Viimased kommentaarid

Kiwil ja mitmetel teistel vahendajatel on oma sisemised broneeringu numbrid, millega pole lennufirmade lehtedel midagi teha. Erinevad süsteemid.

2x olen kiwi.com kaudu ostnud, Lõuna-Ameerika lennupileteid. Seni läks hästi.


Samas Ryanairi piletid olen alati nende kodukalt ostnud.

Äsja lõppenud 8000km autoreis Balkanile sai tehtud Volvo XC70-ga (D5). 


Mugavad asjad reisiauto puhul tunduvad olevat:
kiirusehoidik
automaakast
piisavalt võimas mootor, et kiirteedel ja mägiteedel hätta ei jääks
diiselmootor - madalam kütusekulu ja odavam kütus.

Just lõppenud autoreisil sai Lublinist Tallinnasse sõidetud ühe jutiga (va paar tankimispeatust), 1000+km, 16 tundi. Üksi sõitsin, seda küll uuesti teha ei soovi. Alates Lätist oli vähemalt hilise õhtutunni tõttu tee tühi, nii et sai see kõik püsikiirusega läbitud.

Ise olen Narvas komandeeringus käies korduvalt ööbinu hoopis Narva-Jõesuus. Aga ka seal tundub praegu enamik täis olema.

Ukrainlased olid seal eriti hoolikad, uurisid kõik pagasid läbi, koputasid autosid, et kas midagi kahtlast kere vahele peidetud. Ma saaks aru, kui riiki sisenedes, aga et ka riigist väljudes niimoodi kontrolliti... Ju mu autokere kõlas kahtlaselt...


Piiripunkt oli see, mis kõige suurema tee peale jääb, Lvivist Lublini poole sõites. Arvan, et see Rava-Ruska siis.

Poolasse sisenedes käis ka narkokoer autod üle.

Möödunud pühapäeval sõitsin Poolast Tallinnasse. Teede olukord:


Kaunasest Riia poole oli endiselt sillaehitus, 3 nõmedat foori, mille taga pidi kaua ootama.

GPS-i soovitusel sõitsin mööda Riia ringteed ja see oli viga. Seal on suured teeehitused ja 4 pika ootamisega foori. Õnneks pühapäeva õhtul pidin seal ainult ühe tsükli ootama. Seega soovitan Riia ringteed vältida.

Nagu juba mainitud, siis Jelgavkrasti- Salacgriva teelõigu remont on lõpuks valmis, uus ja sile asfalt on maas! Ainult tee on veel joonimata, sellepärast 70 piirang. Miski ei takistanud sel heal teel 80-ga sõitmist.


Ukrainast Poolasse tulles piiriületus võttis möödunud laupäeva õhtul 2 tundi.


Nii Ukraina kui Poola piirivalvurid otsisid kogu pagasi läbi. Ukraina omad isegi kuni varurattani ja uurisid läbi kõik ravimid, mis mul kaasas olid.

krapsik: ei nõustu, tulin just Poola poolt, leedus oli diisel odavam nii minnes kui tagasi tulles.

Jubedate teede edetabel riigiti:
Ukraina <-- teed on tehtud löökaukudest
Kosovo <-- teed on kitsad, katkised ja porised
Albaania <-- teed on väga ebaühtlase kvaliteediga, halvad ristmikud, jube liiklus.
Moldova <-- teed on tehtud lappidest
Serbia <-- pinnakate pidevalt ebaühtlane
Bulgaaria <-- teed on üldiselt head, aga mõnedel maanteedel üllatavad löökaugud.

VEELKORD, ÄRGE SÕITKE UKRAINASSE, SEE ON AINULT AUTO LÕHKUMINE!
ÄRGE SÕITKE AUTOGA UKRAINASSE, TEED KOOSNEVAD AINULT LÖÖKAUKUDEST!

Nii, olen nüüd Eestis tagasi, reis edukalt tehtud.

Skopje kesklinn on ilusaks tehtud. Palju sammastega ehitisi, hulk kujusi ja ratsamonumente. Just selline ongi minu ettekujutus ideaalsest kesklinnast.

Mis ei meeldinud: Skopje linna peal käivad ringi mustlased, kes raha lunivad või soovimatuid teenuseid pakuvad. Samuti on kesklinnas peamiste vaatamisväärsuste juures kerjuseid. Lisaks on Skopjes üllatavalt palju rätipeadest moslemeid! Mošee ka otse kesklinnas, palvele kutse sattus ka just minu kesklinna külastamise ajale.

Makedoonia teedel sõitmise eest maksin kokku 7 EUR teemakse.

