Uudis tänasest Postimehest:
"Saksa lennundusajakirja Aero Internationali tehtud lennufirmade turvalisuse uurimusest selgub, et kõige turvalisemad lennufirmad on Finnair, Qantasi, Cathay Pacific ja All Nippon Airways, vahendab Äripäev Online.
Kokku oli uurimuses vaatluse all 50 lennufirmat. Euroopa suurtest lennufirmadest oli üks nõrgemaid SAS, mis jäi 28. kohale.
Selle põhjuseks oli asjaolu, et pärast 1973. aastat on SASil õnnetustes purunenud viis lennukit, millest üks lõppes ohvritega, kui 2001. a sai Milano lennuväljal surma 118 inimest.
Euroopa odavlennufirmad Ryanair ja Easyjet jõudsid 7 ja 8 kohale."
Et siis võibolla selgitaks meile, mida põhimõttelist halba on uudiste viidatud vahendamises? Oskaks ehk järgmine kord hoiduda...
Tegelikult ei pea me vist kummagi firma puhul oma turvalisuse pärast muretsema (3x üle õla!). Palju huvitavam võrdlus tuleks, kui kahe lennufirma teenindustaset võrrelda. Minul oleks siin küll väääga kindel eelistus.
Mölemad, nii Sass kui Finski, on head ja turvalised. Mis sest, et cabin crew ei ole aina esimeses nooruses. Aastaid tagasi , lennates Malesiaga, leidsin end möttelt, et kriisiolukorras loodan mina isiklikult rohkem 30-40 a. naise vöi mehe peale. Sellistel on rohkem elukogemust ja kylma närvi. Ja teiseks, kuidas nendesse kitsastesse sarongidesse mässitud tikk-konstega öblukesed beibed suudavad tegutseda siis kui olukord väga nutuseks kisub?
Vaata Porilane, sina oled ilmselt soomlaste tugeva kahjuliku mõju all. Meil siin Eestis teab iga teismeline, et ajutegevuse tipphetk on 20-aastaselt ning see on ainus sobiv vanus firmajuhiks, tipppoliitikuks, poliitbüroo juhiks, ministriks ja riigipeaks. Mingi elukogemus pole sugugi vajalik ja üle 25-aastane on eestlase arvates juba out :-)
Offtopic... Veigo, kas kõik peab halb olema kui kommenteeritakse? Ma lihtsalt nentisin, et naljakas on vahendamisuudiste jälgi ajada. Ma saan aru, et "rasvase nime" all kommenteerijate kohta ei tohi midagi halba öelda ja ma ei mõelnudki halva pärast. Oo püha negatiivsust, oleme kõik ikka vihased üksteise peale... mul pole midagi siin selgitada, Veigo. Ei maksa tagajalgadele tõusta ilmaasjata, ma saan aru, et läbustajad on närvi mustaks ajanud. Mul ka muide.
Eks lihtsalt naljakas on lugeda järjekordset edetabelit, mis sööstab vahendatuna läbi paljude kanalite, säilitades uudisele žanriliselt omast ülesehitust.
Aga mõeldes näeb ka uudise taha. Võib mõelda, et turvalisus ei ole lennufirma valimisel peaaegu kunagi kriteeriumiks (täitsa "taha" jäänud SAS on ju popp ja paljude inimeste poolt tihti kasutatav firma). Võib mõelda, et lennundus on tegelikult ju väga turvaline valdkond (täitsa "taha" jäänud SASil vaid üks ohvritega õnnetus rohkem kui 30 aasta joooksul). Eelkõige tahaks näha tervikpingerida ja reastamise printsiipe, siis saaks veel mõelda selle pingerea tobeduse üle ka - kui 50st on positsioonil 28 SAS, millel 5 õnnestust, sh 1 ohvritega (118), siis kas positsioonil 29 on mingi firma, kel 6 õnnetust, sh 1 ohvritega... positsioonil 30 firma, kel 6 õnnetust, sh 1 ohvritega, ohvreid aga 119... Ja kuidas on pingereastatud esimesed, kel ohvreid ei ole. Saab mõelda ka, kas 1 ohvritega õnnetus 30 aasta kohta on juhus, mis võib enamvähem ükskõik millist lennufirmat tabada või on see aastatepikkuse ebaturvalisuse suunas pingutamise tulemus.
Ning nii tundubki, et pingerida on suhteliselt meelevaldne. Muidugi saab neid asju järjestada, muidugi saab seda järjestust üle maailma levitada, aga on lugeja enda asi, kas ta selle üle mõtleb ka või teab tänasest pimesi, et SAS ei ole turvaline lennufirma ja Finnair on turvaline. Ja kui Finnairil kukub kord alla 120 reisijaga lennuk, siis on ka Finnair ebaturvaline. (Mõelgem ka, et sellist pingerida aitab teha lennunduse lühike ajalugu, 100 aasta lõikes võib igal firmal üks õnnetus olla, siis loetakse kokku lihtsalt ohvreid, mille arv sõltub eelkõige lennuki suurusest ja lennu täituvusest...).
Finski on ikka väga teadlik sellest, et nemad turvalised on. Juhtusin aga lugema Helsinki Sanomatest mõned aastat tagasi artiklit antud teemal, milles Finski (ja ka Helsingi lennujaama) turvalisuse eest vastutavad isikud ikka rõhutasid seda, et jah siiani pole midagi juhtunud ja tehakse kõik et ei juhtuks ka, aga varem või hiljem juhtub ikkagi, sest statistika tühja kohta ei salli ehk "kyllä sieltä vielä yhtenä päivänä alas tullaan"