Tiirutasime marsruudil Budapest, Eger, Tokaj, Szolnok (jajah, "Mustamäe sõpruslinn") ja Balatoni järve ümbrus. Septembri lõpus oli mõnus - ilm on meite suvi ning turiste on ca miljon vähem kui suvekuudel. Suur turistihooaeg oli läbi ning osad turistiputkad ja söögikohad kinni, samas rakendusid siin-seal sügistalvised soodsamad piletihinnad.

Vanale turismiriigile kohaselt on suur osa vaatamisväärsusi tasulised ja mitte just odavad. Üllatas see, et mitmel pool tähendas perepilet 2 täiskasvanut ning 1 last, edasi rakendus lisatasu nn lisalapse eest.

Budapestis ostsime füüsilised ühistranspordi 72H piletid lennujaama letist, et mitte kogu aeg äpitada. Laste soodsamad kuukaardid vormistati passi alusel. Linna sõitsime 200E + metrooga, mitte eraldi tasu eest 100E ekspressiga.

Meeldivalt üllatasid külastatud kohad ning vaatamisväärsused ja viisakas liiklus. Esimest korda sõitsime muusikat mängival teel nr 67, kus tuli sõita 80km/h mööda tee servas olevaid tähistusi ning siis sai kuulata viisijuppi. Vähem meeldivalt üllatasid lapitud kõrvalteed, madjarite kehv keeleoskus, ebaloogiliste süsteemide ning veidrate reeglite rohkus ja natuke ka forindid, mille kurssi kaupmehed omatahtsi väänasid. Sularaha läks vaja vähe ning harva, samas osad parkimisautomaadid võtsid vastu vaid forindi münte.

Budapesti parlamendi piletid ostsin 5 kuud ette ja see tõesti vääris külastamist. Täiesti mõnusa ning mitmekülgse pealinna mulje saime külastades Suurt Turgu, vaadates Kuu installatsiooni, käies õhtusel Doonau kruiisil ning jalutades sildadel, tänavatel ja Margiti saarel. Buda poolel me isegi ei kaalunud 15-eurost (perele 60!) funikulööriga mäkketõusu, kuna paar sammu edasi viib tasuta lift üles. Sõitsime ka tramm 2ga piki Doonau kallast ning Mandri-Euroopa vanima metrooliiniga M1, mis uhkeldab kollaste rongide ning ajalooliste jaamadega. Lastele meeldis Houdini muuseum, mis on küll väike ja lihtne, samas sisaldab pilet lühikest show'd. Rohkem me muuseume plaani ei võtnud, tahtsime rohkem õues viibida ja ringi kolada.

Rendiautoga jätkasime Doonau põlveni, külastasime Visegradi linnust ja ületasime jõe pargasega. Õhtupoolikul jalutasime Hollókő külas, mis on justkui elav vabaõhumuuseum. Ööbima sättisime Egerisse.

Lapsi Budapesti spaadesse ei lubata, seega käisime hoopis kuulsas Miskolctapolca koobasspaas. Egerist alustasime liikumist Balatoni järve poole, enne põikasime Tokajist läbi, et käia ühe väikese veinitootja juures ning mekkida Aszu veini. Tee peale jäänud Szolnokis jõin rõdul hommikukohvi, kui mööda kimas linnaliinibuss suunaga Tallinn. Käisime siis seda linnosa piilumas.

Balatoniga tutvumist alustasime lõunakallast mööda. Ööbimine sai teadlikult valitud põhja poolele. Vaatasime üle Kuninga ja Kuninganna linnad ja Tihany poolsaarel tegime matka vaatetorni juurde. Tihanyl nägime ära Ungari hall veised, kes on rahvuslik sümbolid ehk hungarikumid. Veistega samal heinamaal on näha arvukaid susliku käike ja urgusid, aga ega nad end keskpäeval naljalt ei näita.

Balatoni kõrval asuvates Tapolca koobastes saab igamees ise oma künaga ringi aerutada, mis lastele muidugi väga meeldis. Lähedalasuvas Hévízis tasub ujumas käia maailma suurimas bioloogiliselt aktiivses termaalveejärves, mille veetemperatuur on aasta ringi 24-29 kraadi ja milles õitsevad lillad vesiroosid.Seal on mõistlik ujumisnuudlid rentida, muidu lihtsalt ei jaksa ning mõnulemist jääb väheks – nende rent oli erinevalt igal pool mujal eelistatud kaardimaksetest võimalik vaid sularaha eest, mida meil nii palju polnud. Balatoni ääres oli veel tore õhtuti näha, kui palju elab sealkandi koobastes nahkhiiri, kes hämaruses saaki otsides ringi tuiskama hakkavad.

Me lemmiktoiduks kujunes langos (läängoš). Need on kõige tavapärasemalt kaetud hapukoore ja riivjuustuga ning kuigi seegi on väga toitev, siis me matsutasime neid kõikvõimalike eri maitsetega. Hungarikume ehk Ungari tippsaavutuste kullafondi maitseid saime proovida mitmeid, nx Gyulai vorst, korstnakook ja guljašš, mis enamasti oli supp, samas ühes eriti ehedas bistroos pehme liha kastmega.

Ungari ringreisi kestus oli 10 päeva ja 9 ööd ning kulu 4-le tuli ca 2500. See sisaldas kõike: otselennud, majutused, turismimaksud, sissepääsud, rendiauto, söök-jook, isiklikud kulud. Paaris kohas oleks saanud veidi kokku hoida, samas ühtegi raharaiskamist ei oska välja tuua. Uuesti sõiduplaani tehes näeksin rohkem vaeva, et marsruudile Tokaji-Balaton põnevaid peatuseid leida või siis üldse teistkaudu liikuda. Mul igatahes on igati hea meel, et viimaks Ungarisse jõudsime.