Telgiga euroopas?

On soov rännata suvel säästlikult euroopas ja proovida ööbida võimalikult palju telgis. Riigid oleks Läti-Leedu-Poola-Tsehhi-Slovakkia-Ungari-Austria-Itaalia. Kui palju üldse tohib niiviisi lihtsalt kuskil telkida, olen kuulnud mingitest trahvidest. Ja oskab keegi nõu anda ideele telgiga linnades hakkama saamiseks, kas variandid on ainult tasulised telklad või on lootust ka lihtsalt kelleltki saada luba öö nende aias veeta, või oleks mõistlik siiski otsida hostel või couchsurfida.

Tänulik igasuguguse tagasiside ja arvamuste eest.

0
0

Hei-hoo! Olen ise sarnast trikki teinud ning mõned näpunäited oleks jagada küll. Esiteks mina väidan, et KÕIGIS nimetatud riikides on ikkagi võimalik telgis magada. Kuna minu jaoks on välistatud idee telgi püstitamisest avalikesse kohtadesse (või kuhugi kus on võimalus, et keegi öösel peale satub, siis lihtsalt tihti nõuab see pisut kannatust, et leida sobiv plats. Ning selle kohta polegi muud, kui usalda oma sisetunnet, kas valitud koht on aus või mitte.

Milline on sinu reisiviis? Kui reisid häälega, siis linnadesse pakuvad öömaja tihiti autojuhid, teised hääletajad (kes tunnevad kedagi) või siis CS (mida ma ise ise väga tihti ei kasuta). Ja otseloomuliult võid küsida inimestelt luba kasutada nende aeda (praktikas seda polegi tihti vaja läinud, sest üldiselt ikkagi pakutakse öömaja).

Kui plaanis säästlikult reisida, siis tea, et Austria ja Itaalia pole odavaimad (kuigi ka ei midagi väga hullu), vb peaksid hoopis suuna võtma Balkanile pärast Ungarit, kuna seal hinnad odavad, inimesed soojemad ning kultuuriliselt kõvasti rikkam.

Üldiselt äga väga muretse, tee endale CS konto, pane pöial püsti ja küll kõik õnnestub. Kui ise oled positiivne ja suhtlemisaldis, siis ööbimise leidmine pole eriline probleem!

---edit--- Hea leht, kust leiad info, kuidas linnadest välja hääletada ning muid näpunäiteid odavalt reisida- http://hitchwiki.org/en/Tallinn

Edui!

2
0

Olen metsikult telkinud Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Horvaatias, Tenerifel, Rumeenias. Ma ainult nii reisingi. Vaja on muidugi täpset kohalikku kaarti. Enamasti õnnestub leida privaatne ujumiskohaga telkimisplats. Lihtsalt metsas oleme muidugi ka olnud ja maantee ääres "kuusega kohas". Mõnusa telkimiskoha leidmiseks tuleb suurelt maanteelt ära keerata. Ei tule kuskil metsatee äärses padrikus keegi trahvi küsima. Suurlinnas tuleb ainult kämping kõne alal, aga väikelinnas leiab sõbraliku aiaomaniku küll.

1
0

Olen kokku kirjutanud portsu kasulikke näpunäiteid oma varasemast telgiga reisimisest. Otsene copy on selline: Telki muretsedes tuleks mõelda, mitu inimest ja kui suurt sinna mahtuma peab. Pluss veel muudki näitajad nagu värv ja paigaldamise keerukus. Telkija peaks kindlasti kursis olema telgi veepidavusega, et kuivaks jääda. Osa telke laseb rõõmsalt läbi nii õhu kui ka vee. Kuivas kliimas pole veepidavusel suurt tähtsust. Isegi niinimetatud vettpidav telk suudab vee läbi lasta, kui eirata mõningaid nõudeid. Tihti eksitakse siis, kui kasutatakse kahekihilist telki, kus on sisetelk ja väliskate. Sellisel telgil ei tohi sisemine osa puutuda vastu välimist. Kokkupuutekoht võib hakata läbi jooksma. Selle vältimiseks peaksid mõlemad osad olema korralikult pingutatud. Täiesti veekindla väliskatte puhul on eksimise kohaks ka sisemise osa liigne nihutamine. Heaks näiteks on kas raskema madratsi sissepressimine või lihtsalt liiga pikk magaja, kes siis surub padja liiga kaugele. Tulemuseks on see, et alumine osa ulatub vettpidava osa alt välja ja kogu vesi jookseb otse sisse. Olen isegi ühes kämpingus hommikul madratsi telgist välja tõstnud ja otsast lausa sorises vett. Telgi püstitamine kämpingus tähendab enamasti tasast muruplatsi. Naabreid valida on raske, kui mitte võimatu. Kõige suurem liikumine toimub ikkagi WC ja pesuruumi vahetus läheduses. Loomulikult kehtib teatud ajal öörahu. Samas hakkab hommikune liikumine ja toimetamine päris varakult. Paljudes kämpingutes pole ka päikese eest kaitsvaid puid. Puude olemasolul pole paha arvestada päikese liikumisega. See aitab vältida varasel hommikul telgi kuumaks kütmist. Kui te just koos kukega ei tõuse, siis varem või hiljem olete sunnitud telki tuulutama.

