Sokiteemat polegi siin veel korralikult üles võetud, seega viimane aeg alustada. :)
Nimelt igalt poolt kumab vastu teave, et puuvillased sokid pole head, sest ei juhi niiskust eemale jms. ning ainuõige lahendus on "kõrgtehnoloogilised" sokid. Samas mu enda isiklikud tähelepanekud on olnud hoopis teised. Kõige paremaks on osutunud 100%-ligi puuvillased sokid, igasuguste sünteetiliste materjalidega mu jalad lihtsalt jubedalt higistavad. Samas ega neid puuvillaseid pole eriti saada ka enam. Saabaste sisse on olnud parim kogemus kahtede puuvillastega, sees õhukesed ja peal paksemad. Samas puuvillased kindlasti kuluvad kiiremini ja pole nii vastupidavad.
Mingi aeg tagasi katsetasin soojas kliimas ka paari erinevat paksu Salomoni nn spordi- või matkasokki ("climacool" või mingid muud kõlavad väljendid;) aga tulemus oli üsna rõve, nagu oleks selline higine svamm jalas olnud, jalg oli konkreetselt märg.
Muidugi mul omal tõenäoliselt on ka "ebastandartsed" jalad, higistavad palju ja lähevad kuumaks, kui pikemalt käia.
Rääkige siis, millised kogemused kellegil on ja kui on omast kogemusest mingit konkreetset toodet kiita, miks ka mitte.
No vanasti peeti puuvillast matkatarbeks täiesti kõlbmatuks, matkates jalg paratamatult higistab, ikkagi füüsiline tegevus ja märgudes, ka niiskena hakkab saapa sees hõõruma. Sellega on villid kerged tulema, eriti jalgsimatkadel. Tol ajal mingit kõrgtehnoloogiat ei olnud, oli VILLANE sokk. Villane on täpselt samade kõrgtehnoloogiliste omadustega, juhtides niiskust nahast eemale, sellega võib ka läbi veeloikude pläterdada, isegi veest nõretades need EI HÕÕRU. Asi peab olema 100% täisvill, need asjad mida poes villase sildi all müüakse, ei pruugi seda täielikult olla, sisaldades sageli sünteetilisi kiude kulumiskindluse tõstmiseks ja need rikuvad soki kõrgtehnoloogilisi omadusi. Aga on ka täisvillaseid saada, peab lihtsalt jälgima. Või siis vanaema poole pöörduma, kes kooks sellised sokid. Millegipärast peavad vanaema kootud märksa kauem vastu kui kauplustes saadav masinkude. Muidugi leidub ka turgudel neid "vanaemasid" oma kaupa müümas, kel oma vanaema pole. Olen mõne suust kuulnud, et nad ei kannata villast, et kare või nii. Tegelikult on naturalne lambavill üks allergiavabamaid materjale, no selles mõttes, et villase vastu allergilisi inimesi väga vähe leidub, mõned võivad lihtsalt väga hella nahaga olla. Selliseks puhuks on võimalik leida ka peenvillased sokid, need on pehmed kui siid ega hõõru midagi. Mina kasutan vaid villast ja need kõrgtehnoloogilised roppkallid (olen ka proovinud) ei saa ikka vastu küll. Võibolla olen liiga tundlik, aga ma tunnen ennast kõrgtehnoloogilises riietuses äärmiselt ebamugavalt, ma ei oska täpselt seletadagi, mis mind neis vaevab, aga halb on. Samuti käib jope alla villane kampsun ja mul on isegi aluspesu täisvillane - peenvillane selline. Olgu koormus milline tahes, selg märg, külmatunnet ei ole. Huvitav, et veel paarkümmend aastat tagasi ainus aktsepteeritav matkasoki(riietuse) materjal on juba unustusehõlma vajunud. Proovige.
See nüüd päris õige pole, et villane juhib niiskust kehast eemale. Villane imeb küll endasse niiskust, aga sinna see ka jääb. Villase miinuseks ongi suures osas see, et jätab niiskuse sisse ja ei kuiva kiiresti. Muidu aga on väga mõnus. Ning omast kogemusest ütleks vastu veel, et "vanaema kootud" sokk ikka laguneb hõõrdumisel oluliselt kiiremini, kui masinkude. Samas mingil paigaloleval tegevusel, kus sooja vaja (nt. kalapüük, fotovaritsus vms), on küll vaat et parimad. Väga hea täisvillane sokk on Rootsi armee hall põlvik. Peenest villast ühtlane kude, pole kare, hoiab ilusti vormi, talla all seespool froteesarnane paksem pehme kude. Ehk on militaarpoodides saada?
