Maad mööda liikudes saab küll vabalt.

Kas mõnel kaasmaalasel on kogemusi Bandar Abbas`i sadamas VOA saamise kohta? Mingi loogika kohaselt justkui peaks saama aga oleks tore kuulda kogemusi.

Poodides tõesti Keenias kilekotte ei ole näha. Paaris teeäärses poekeses ka ei pakutud. Samas piiril keegi mingit eraldi teemat ei teinud, kotte läbi ei vaadatud. Kuna siin eespool oli juttu ka Tansaania samasugusest keelust siis kommenteerin ka seda. Nimelt Tansaanias kasutatakse kilekotte küll sama usinasti kui igal pool mujal Aafrika riikides. Kuigi supermarketitesse ei sattunud, teede ääres ja väikestes poodides pakitakse abivalmilt kogu kaup kilekottidesse.

Tansaania kohta võib hetkel öelda et kilekotid on endiselt käibel ja erilist paanikat sel teemal ei tundu olevat. Teede ääres ripub müügikohtades uusi ja vedeleb maas vanu. Näis kuidas Keenias lood on.

Zimbabwe on ka Aafrikas. Iga teesulu juures üritavad väga toredad ja hea huumorimeelega politseinikud leida ükskõik millise põhjuse et trahv välja kirjutada. Kuna ise veel Keeniasse jõudnud ei ole siis uuringi. Et Tansaanias ka sama ja Rwandas, hea teada.
Tegelikult on see tore keeld ja toetan kilekotivaba ühiskonda. Tsiklireisil täiesti kilevabalt on tsipa keeruline lihtsalt. Aga mitte võimatu :)

Hetkel saan kinnitada et mõlemad, nii Sambia kui Zimbabwe on suhteliselt sularaha riigid. Sambias siiski saab ATM-st raha välja võtta. Visa kaart töötab enamuses ATM-des, Master ainult Barclay panga omades. Supermarketites saab maksta kaardiga, ka Masteriga. Tanklates pole seni kummagis riigis õnnestunud kaardiga maksta. Zimbabwes on igavene jama kontrollpunktidega, politsei on nö isemajandamisel. Sambias seevastu ei ole politsei meid kordagi tülitanud.

Tänan asjalike ja informatiivsete vastuste eest. Senine reis (LAV, Namiibia, Botswana) on teinud pisut laisaks ja mugavaks :)
Kuna Francistown-is on taalade leidmine keeruline (valuutavahetust nagu ei olegi) siis aitab ehk Botswana Pula kaasa võtta ja seal millegi vajaliku vastu vahetada?

Kas kütuse ja öömaja eest on võimalik kaardiga maksta?

Terv. E.

Ostsin just 2 nädalat ette National Expressi piletid Gatwick- Heathrow Terminal 3. Hind kahele 25£, lisaks flexible journey lisa 10£ (kehtib 12h enne ja pärast bronnitud väljumise aega) . Ehk siis kokku 35£ kahele inimesele. Sõit kestab 75 min. Ausalt öeldes ootasin kallimat hinda, meeldiv üllatus :)
Pileteid saab siit: http://www.nationalexpress.com/coach/airport/heathrow-airport/index.html?utm_medium=businessdevelopment&utm_source=heathrowairport.com&utm_campaign=travel-between-airports

Kui juba spetsialistid foorumis on siis julgen ühe küsimuse veel küsida- Kuidas on joogivee / pudelivee saadavusega maapiirkondades? Kas peab suurt varu kaasas tassima või on igas külas pudelivesi saadaval?

Mõned aastad tagasi käisime. Nö viisad tuli netis ette taodelda, siis saadud kirjaga hiljem Sukhumis päris viisa (mis siiski ei ole ka väga viisa) osta.
Reaalselt käis asi nii et ca kuu aega vahetasime meile, küll oli üks asi vale, küll teine asi ei sobinud. Lõpuks saatsin kirja kus tänasin vaeva eest ja avaldasin arvamust et kui see nii keeruline peab olema, ju siis ei ole vaja seekord Abhaasiat külastada. Enne kui arvuti kinni jõudsin panna oli lubakiri meilis olemas.
Kohale jõudes ei kontrollinud seda kirja keegi. Abhaasia pool piirivalvurid haigutasid niisama, ei passikontrolli, ei templit. Kolasin kogu Abhaasia läbi, peatusin Salme külas ühes eesti peres. Kuigi sai ka Sukhumis käidud, viisat ei hakanud ostma. Ja ei olnudki vaja, sest tagasi Venemaale sõites oli piiril sama seis. Vene pool toimis, Abhaasia poolel ei olnud kedagi näha.
Ametlikult transiiti siiani minu teada ei lubata. Samas Gruusia ei pane enam vangi kui sealt poolt sisened. Trahviga peab siiski arvestama.

Kogu venemaa poolne ots Abhaasiast on kena ja turism lokkab. Pangaautomaadid on aga meie kaardid ei toimi.
Ega seal muud polegi, täidad ankeedi ära, saadad neile, nad saadavad mõned parandusettepanekud ja lõpuks saad kinnituskirja.

