Viimased kommentaarid

Ja-jah, ford on ka huviline, vägagi.
:)

Ma tulen ka, kui lõpuks koht ja aeg on sirgeks vaieldud ja näha on, kas mulle kuupäev sobib:)

Käisin ise juulis kolmenädalasel tripil matkaautoga Horvaatias ja polnud mingeid probleeme. Tühjendus- ja täitmiskohad on kämpingutes igal pool olemas. Väljaspool kämpinguid ööbimine on üsna keeruline, kuna mereäär on tihedalt asustatud või siis puudub juurdepääs. Sisemaal on võimalusi piisavalt, aga seal ei ole enam selliseid vaateid.
Pikem ülevaade on kirjutatud matkaauto.com foorumis: http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=1102&catid=8

Lisaks võid vaadata sealt foorumist alalõiku "Ööbimiskohad", kus on välja toodud mitmed kämpingud mere ääres koos hindade, koordinaatide ja kommentaaridega. Neid lisan sinna veel jõudumööda juurde.

"Reisimuljed" all on ka mõnedest vaatamisväärsustest pikemad jutud ja pildid. Loodan, et leiad midagi kasulikku. Ka sinna ilmub lähiajal lisa, kui aega saan.
Hääd reisi!

Müts maha, ja tegidki ära:) Krt mina tahan küll lugeda seda ülevaadet kuskilt. Lausa nõuan(!) aadressi, kust seda lugeda saab:P

paar nädalat tagasi Dubrovnikust Mostarisse. Teed on täiesti normaalsed ja pole mingeid muresid. Ainuke asi, mida vaata, kas Su rohelisel kaardil on Bosnia ja Hertsegoviina ja Horvaatia märgitud. Tavaliselt ei ole ja siis tuleb piiril vormistada kindlustus. BIH-s maksab see 20-30 euri sõltuvalt piiripunktist.

Albaania on imetore maa ja nalja saab seal igal sammul:) Igal juhul tasub seda külastada, enne kui Euroopa sinna jõuab ja kogu need maa võlud eurostab. Hetkel on seal elu ehe ja huvitav. Turvalisuse pärast minu arvates küll põdeda pole vaja. Oma Albaania muljetest olen pikemalt heietanud: http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=2&catid=8

Sama teema ümber on arutletud ka sellel aadressil http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=6&catid=6
ja lõpptulemus on ikkagi see, et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mina isklikult soovitan küll ära proovida. Haagissuvila pole mitte ainult probleem liikumisel, vaid ka omamoodi võludega reisistiil.
Hääd reisi:)

Seda minagi ju rääkisin:)

Eelmisel aastal kasutasin Riiat transiidina, siis küll ei saanud. Lausa küsisime ja öeldi, et ainult õues. Läksime siis õue suitsetama ja pärast pidime check-in´i tegema. Õnneks oli selleks piisavalt aega.

Ei ole see asi seal nii hull midagi ja saab hakkama küll ka haagissuvilaga. Käisin ise eelmise aastal matkabussiga 3 nädalat L.Prantsusmaal (Sellest on väga põhjalik kirjutis matkaauto.com foorumis reisimuljete all).
Aga see, et kämpades on kõrguse piirang, ei kohanud ma küll kuskil. See oleks ka absurd. Kõrgusepiirangud on kaubanduskeskuste jms parklates. Mägiteedele igale poole tõesti haagisega ei pääse, aga seal ongi see variant, et jätad haagise kämpasse ja liigud autoga ringi. Matkabussiga ei tekkinud meil kuskil probleeme, kuigi osad tõusud olid natuke rasked ja mõnedes asulates pidi väga just pikkust ja laiust jälgima, et kuskilt midagi maha ei sõidaks:)
Alati on olemas mingid variandid ja käimata ärge küll jätke. Võib-olla natukene on küll keeruline, aga mitte võimatu. Ei ole mõtet väga ette üle närveerida.
Hääd reisi:)

Minu soovitus on see, et võta endale mõni mõnus kämping linna lähedale mere äärde ja sõidad rongiga päevaks linna. Seal kiirrongid uhavad iga natukese aja tagant ja õhtuks lähed kämpasse tagasi ja magad rahulikult öö ära. Just täpselt sellist varianti kasutasin ise möödunud suvel ja sellest on pikem jutt: http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=277&catid=8

Tegelikult proovimegi alati enne järgi.

tegelikult, kui ilusasti küsida, saab absoluutselt igast tanklast vett. Vahest küll hoiatatakse, et kvaliteet pole just kõige parem.
Ekstreemolukordades on ka käidud eramajadest küsimas - kastmisvoolikud ikka tavaliselt enamusel suvel õues. Kui pärast mõni eesti õlu veel peremehele pihku pista, siis on sõprus igavene:)