Kuumas kliimas olen kasutanud tavalisi spordisokke. Samas, seltsimehed, kel nt. Lorpenid jalas olnud, pole kurtnud küll. Ütlevad, et (vist) higistab veidi vähem ja (vist) ei hõõru nii palju kui muidu :)
Kahjuks ei oska nn. high-tech sokke kommenteerida, kuna olen ise seni kasutanud igasuguseid juhuslikke, kuid mõte on tekkinud küll, lootes nende kirjeldatud omadustele.
See nagu küsimusi tekitabki, et paljudel juhtudel need head omadused nagu jääkski vaid kirjeldustesse. Loed tootja kirjeldust, siis tuleb pisar silma, et kuis pole ma varem midagi nii head leidnud. :) Paned aga jalga, siis kirud nad maapõhja, eriti kui mõtled, palju maksid (lootuses, et mida rohkem maksad, seda parema saad).
Viimasel ajal on mul õnneks läinud Stockmann'ist ostetud Hispaania päritolu "Trekking" sokkidega, valmistajaks Cõndor (päris pull koduleht). Need on ka sellised paksud, seest nagu frotee. 90% puuvilla, 10% polüamiidi, hind 95.-
Nii, nüüd oleks vaja defineerida, misasi on niiskuse nahast eemale juhtimine ja mis vahe lõppude-lõpuks on villasel ning hightech sokkidel. Viimaseid ma eriti kommenteerida ei oska, aga väidan, et niiskuse endasseimemine ongi selle eemalejuhtimine nahapinnast. Kui materjal niiskust endasse ei imeks, jääks nahk niiskeks, tuul tõmbaks läbi ja ongi paha-paha. Mida siis veel tahta, nahapind on kuiv ja kogu higi, mis villasesse on imetud, aurab sealt loomulikku aurustumise teed nelja tuule poole. Mitte väga kiiresti, see on tõsi. Eriti kui mingi väga tuuletihe materjal välimiseks kihiks on. Kui kõrgtehnoloogiline materjal peale niiskuse sisseimemise seda mingi nipiga kiiremini ka välja aurutada mõistab, siis ootan huviga sellekohast seletust. Ma praegu lambist pakun, et see kõrgtehnoloogiline materjal polegi sisuliselt miskit muud kui villase kiu imiteerimine sünteetiliselt:) Peaks ehk mikroskoobi alla pistma mõlemad, saaks selgust, mul kahjuks säärast riistapuud pole käepärast.
No, näiteks erinevad sünteetilised kiud tõepoolest juhivad vett kehast eemale, st mitte ei ime endasse vaid lasevad tal läbi enda aurustuda või siis kiudupidi juhtida väljapoole seda endasse imemata. Vahe on tegelikult oluline - kas sul on puuvillane või villane märg särk seljas, mis selliseks ka jääb, kuni ei saa kuivada või sünteetilisest kiust, mis sisse ei ime, kuid laseb veel pealmisse kihti (ja sealt edasi) auruda. Sokiga on muidugi enamasti see probleem, et pole sel aurul jalatsi sees eriti kuhugi edasi minna...
Keeruline värk on see sokkkide valik tõesti. Eelkõnelejad pole minu arust mitte kõigega täiesti kursis. See muidugi IMHO. Püüdsin siin ritta panna faktid erinevate sokimaterjalide omaduste kohta. Reklaamivabalt. Kuid teema on mahukas ja jutt tuli ullult pikk. Sellepärast olingi siiani vait.
Ka sokkide juures sõltub valik sellest, milliseks tegevuseks neid vajad ja millistes jalatsites kannad. PUUVILLANE on suurepärane (eriti hinna osas) kergetel mittefüüsilistel tegevustel, kus jalg ei higista. Kuid imeb vett ja higi endasse nagu käsn ja kuivab väga aeglaselt. Kõik märjad riided aga jahutavad keha suhteliselt intensiivselt. Vahel on see hea, vahel mitte. VILLANE on samuti väga hästi niiskust imav kiud. Ja samuti kuivab väga aeglaselt. Ka see võib külmades ja tuulistes oludes kehale halba teha. Kuid fakt on, et villane, erinevalt puuvillasest, säilitab ka niiskena suht suure osa oma soojusisolatsioonivõimest.
„KÕRGTEHNOLOOGILISED“ kiud ja materjalid ning sokid. Ka neid on erinevaid. Kalleid ja odavaid. Kuid kõik nad kuluvad palju aeglasemalt ja kuivavad võrratult kiiremini, kui villane ja puuvillane. Soojusisolatsiooni osas on seni sokitootjate poolt kõige laiemalt kasutatavatest parim Thermolite. Selle näitaja osas sisuliselt samaväärne villasega.