Nüüd siis pikem jutt neile, kes armastavad reisida omapäi ja naudivad rahu ja metsikut looduses telkimist.

On reegel, et mida asustatum piirkond, seda vähem on lootust leida omaette telkimiskohta. Kellegi tagahoovi või avalikku paika telkida enamus meist ei taha. Kõigi suurlinnade ümbruses on lugematu arv väiksemaid asulaid ja suvemaju. Mida kaugemale linnast, seda vähem neid on. Suurlinnade ümbrusesse võib vabalt 20 km. ringi tõmmata ja telkimiskoha otsingule aega mitte kulutada. Paha ei teeks ka eelnevalt pilk kaardile heita. Kui ikka igal pool ümberringi laiub põllumaa, siis on varjatumaid kohti raskem leida. Mida rohelisem ehk siis metsasem piirkond on, seda parem. Paljudes Euroopa riikides on teeotstes sissesõitu keelavaid märke. Ja neid tasub kindlasti jälgida. Kui omanik ei taha oma territooriumil võõraid näha, siis pole mõtet sinna ronida. Mida kaugemal suurtest linnadest ja teedest, seda vähem neid keelavaid märke on. Ehk siis pole kutsumatud külalised veel peremeest tegutsema sundinud. Kindlasti tasub kohta otsida väiksemate, lausa kohalike teede ligidusest. Liiklus on hõredam ja ka asustus. Kõikvõimalikud jõgede ja järvede kaldad on oluliselt tihedamalt asustatud.
Esmapilgul tasane plats ei pruugi tegelikult nii tasane olla. Sellest saab aimu, kui laotada telk soovitud kohale ja vista ennast pikali. Paar tiiru ümber oma telje annab pinnast hea ettekujutuse. Hoopis hullem on muhkliku pinnase avastamine magama pugedes. Teinekord piisab, kui asukohta muuta ainult 1 meetri võrra. Kui pinnas on kivine ja vajalike vaiade sissetorkamine vaevaline, võib kasutada ka raskemaid kive. Seda loomulikult juhul, kui neid pole vaja kaugelt kohale tassida. Väiksemaid kuppeltelke saab edukalt ka ilma vaiadeta püstitada. Siis ei tohi unustada, et pingutamata väliskate suurendab riski vihma korral märjaks saada. Ka looduses telkides tasub telk püstitada varjulisemasse kohta. Suvel tõuseb päike piisavalt vara, et telk kuumaks kütta. Kui kavatsete päikesetõusu kohvitassiga nautida, siis pole varjulise koha otsimisel mõtet. Kui ilmakaare määramiseks kompassi kaasas pole, tasub jälgida, kuhu päike loojub. Suvel kipub ta loojuma loodes, tõuseb aga idast. Suvalises kohas lõkke tegemine pole Euroopas lubatud. Selleks peab olema mingi puhkekoht, kus lõkkease ilusti kividega ümbritsetud. Isegi lõkkeaseme olemasolul ei murta oksi sealtsamast puudelt, vaid korjatakse kaugemalt ja just kuivanud oksi või siis miks ka mitte vana puutüvi, kui tassida kannatab. Oma grillahjuga on võimalusi rohkem. Seda saab kasutada ka mujal. Loomulikult tuleb siis jälgida, et ei sädemed ega ka söed ei satuks kuivale pinnasele. Oht on just tuulisema ilmaga. Kui peaks olema tegu lausa metsaalusega, võiks grilli kasutamise üldse välistada. Patustajatele on ette nähtud kopsakad trahvid ja kahjutule korral maksate ennast vigaseks. Kui olete grilli kasutamise lõpetanud, siis peaks jälgima, et ta kindlasti kustub või siis kiirendama seda kustumist veega. Oma koahalviibimisest tuleks maha jätta võimalikult vähe jälgi. Ei pea telki püstitama just kõige kõrgema heina sisse. Samuti ei tohi maha jätta vähimatki prügi. Harvad pole korrad, kui Teile tuleb külla kas maaomanik ise või siis tema poolt saadetud politseinik või metsavaht. Kui leitakse prügi või lõhutud puid-oksi, siis on trahv kindel ja hiljem näidatakse ka teistele telkijatele näpuga. On endalgi tulnud korduvalt mundrimeestega suhelda. Alati on puhas plats ja pisike huumor asja positiivselt lahendanud. Eks igas riigis püüavad omanikud oma valdusi puhtad hoida ja seega tuleb sellist kontrollimist loomulikuna pidada.

