Socotra saar.

Kas keegi on käinud? Milliseid soovitusi jagate?

Teemapüstitus ajendab küsima, mis reisi eesmärgiks on? Kes on reisikaaslased ja kuidas araabia keele oskusega? Üksi ilma kohalike või naaberriikidest pärit saatjateta seal suurt midagi teha ei ole ja mingil hetkel on probleemid garanteeritud, isegi kui sind saarele lastakse (eeldan, et on kavas kohale jõuda siselennuga). Arvan, et ega ei lasta tegelikult.

Eelmise aasta novembrikuus "õnnestus" tsüklon Chapala järelfaasi ajal korraks saarel käia, Omaani sultani poolt saadetud abi kohaletoimetanud lennu pardal olles. Purustused saarel olid märkimisväärsed. Arvestades kohalikku eluolu ja elatustaset, siis vaevalt need veel täielikult likvideeritud on. Omaani õhujõudude lennuki maandumine suures tuules oli päris ekstreemne elamus, õhkutõus oli kergem. Kultuuriliselt on saar mõneti huvitav, kuid mitte asjaarmastajatele. Mandri-Jeemenisse ei julgenud isegi kohalikud omaanlased Salalahi linnast minna. See ütleb nii mõndagi. Ka selles Omaani lennukis oli märkimisväärse relvastusega turvameeskond.

Hetkel on saar vist koos ülejäänud Jeemeniga välismaalastele üsna suletud. Käinud on jutud, et taastatakse Sharjah-Sokotra lennud ja siis saavad turistid jälle saarel käima hakata. Jeemeni viisa eeldaks praeguse kodusõja ajal isegi otse Sokotrale minnes, et viisa on aetud kohaliku turismifirma kaudu ja nemad eeldavad, et sa võtad neilt selle eest kogu paketi koos öömaja, giidi, transpordi jm. Vaata näiteks LP Thorn Treest, seal käib paar korda aastas Sokotra teema läbi ja uuritakse, kas on lootust, et otselennud käima hakkavad. Seni kuni otselende Sharjahst vm välismaalt ei tule, ei ole turistil ka võimalust sinna minna.

Käisin Socotral 7a tagasi, vahetult enne kui Jeemenis madinaks läks. Toonastest reisikorralduslikest kogemustest pole täna paraku kasu (läksin Sanaast), aga kui olukord rahuneb ja saarele võimalik sõita, julgen soovitada - loodus oli minu meelest huvitav. Mõningane araabia keele oskus (oskusega kaaslane) on kindlasti väga abiks.

Nägin ka just pilte Socotrast ja tekkis tunne, et see on selline koht, kuhu kindlasti peab minema!

Paraku Jeemenis praegu kodusõda... Viimased otselennud Dubaist on nüüd ka lõpetatud...

https://americaforyemen.wordpress.com/2017/03/16/visiting-socotra-its-not-impossible-merely-unpossible/comment-page-1/

https://onestep4ward.com/4-days-cement-boat-socotra-i-became-tourist-yemen/

@Reaper

Võib ju tunduda, et peab kindlasti minema ja idee vähekäidavaid kohti külastada on hea, aga Socotra saar ja muidugi ka mandri-Jeemen üldse tuleks praegusel ajal siiski ära jätta.

Ka minul oli väike plaan ja kutsuti märtsiks taas sarnasele Omaani sultani poolt finantseeritud abiüritusele (väiksemat sorti kirurgia), aga otsustasin mitte minna ja kogu üritus jäigi tegelikult ära. Araabia asi, ega täpset põhjust ei tea, eks sultani äranägemisel.

Salalahi linnas Omaani poole peal, kust need reisid tavaliselt algavad, on tore Hiltoni kuurorthotell (5,000 Hiltoni punkti öö või kõrgema staatusega Hiltoni püsiklientidele 4,000 kui peatuda 5 ööd järjest). See on ilmselt kõige parem koht maailmas, kus oma võimalikke Hiltoni punkte kasutada kui võrrelda saadavat väärtust ja letihindu (mida küll maksavad vast vähesed). Kuigi seal kõrval käib järgmise hotelli ehitus, kuuldavasti veidi lärmi.

Sinu arvukaid ja üsna julgeid Ladina-Ameerika reise kirjeldavaid postitusi vaadates, julgeksin seevastu soovitada (eeldusel, et islamiusku väikesaared huvi pakuvad) külaskäiku mõnele Malediivide äärealal asuvale kohaliku elanikkonnaga saarele. Seda eriti põhja-Malediividel, kus kohalike seas islam leebem ja minu üllatuseks nii mõnigi tegelane suhtus sümpaatselt hoopis hinduismi ja seda mullegi avaldas.

Nendele saartele eraisikuna jõudmine on kallivõitu, ent mitte ka ülearu (ex-Male 500 dollarit ehk lend ja kiirpaat kokku maksimaalselt, edasi-tagasi, olenevalt muidugi saare kaugusest, tuleb püüda kasutada siseriiklikke liinilende), kindlasti odavam kui eralend Socotrale oleks. Kohapealne elu on piisavalt algeline, et olla odav. Inimesed on väga sõbralikud ja uudishimulikud. Alkoholi ei ole, vabamatel saartel saab veidi päevitada, rannad on ilusad. Ujuda saab. Turiste peaaegu pole nähtudki mõnel saarel. Samas saared juba ka avanevad, kerkivad esimesed võõrastemajad, nende hind on umbes 50-100 dollarit öö. Toitlustus on kesine, vähemalt minu nõudmistele. Samas eksootika tagatud ja oluliselt turvalisem Jeemenist.