Nüüd räägime lahti, mis on NIISKUSE EEMALDAMINE naha pinnalt. Kõik te olete koolis õppinud füüsikas kapillaariefekti – mida peenem toru, seda kõrgemale või kaugemale vedeliku veab. Vat, kui sokimaterjali kiud on toru (vaid mikroskoobi all nähtav) ehk õõneskiud (hollwfiber), siis see tagabki selle, et niiskus imetakse naha pinnalt ära soki välispinnale, kust see siis ära aurab nii palju, kui jalats võimaldab. Mida peenemad kiud (torud) seda paremini imevad ja seda paremini, kiiremini niiskus ka aurustub soki pinnalt. Miks? Sest, et mida peenemad kiud, seda rohkem neid soki pinnale avaneb ja seda suurem tekib torukeste avade pindalade summana aurustumispindala, mis võib olla mitu korda suurem soki enda pindalast. Villane ja puuvillane kiud EI OLE kapillaarid (õõneskiud), seega ei juhi niiskust kiu ühest otsast teise (vaid seob seda endasse, kiu sisse) ja aurumispindala võrdub soki pindalaga. Samuti võivad odavamad sünteetilised sokid olla mitte õõneskiududest. Need niiskust ei juhi ja kuivavad aeglasemalt kui näit. Thermolite, kuid siiski kiiremini (sest ei seo niiskust) kui villane ja puuvillane. Elav näide. Käisin sel nädalavahel kajakiga merel, www.seikleja.com meestele seltsiks ümber Eesti tuuri lõpetamas. Õhukese fliisi (polüester õõneskiud, Thermolite sugulane) käised said aerutades märjaks. Väikeses vahepeatuses kuivasid need kerge tuule käes 5 minutiga. Sama paksul puuvillasel ja villasel oleks see võtnud mitu tundi. Parim niiskust eemaldav õõneskiud on aga CoolMax. Teostatud spetsiaalselt sellel eesmärgil õõnsuse erilise ristlõike kujuga, mis tekitab siis tugeva kapillaarefekti juures suurima aurumispindala. Kuid CoolMax sokid ei ole kaugeltki nii soojad, kui Thermolite või Acrylic (Ac-l siiski veidi kehvem soojustusvõime kui Thermolite'l).
Kuid loomulikult ei saa siin oodata, et õõneskiududest sokk hoiab jala alati kuivana. Lihtsalt ta teeb seda paremini kui villane ja puuvillane. Lõplik efekt sõltub siiski jalatsist, mis sokki katab. Gore- ja muud -tex membraanid jalatsites küll hingavad, kuid nende põhiülesanne on anda veekindlust. Ükski neist pole imehingaja ja viib soki pinnalt väliskeskkonda siiski vaid osa tekkinud niiskusest. Lisaks sõltub see viimane ka õhuniiskuse erinevusest membraanist sees- ja väljaspool. Ja inimeste jalad ka higistavad erinevalt- kellel rohkem, kellel vähem. Ka mul endal jäävad jalad sageli niiskeks, kuigi kannan oma teada parimaid Eestis saada olevaid tehnilisi sokke. Lihtsalt jalad higistavad keskmisest rohkem.
ANTIBAKTERIAALSET efekti saavutatakse sokitööstuses minu teada vähemalt 2 moodi. Näiteks Suva teeb seda ülipeenikese hõbeniidi abil ja mitmed teised tootjad erinevate keemiliste töötlustega. Efekt ise ei avaldu mitte jala vähemas higistamises, nagu siin mainiti, vaid just „juustutekitajate“bakterite elutegevuse raskendamises. Ühesõnaga, vähem baktereid -> vähem „juustu“ -> „kuivem ja puhtam tunne“.
Tehnilises teostuses kasutavad paremad sokitootjad sellist nippi, et tehakse sokk põhimõtteliselt KAHEKIHILINE. Sisemine kiht (nn vooder) tehakse põhikiust (kas siis Thermolite, CoolMax, Akrüül, villane või mõni muu) ja välimise kihi moodustab õhuke mittekuluvast kiust kude, näit. POLÜAMIID (sellest tehakse ka alpinistide julgestusköied). Tulemus – säilib kiire kuivamisvõime ja tagatakse kulumiskindlus.
Oluline komponenet hea soki juures on SOKI VENIVUS. Miks? Olete ju kirunud, kui sokk niiskudes välja venib; nagu kalts, kortsu läheb, alla vajub, isegi jalatsi ninasse koku jookseb? See on üks põhilistest villide tekkimise põhjustest. Mida rohkem sisaldab sokk venivat kiudu (Lycra, Elastan), seda paremini, tugevamini ta jala ümber liibub. 2-3 % Lycra sisaldust (just nii palju sisaldavad venivat kiudu odavad tehnilised spordisokid) ei ole praktikas siiski küllaldane, et vältida voltisid INTENSIIVSEL käimisel, jooksmisel.