Tänane inf selline:
We got the Nigerian Visa in Bamako, Mali. What i've heard is that that's the only place they give the visa. So we were lucky that we got it there.

Minu mäletamist mööda on tegu lihtsalt migratsioonikaardiga, mida jagatakse lennukis tasuta ja mis tuleb oma käega ära täita. Kui lennukis ei anta, siis saab piiril. Sama asi mis Venemaale minnes tuleb täita, üks pool jääb endale ja riigist väljudes tuleb koos passiga ette näidata. Kuuba reis oli küll juba ca 10a tagasi, aga mäletan veel, kuidas naersime, et turismifirmad müüvad paberit, mida jagatakse tasuta. Mingi defka asi see küll ei olnud :)
Minu arust oli sellekohane teema siin Tripis ka kunagi, aga uuenenud keskkonnas ma seda otsida küll enam ei oska :(
Loodetavasti ei vea mu mälu alt...

Midagi seal väljastatakse ja kellegile seal väljastatakse, aga viidatud postituses olevas nimekirjas ma Eestit ei näinud.
Hind, 100€ on ka muidugi suht soolane. Koos kinnituskoodiga läks minu viisa 40+50= 90€ maksma. Viisa hind sõltus konkreetselt taotleja kodakondsusest, näiteks Vene Föderatsiooni kodanikule oli 40€.
Kui keegi Eesti passiga julgeks minna katsetama, oleks kindlasti hea teada, kuidas läks.

Mulle teadaolevalt saab piirilt viisat taotleda ainult lennujaamades, mitte maismaa piiripunktides. Parandage mind kui eksin.

Mis puutub turvalisust Iraanis, siis sel ettekäändel minemata küll ei tohiks jätta. Kui osades maailma riikides on turvalisus tagatud rohke politsei ja sõjaväe kaasabil, siis meie Iraanis oleku ajal ei juhtunud kordagi ühtegi sõjaväelast nägema, isegi piiril mitte. Ainsad politseinikud, keda nägime, olid kiirteedel kiirust mõõtmas. Üks turvalisemaid kohti reisimiseks ma pakun. Ju seal on ka ohtlikke piirkondi, aga ... tavalise turistina on sinna keeruline sattuda. Niipalju kui mina aru sain, on need põhiliselt Afganistani, Iraagi ja Pakistaniga piirnevad alad. Kui vaadata kaardil Iraani mastaape, siis piirialad on suhteliselt tagasihoidlik osa võrreldes turismikõlbuliku osaga.
Põhjustest, miks Iraani külastada, on juba nii palju räägitud, ei hakka neid kordama. Kinnitan, et vastab tõele ja tasub igal juhul minna.

Käidud. Viisa saamiseks tellisin mingist Iraani turismifirmast kinnituskoodi. See saabus ca 10 päevaga meilile. Täiesti vabas vormis lihtmeiliga, ei mingit manust või ametlikku kirja vms. Number teksti sees, kahepeale naisega üks number.
Viisa tellisime Tbilisi saatkonda. Sinna kohale minnes olid meie nimedega paberid juba ootamas. Lisaks oli vaja teha reisikindlustuse poliisist koopia, maksta panka viisa riigilõiv, teha fotod (naisel rätikuga) ja vist oligi kõik. Esitasime esmaspäeval ja viisadele paluti järgi tulla reedel. Läksine mõned päevad hiljem ja saime passid paari minutiga kätte, viisad sees. Küsisime kuuks ajaks, anti 2 kuuks.
Piiriületus läks kiirelt ja valutult, liikusime läbi Armeenia, maad mööda ja oma transpordiga.

Meil alles toimib. Hetkel Venemaa selja taga ja tutvume Kazbekiga. Ees ootab ylejäänud Gruusia ja Armeenia.

Vastan ise.
Venemaa poolt Gruusiasse oli täna hommikul kl 8 järjekord 2h. Saabusime kl 8 järjekorda ja kl 10.15 olime Gruusias. Gruusiast Venemaale oli järjekord pikem ja asjaajamine tundus väga aeglane.

Cesise lähedal, ca 10 km Limbazi poole on väga mõnna kämping. Otse järve kaldal. NB! Mitte segamini ajada kohe linna servas Gauja jõe äärse lärmaka ja suure kämpinguga! Võimalik vesirattaid laenutada. Järve rand ja põhi on liivane. Hinnad olid ka väga mõistlikud. Samas on Cesis ise väga kena linnake.
Kui mere ääres rohkem meeldib, siis Saulkrasti ja Tüja vaheline ala on otse mere kaldal kämpinguid täis. Üks lõpeb ja teine algab. Osades olid sildid üleval, et muusika keelatud. Ses mõttes et autodest valju tümpsu ei lastaks. Rand on seal ka liivane, mõne üksiku kiviga.

.

Endiselt 1 koht veel vaba.

Täna on meid 6 inimest. 1 inimene mahubki veel, siis buss täis.

Tere

Kes on Iraani viisa kinnituskoodi tellinud, kas selle saamiseks tuli ülekanne teha Tadzikistani (tegelikult Vene Föderatsiooni) panka eraisiku arvele? On see pm ok või lõhnab naljakalt?

Meil endiselt veel paar vaba kohta.