Bulgaaria piiril otsiti kogu pagas läbi ja kurdeti, et miks ma ei räägi vene keelt. Et keegi ei räägi enam vene keelt...

Bulgaaria teedel sõitmiseks oli vajalik 10 EUR vinjett, mida müüdi piiril. Kleepekas käis esiklaasile.

Bulgaaria pealinna Sofia kesklinn nägi veidi väsinud välja. Eriti võrreldes äsja külastatud Skopje keskusega. Kullatud kuplitega katedraal... oli kah...

Kihutasin 135-ga mööda mõnusat Trakia kiirteed Musta mere rannikule Pomoriesse (Burgase lähedal). Seal veetsin siis 2 ööd ja terve autovaba puhkusepäeva. Merevesi oli oodatult külm, aga vähemalt sain oma valgele kõhule päikest näidata. Nagu Kreeka rannas, nii ka Bulgaaria rannas karjusid kõige kõvemini vene turistid.

Edasi sõitsin mööda rannikulähedast teed Rumeeniasse, Constantasse. Eestlasti kohtasin Constanta vanalinnas ringi kolades.

Siis sõitsin mööda kiirteed edasi Bukaresti, kuhu jõudsin just parasjagu õhtuse tipptunni paiku. Ceausescu palee sai küll väljast ära nähtud, aeda sisse ei lastud. Õhtupooliku veetsin Bukaresti vanalinnas.

Järgmisel päeval oli pikk sõit põhjapoole, Chisinausse. Tee oli hea ja lai 2-realine. Aga see tähendas, et kohalikud muutsid selle tee 4-realiseks, mis tähendas väga närvilist sõitu vaevu autot radadele mahutades.

Moldovas sõitmiseks oli vajalik 5 EUR maksev elektrooniline vinjett, mida müüdi piiril.

Moldova oli ikka üllatavalt venestunud. Sovjeti hõng oli igal pool. Hotellitoas oli kineskoop teler ja kettaga telefon. Inglise keelt keegi ei rääkinud, ei piiril ega hotellides. Tänavatel karjuti vene keeles. Nagu ikka totaalselt teine kultuuriruum võrreldes Rumeeniaga.

Veetsin hommikupooliku Chisinau peal kolades ja siis sõitsin Edineti - viimane suurem asustatud punkt enne Ukraina piiri.

Moldova-Ukraina piiril läks tund aega, Ukraina piirivalve vähemalt üritas inglise keelt rääkida. Kogu pagas otsiti läbi.

Ja siis hakkas sõit Ukrainas.... need kohutavad aukudest koosnevad teed!

Ilmselgelt läks mul nende löökaukude vahel slaalomit sõites plaanitust tunduvalt kauem aega. Ukraina läbisin 6 tunni asemel 9 tunniga.

Lvivi lähedal oli veidi normaalseid teid ka, aga 100km eemal on juba täielik kuumaastik. 

Ukraina-Poola piiril läks aega 2 tundi. Kõigepealt otsisid auto läbi Ukraina piirivalvurid. Koputasid autokeret siit- ja sealtpoolt, käskisid kogu pagasi välja tõsta ja varuratta ka. Pagasi otsisid üksipulki läbi, kuni kõigi viimaste ravimiteni, mis mul kaasas oli.

Siis oli järg Poola piirivalvurite käes, kes ka kogu pagasi läbi otsisid. Varurattani seekord siiski ei mindud...

Ilmselgelt jõudsin Lublini plaanitust tunduvalt hiljem ja ei leidnud oma hotelli üles. Ju see oli mingi väike perehotell, mingeid kirju väljas ei olnud, keegi telefonile ei vastanud, kui piirilt helistada proovisin. Loobusin ja võtsin kesklinnas toa suuremas ametlikus hotellis.

Viimasele päevale jäi siis sõit Lublinist Tallinna. 1000+ km, sõitsin seda teed 16 tundi... ilmselgelt liig mis liig. Aga lõpuks jõudsin ikka kohale... Õnneks Lätis-Eestis praegusel ajal öösel päris pimedaks ei lähegi.

Lõplik läbitud tee kaardil, nii hästi-halvasti kui seda Googles määrata saab (punktide arv kaardil on piiratud): https://bit.ly/2KGgVI1

Kogu reisi keskmine kütusekulu tuli 6,5 liitrit diislit 100 km kohta. Kiirteed võtsid kõige rohkem kütust! Mägiteed isegi võtsid vähem, täitsa üllatav.

Kui midagi teistmoodi teeks, siis oleks pidanud ikka 4 nädalat puhkust võtma. Siis oleks saanud Lõunas puhata ka. Praegu oli ikka pidev ringi sõitmine, 3 nädalat on täitsa miinimum sellise autoreisi jaoks.