Kindlasti saaks selle teema veel pikema. Ehk on natuke abiks.

8
0

Tere,

Kuidas on telgiga matkajad lahendanud pesemis probleemi?

Parimat soovides, Marko

0
0

Tihtipeale tanklates on pesemisvõimalus, maksab paar eurot vist. Aga Inglismaal näiteks oli tasuta igal pool kus käisin (võib-olla lihtsalt läks õnneks).

0
0

Saksas on enamuses kiirteeäärsetes tanklates pesemise võimalus olemas. Hinnad juba tõusnud ka. Algul 1-2 EUR, nüüd pigem 2-3 EUR. Eelmisel suvel avastasin üllatusega, et Berliinist ülespoole minnes A20-l pole ühtegi pesemiskohaga tanklat kuni Rostockini välja. Poolas on ka väidetavalt tanklaid, kus pesta saab. Austria kohta enam ei mäleta. 5 aastat tagasi Norra põhjaosas leidsime kohti. Viimased 10 aastat on telk rohkem igaks-juhuks kaasas olnud ja see pesemiskohtade info on ajas muutuv.

0
0

Peseme järves/jões. Kui ei õnnestu telki nende jurde panna, siis peseme lihtsalt hiljem, esimese järve/jõe juures, mis tee äärde jääb. Või kui on küll veekogu, aga telki panna ei saa, peseme enne ära. Bensiinijaamades saab pesta, dušš ei ole kuigi kallis. Niisama tualett on tasuta, sealgi saab näiteks pea pestud. Seda saab teha ka laevas, rongis, muuseumis, kohvikus vms. Autoga reisides on ju veekanister kaasas, hädapärase pesu saab selle abil ka tehtud. "Metsiku" rändaja deviis on: räägi inimestega! Ikka lubatakse oma eramaale telkima, saab pesta, parkida ja vahel süüagi. Isegi poltiseiga oleme mõnusasti jutule saanud - nad on ka purgisuppi maitsnud.

0
0

Õnneks läheb nii ekstreemseks üliharva, et WC kraanikausis tuleb pead pesta. Mäletan läbi aastate ainult ühte sellist juhust.

Põhja Poolas on iga tüki maa tagant uus järv. Mujal Euroopas on sellega kitsam. Aga jõgedega on oluliselt lihtsam.

Veel üks soovitus. Võtke kaasa Eesti õlut või siidrit. See on parim kingitus maaomanikust traktoristile, kui ta sind oma maalt leiab ja juttu rääkima tuleb. Kõik sõltub jälle olukorrast. Õlu tuleb alles siis mängu, kui jutule saate. Mina torkasin kunagi ühele jahipüssiga horvaadile kaks õlut pihku. Selle peale viibati mulle toruga ja näidati oma auto suunas. Natuke kõhe oli küll temaga kaasa minna aga auto juures anti mulle vastu kohalikku õlut. Mis teha, keelebarjäär...

2
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased