigud - http://klade.iruut.eu/kungsleden/