Ise kasutan juba üle 2 aasta sportimisel, matkamisel, mägedes ainult Lorpen sokke, mille Lycra sisaldus on 10% (seejuures KOGU soki ulatuses), va. mõned mudelid mäesuusasokke – sokid ei ole välja veninud, ei ole auklikuks kulunud. Varem kasutasin Salomoni, kuna see oli tol ajal parim, mis Eestis saada oli. Erinevus oli tuntav, kuid pole enam mitte nähtav - nad pidasid vastu vaid ühe aktiivse suve, pika matka või mägiekspeditsiooni. Kulusid katki, venisid jäädavalt välja. Ka minul jäävad jalad sageli niiskeks, kuigi kannan ühetsid parimaid Eestis saadaolevaid tehnilisi sokke. Lihtsalt jalad higistavad keskmisest rohkem.
Kindlasti on paljud saanud katki hõõrutud varbad sellest õmblusest, mis klassikaliselt varvaste kohal on. Paremad tehniliste sokkide tootjad seda tehnoloogilist ava enam ei õmble, vaid hoopis koovad kinni- ja sokk selle koha pealt eam EI SAA hõõruda, sest ühenduskohta pole tunda.
ALLERGEENE (kunstlikke ja looduslikke keemilisi ühendeid), mis erinevatel inimestel allergiat põhjustavad, on vist sadu, kui mitte tuhandeid. Ma ei tea, kuidas teistega, kuid Lorpen sokkide tootja kinnitab, et kõik sokid on testitud, ega sisalda ühtegi teadusele teadaolevat allergeeni. Öko-Tex Standard. See on range testimise tulemus, mida ükski sokitootja ei jätaks müügiargumendina pakendil mainimata. Ja vaevalt, et ükski tootja julgeks valetada- kohtuveskid ja tarbijakaitse jahvatavad mujal kiiremini ja tõhusamalt, kui Eestis. Lorpeni valikus on aga ka puuvillased kui ka villased sokke. Lisaväärtusena on nendelegi lisatud eelnimetatud omadusi- välimine kiht kulumiskindel, hästi suur veniva kiu sisaldus, allergeenivabad, kootud õmblus varvaste kohal.
Kokuvõtteks ütlen, et on küllalt spordialasid ja tegevusi, kus pole olulised tehnliste sokkide eelised villaste või puuvillaste ees, kuid on ka alasid, kus on väga oluline tervisele kui ka mugav neid omadusi ära kasutada. Teiseks, inimeste jalanahk on erineva vastupidavusega- mõnel tekivad villid alati ka heade sokkidega isegi 10 km joostes, mõnel ei iial, ka odavaimate puuvillaste sokkidega meie 36h kestvusvõistlusel jalgsi 50- 70 km läbides. Paradoks, kuid fakt!? Aga villidega võitlemine muude vahenditega on teine teema.
Rebaseonule- ei oska tõesti öelda, milles uba. Aga valik suht väike- uba on kas jalgades või sokkides.
Tavalised puuvillased ning Briko ja Salomoni nn kõrgtehnoloogilised - "lõhn" peale päevast käimist sama, kõrgtehnoloogilistega jalad ei kümeta, küll aga puuvillastega pikapeale hakkavad - st jalad kauem kuivad, üle 30 kraadi miinuses pole ka pikalt viibinud, aga seal sain veel hakkama. Vastupidavus-Brikod nüüdseks juba oma aja kulumise tõttu ära elanud (kahe talvega), Salomonid veel kestavad aga ka vähem kantud (üks talv). Villid-pole sokkide tõttu tõenäoliselt tekkinud-tekkisid kunagi ammu spordilaagris hommikuse jooksu ajal, aga ise kahtlustan jalanõusid, kuna praegu pole midagi taolist trennides tekkinud. Väga suur matkasell muidugi pole ka, põhiliselt kannan talvist kalapüüki harrastades, aga aeg-ajalt kolan ka natuke mööda metsi. Ekstreemsete tingimuste kogemusi kahjuks pole. Eelkõneleja jutt väga informatiivne, aga üht-teist sõltub minu arust lisaks sokile ja jalale jalatsist ka mis soki peal. Mida soemad jalanõud-seda "parem lõhn" minu arust jalanõude äravõtmisel on. Lahtiste nn sandaalide sees kannan ühte paari kaks-kolm päeva ilma et inimesed viltu vaataksid-talvel Salomonide sees on ühe päevaga "juustud" sõltumata materjalist ja käimise intensiivsusest. Ekvaatoriaalses kliimas reisides olen saanud sandaalidest villid kui mitu päeva järjest ilma sokkideta käia, aga tavaliste puuvillastega pole kunagi probleeme olnud-isegi olemasolevad villid on kiiresti kadunud-pole sinna kunagi kõrgtehn sokke kaasa võtnud ja nende kohta kogemus seega puudub. Kogu jutt põhineb enda kogemustel, seega kellegi teiste jalgade puhul võib kõik hoopis teisiti olla.