Nii et kui Iraani külastada, siis ESTA-ga enam USA-sse ei saagi?


Hea teada, siis peab USA-d esimesena külastama. Teab oma reiside järjekorda planeerida...

Kasuta seda sama tüüpi kindlustust, mida Austraalias elavad-töötavad kasutavad. Mina võtsin ERGO-st, aastaid tagasi. Kindlasti pakuvad ka teised kindlustusseltsid, kui küsida.

Rumeenia veel proovimata. Makedoonia-Bulgaaria piiril lapati kogu pagas läbi ja kurdeti, et miks eestlased enam vene keelt ei räägi. Ise hetkel Bulgaarias, Pomories.

Nii, nüüd olen jõudnud Makedoonia pealinna Skopjesse.


Kreeka siledatel kiirteedel oli väga mugav sõita. Üldse ei morjenda, et pidin kokku 55 EUR teemaksu maksma. Ainult seda ütleks, et need maksuputkad rikuvad sõidutempot. Tahaks 130-ga edasi panna, aga jälle peab sabas seisma ja raha otsima. Vist samuti selle maksusüsteemi tõttu on üsna vähe kohti, kus kiirteele peale-maha saada. Sõitsin üle Korintose kanali, tahtsin seda lähemalt vaadata, aga ei saanud kiirteelt maha. Pidin sõitma paarkümmend kilomeetrit Ateena poole edasi ja siis mööda külavaheteid tagasi...

Ateena Akropol oli väga lahe, mingil juhul ei oleks tahtnud sellest ilma jääda. Üürikorter oli küll metroo lähedal, aga sõitsin siiski edasi-tagasi keskusesse taksoga, ei tahtnud võõra süsteemiga seigelda. Trikutriku: ei olnud midagi Ateenas hirmus palav, üleval mäe otsas oli päris tuuline, nii et mul oli fliis kurguaguni kinni tõmmatud.

EDIT: Akropoli juures jahtisid turiste mustanahalised, pakkudes soovimatuid teenuseid. Kõige levinum tundus olevat käepaela jõuga käele sidumine ja siis selle eest raha nõudmine.

Meteoras sai ka käidud, selleks ajaks jäi isegi ajutiselt vihm järgi. Autoga täitsa mugavalt külastatav koht. Ma ise ööbisin seal lähedal, Kalabakas.

EDIT: Meteoras oli kuulda ka Eesti turiste.

Thessalonikisse sisse ei sõitnud, kuna ilm oli halb ja hästi tegin: seal olid just parasjagu rahutused, mida politsei pisargaasi ja soomukitega laiali ajas.

Üldse muidu sattus mul see Kreeka külastamise nädal imelikult jahe ja vihmane. Nii et rannapuhkuse osa küll ebaõnnestus. Nägin kohalikest uudistest, et mitmel pool Kreekas olid üleujutused. 

Süüa sai Kreekas hästi: Souvlaki = šašlõkk! Neid ma siis hea isuga vintsutasingi. Ei olnud kallis ka.

Käisin täna ka Kosovos, Prizrenis. vatse: tänud Prizreni soovitamise eest, päris kena koht oli. Ainult et Skopjest Prizreni saamiseks pidin läbima 100km kehva teed edasi-tagasi, kokku läks 2x 3 tundi.

Kosovosse saamiseks pidin ostma 15 EUR eest kohaliku autokindlustuse.

Turkishiga on ka mugav Tallinnast Jaapanisse lennata, olen seda 2x teinud isegi. trip.ee soodukatega muidugi!



Nii, olen oma sõiduga jõudnud Kreekasse, Missolongisse.


Seega Serbia, Montenegro ja Albaania läbitud.

Selliseid ronte, nagu Belgradis, pole varem enne sõitmas näinud! Linn muidu ka veidi Lasnamäelik. Koos korralike liiklusummikutega ka keset päeva. Ummikute ja hiljem mägiteedel sõitmise tõttu venis päevateekond 5 tunni pealt 7 tunni peale. Kohale jõudsin pimedas.

Montenegro mägiteed olid korralikumad, kui Serbia omad. Pinnakate parem ja kurviraadiused suuremad.

Tara kanjoni sild ja Must Järv sai vaadatud. Ei avaldanud väga muljet, aga pigem oli vaheldusena autosõidule.

Montenegros meeldis väga Kotor! Sinna oleks tahtnud kauemaks jääda. Paraku reisiplaan ei võimaldanud. Eestlasi kohtasin ka viimati just Kotoris, kindlusevaremete juurde ronides.

