Eh, on minulgi kõige tavalisemaid sokke ning mullu soetasin ka paari neid Lorpeni kuumailma tehnilisi, oli pikem periood vaja töötada kesksuvel troopikas. Jahedama ja külma ilma kalleid sokke olen ka mõne paari ostnud.

Kasutajana olen küll tavaline, st ei spordi, kõnnin niisama, vahel ronin veidi. Ning kogemus on, et need kallid sokid on jalas oma kujult ja liibuvuselt mugavamad, ent tekitavad niiskustunnet rohkem.

Kui talvel pärast külmas lumes sumpamist tuppa tuled ja soki lõpuks jalast saad, siis tavalise villasega või odava poe froteesokiga või mingi suvalisega on jalg suht kuiv ja ok, siis kalli spetssoki puhul on jalg niiske ja ehk ka õhetav liibuva soki pingest. Ka on need kallid sokid põrandal vist veidi libedamad kui mõned tavalised. (Muide tunduvad nad küll tavakasutuses kulumiskindlamad kui nn vanaema sokid, aga erijuhtudel (võibolla tänu liibuvusele) vastupidi - oli kord piinliku juhtumina suure varba küüs jäänud lõikamata ning päevaga oli sokis selle koha peal lihtlabane auk, mitusada krooni maha visatud, ühelgi tavalisel sokil ei ole kunagi nii juhtunud).

Sama kehtib ka suvise, sooja ilma kalli soki kohta. Jalg ei hakka otseselt higistama, aga on soki sees kergelt niiske. Samas oli troopikas seda sokki siiski seepärast mugav kanda, et erinevalt jahedast ajast, kus jalats ise toekam ja kindlam, sai suvel selle sokiga jalg pistetud ka suvalisemasse sandaali, kus soki liibuvus oli mugavam kui kõige lihtsama suvesoki kergelt jala alla kortsu läinud pind.

Kokkuvõttes leian, et kallid sokid ei pruugi tavalise kasutaja juures sõltuvalt jala eripärast oma hinda õigustada, ent teatud positiivsed erisused neil on. Mingit erilist abi aga ei paku.

äkki peaksite soki sisse miskit vastavat ainet puistama, et ülalkirjutatute sokihädad kaoksid? Näiteks, Gehwol Foot Powder või Gehwol Med Deodorant Foot Cream või mõni Camilleni toode või...

Kas Lorpeni sokkide sääred ei sooni ? (mõtlen siin, et liibuv = ümber, aga soonivat sokisäärt ei tahaks, ja teisalt mittesooniv sokisäär = vajub lonti, vist)

Valdek on oma ala tugev spetsialist ja tema jutt alati ka väga veenvate põhjendustega. Tahaks lisamärkuse teha vaid Lycra (elastaani üks tuntuimaid sorte) omaduste kommenteerimiseks - Kui Lorpeni sokkidesse on punutud palju Lycrat, siis see mõjutab vaid sokkide elastsust ehk teeb need oma kuju paremini taastavateks. Küll aga ei tee Lycra sokkide niiskusjuhtivust sugugi paremaks, vaid vastupidi, tema niiskuse imavus on suurem kui paljudel polüester-(eriti Coolmax), nailon ja isegi akrüülkiududel. Seega võib ka mõne eelpool kirjutaja (O.)tähelepanekud Lorpeni sokkide niiskumise kohta õiged olla, mul endal sama kogemus. Tundub, et elastsuse saavutamise nimel on kiire kuivamine osaliselt ohvriks toodud. Küll aga ei tahaks uskuda, et odav poesokk (frotee on odav suure silmaga puuvillakude a la saunalina) looduses spetssokkidest paremini toimiks.

Ise ostan sokke,mis koosnevad kuni 3% Lycrast (kaeluses), polüester/Coolmax, polüamiidi ja talvel vaja ka villa talla alla. Hinnaklass 120-160 eeku, rohkem pole vaja maksta, aga vähemaga pole ka hakkama saanud.

http://www.dolores.ee/est/lavilin.html

Väidetavalt ka US sõjavägi kasutab.

Olen ise aastaid kasutanud. Väidan et ongi nii nagu reklaam lubab : Kui ikka nädalas korra või paar pisike näpuotsa täis õhtul pärast jalavanni peale määrida, siis jääbki saabas, sokk ja jalg "lõhnatuks".

Kõige parem efekt ilmnes just siis, kui hakkasin samal ajal uusi kingi kasutama. Ka paari kuu möödudes igapäevasel kasutamisel polnud märkimisväärset aroomi tekkinud. Kingi tuleb ikka kuivatada kui märjaks saavad.

Vanades kingades elas juust nii sügaval sees, et lavilin küll aroome vähendas aga hävitanud.

Kas selline vana jutt, nagu jalarätt, on tänapäeval täiesti kasutuselt maas?

Julgeksin omast kogemusest soovitada ka Bridgedale tehnilisi sokke: www.bridgedale.com, www.sportland.ee/pakkumised/2/10

mingil perioodil sai matkale minnes alati vanaema kootud villased sokid kaasa võetud ja tundusid olema ok. Kuigi pikapeale läksid kanna pealt plingiks ja kulusid katki. Matka all pean silmas olukorda, kus ca 2-4 nädalat on tarvis samade riietega ringi vantsida - läbi jõe ja üle mäe. Ja tsivilisatsioon jääb piisavalt kaugele. Ükskord said prooviks need "kallid spetsiaalsokid" kaasa ja... sestpeale on villane sokk kaasa vaid nö "tudusokina" - ehk siis jalgapanekuks õhtul telgis ja mõnikord ka magamiskotis. Ja hommikul saab see kallis spetsiaalsokk magamiskoti alt üles otsitud, mõnikor ka pehmeks taotud (külmunud teine) , näogrimassi saatel jalga tõmmatud ja siis see jalg külmunud saapasse topitud. Vastikud on esimesed mõned minutid. Kuid villast enam matkal jalga ei pane. Ja kui siis vaadata tuttava matkaseltskonna käitumist, siis sama skeem paistab - veneaegset šturmat enam ei kanna, langevarjuriidest isekonstrueeritud ja-õmmeldud telke ei kasuta, kodutehtud puhhidki on jäänud koju, vanaema kootud villane sokk on kaasa vaid õhtusteks mõnusateks hetkedeks.

Vanad matkajad opetasid, et matkale minnes olgu alati kahte tyypi sokid: puuvillased ja villased. Puuvillased läksid alla ja villased peale. Kui märjaks said siis vahetad puuvillaseid. Siis metsavennad opetasid, et kanna ikka heinu kaasas. Paned talla peale, kui märjaks saab viskad minema ja uued heinad sisse. Ajaleht ajab samamoodi asja ära. Lorpen sokid on ka head. Eriti meeldis mulle villivastane omadus. Kergendas oluliselt elu. Kuid fakt jääb faktiks: kui jalad juba piisavalt märjad on ei aita mitte ykski sokk enam. Mis kasu on niiskusjuhtivusest, kui saapa sees loksub paarsada grammi vett? :P Nii, et votke lihtsalt vastavalt matka pikkusele piisavalt sokke kaasa. Kui matk liiga pikk on siis vahepeal saab neid ju pesta. Ahjaa, ema opetas mind ikka lapsena jalgu ohtuti pesema. Soovitan neil ka proovida, kes lohna yle kurdavad.