Albaania on... Albaania! Katkised autoteed ja liiklusummikud.  Sattusin ka mingile ca 50km lõigule neljarealisele teele, kus sai isegi ka reaalselt 90-ga sõita.

Ja need mersud, mersud igal pool! Meenutab veidi 90-ndaid Eestis, kui ka läänest vanu mersusi toodi.

Albaanias peatusin 2 ööd, Lezhes ja Sarandes. Nende vahel sõitmine võttis aega plaanitud 5 tunni asemel 8 tundi. Aga ma valisin ju ka aeglasema rannikutee, et oleks paremad vaated. 

Albaania osast soovitaks puhkamise jaoks Vlore kanti ja sealt veidi lõuna poole. Seal kogu rannik ilusaid hotelle täis pikitud. Sarandes ööbimine oli isegi mõttetu, pidin selle jaoks ekstra mööda aeglast teed linna sisse sõitma.

Albaanlaste kohta ütleks veel seda, et need pole ju päris moslemid. Miniseelikud ja lühikesed püksid, pearätte keegi ei kanna. Söövad sealiha ja joovad alkoholi!

Kreekas teed paremad, kui Albaanias, aga autod kehvemad - mersusi pole! 

jaanusm: Lefkadal sai käidud, oli okei, aga kõige muu nähtu kõrval enam muljet ei avaldanud. Nii pole poleks vast seda kõrvalpõiget väärt. Aga süüa sain seal vähemalt korralikul!

Automaatkastiga auto on seni ka mägiteedel sõites ääretult mugav olnud, pole vajadust käike lapata. Pidurid ka seni kärssama pole läinud. Rehve kulub vist küll rohkem, kui tavaliselt linnas sõites - nõelasilma kurvid kipuvad ka aeglasel kiirusel sõites kummi vilisema panema.

Teed on pekkis, Tallinnast Poolasse sõitmine võttis mul just plaanitust 1,5h kauem aega.

Nii, väike update. Olen oma sõiduga Belgradi jõudnud.


Esimesed 2 sõidupäeva venisid oodatust ca 2 tundi pikemaks, 8 tunni asemel 10 tundi. Lätis-Leedu palju tobedaid valgusfooridega teetöid.

Samuti olid teetööd Poolas enne Varssavit (see oli juba teada, ainult aega läks kauem). Lisaks olid teetööd teel Varssavist Trybunalski peale. jaanusm: sain küll Lodzi teemaksu vältida, aga aega kulus rohkem.

Samuti olid pikkade ummikutega teetööd Poola poolt tulles enne Brno-d. Ca tund aega kulus seal lisaks...

Kolmas sõidupäev on vähemalt alla 8 tunni tulnud. Brno-st edasi Ungarisse läbi Slovakkia läks nagu nalja, peatusin ainult teemaksude pärast. Enamik teest sai 130-ga põrutatud. Veidi teetöid oli Györi kandis ja siis peale Budapesti Serbia poole sõites. Piiril kulus alla poole tunni.

Teemaksud: Tšehhis peale piiri esimesest bensukast saab osta kleepeka, mida panna esiklaasile. Slovakkia piiril ja Ungari piiril tuli osta "elektrooniline vinjett", ehk siis lihtsalt su autonumber pandi kuskile baasi kirja, et oled raha maksnud. Serbias on teemaksud vanas stiilis putkadega.

Mul nüüd see poola teetööde osa läbitud, oma tund aega tuleks kindlasti selle peale varuda... ei ole midagi nii kiire, nagu seal videos. Korduvalt autod lihtsalt seisid 5-10min, rekkajuhid tegid suitsu... Seda siis nädala vahetusel, ehitustööd ei toimunud.


Ringi sõita vist siiski ei tasu, aega kulub samapalju ja kütust rohkem.

See on väga individuaalne, kuidas kuumus sobib. Mulle sobib kõige paremini 35, samas mõni tuttav on juba 30-ga täitsa läbi, otsib jahedamat. Mina Eesti 15-20 kraadiga külmetan pidevalt...


Lastega tuleb muidugi ettevaatlikum olla, need kuumenevad kergemini üle.

Tahaks ka teada. Mul ees Moldova-Ukraina ja Ukraina-Poola piiriületamine

Jah, ma spetsiaalselt valisin Pudong lennuvälja, et magleviga sõita.


Samas vaata ette, need taksojuhid seal maglev rongijaamas küsivad ulme hindasi. 

Päris nõme, et kuhugi ei taheta dokumente saata. Kasvõi näiteks Eesti saatkonda.