Eestis ei ole küll probleem ööbimiskohtade leidmisega. Seda enam, et privaatsust on siin küllaga. See kämpade probleem on rohkem tiheasustusaladel, nagu näiteks Lõuna-Prantsusmaal. Sääl on küll võimatu omal käel kuskil ankrusse jääda. Pead ostma kämpas koha, kus siis istud nigu kägu teiste omasuguste vahel ja vaatad üle põõsa, mis naaber teeb:)
Kämpade ainuke eelis on see, et sääl on võimalik puhast vett tankida, reovesi spets kohtadesse välja lasta ja ka WC kassett ära tühjendada. Eestis päris metsa alla seda ju teha ei tahaks, kuigi kõik on suhteliselt naturaalne:) Aga nii pole lihtsalt ilus. Mõnepäevase sõidu järel on aga siiski vaja selliseid protseduure ka teha:)

Liigun ise palju matkaautoga ringi ja pole eriti probleeme tekkinud kuskil, et hakkama ei saaks. Kui viitsimist on, siis võid vaadata matkaauto.com foorumit, kus on üsna palju juttu ka eestis liikumisest.
http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27

Äkki leiad siit midagi põnevat: http://www.terramaritima.ee/ Terra Maritima - Maa mere ääres

Rändtirtsuga. Ise eelmisel aastal kasutasin laevaga Ventspils-Rostocki varianti. Ega need Rootsi piletid ka suvel teab mis odavad ei ole. Lisaks pead arvestama ka Rootsi-Taani vahelist ülesõitu, mis on ka üsna kallis. Lisanduvad veel kütuse kulud sõiduks pluss söögirahad jms. Laeval on see kõik hinnas. Kirjutasin sellest pikemalt matkaauto.com foorumis, kui viitsid, loe igaks juhuks ennem läbi:) Aga edu sulle reisil:)

...oli autoreis ja käisime matkaautodega. Sõitsime Itaalia ja Prantsusmaa rannikut pidi. Asustus on suhteliselt tihe ja autoga liikumine üsna aeglane, aga sellegipoolest võimalik. Reisikirja saad lugeda matkaauto foorumist http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=261&catid=8

Kuramus, parandasin oma vanas postituses ühte kirjaviga ja kohe viskas selle viimaseks. Kui aga juba jutuks juba tuli, siis käisime suvel oma tripi ära ja jäime rahule. Mis puudutab laevaliini Ventspils-Rostock, siis sellest sai pikemalt kirjutatud matkaautode foorumis http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=213&catid=8
Seal on ka kogu ülevaade meie reisist. Kel huvi on, eks sirvige säält:)

lähme ka juulis kolme matkaautoga. Kõigepealt Ventspils-Rostock praam (piletid ostetud) ja 3 nädalaks. Äkki kohtume. Sihiks ka Lõuna-Prantsusmaa ja Burgundia.

Hoiame pöialt, et juuniks ikka siis vili salve saaks ja põllumehed ka natuke puhata ja soojale maale saaks:) Olen kannatamatute seas, kes siis muljeid ootavad:)

teen siin väikese kopi-paste just Prantsusmaa veinidest ja Veiniteest:

Routes Des Grand Crus, ehk Suurte Veinimarkide Tee.

See oli meie Prantsusmaa reisi viimane planeeritud osa ja sealt oli plaanis ka nn. suveniirid kaasa osta. Kuidas sa krt Prantsusmaalt ikka ilma veinita tagasi tuled ja panimegi rõhu siis sellele Veiniteele.

Routes Des Grand Crus on ise umbes 60km pikk ja ühendab Dijoni Santenayga. Parim viis seda teed nautida on sõita paralleelselt N74-ga mööda pisikest teed D122. Veiniasjatundjatel peaks seal maitsmismeeled hakkama sülge eritama: Gevrey-Chambertin, Chambolle-Musigny, Vougeot, Vosne-Romanée, Nuits-St-Georges, Pommard, Meursault, Puligny-Montrachet, Santenay...

Siinkohal pean omale tuhka pähe raputama, et olen ennast võõraste sulgedega ehtinud . Minu jaoks on need nimed suhteliselt võõrad ja mittemidagi ütlevad. Ei ole ma oma elus veinist suurt lugu pidanud ja ei oska seda ka kuristada, luristada ega hinnata. Et sulanduda kohalikku eluollu, siis muidugi Prantsusmaal sai seda ikka sisse lürpida, kõrvale lutsides konnakoibi või teokarpe. Peab ju ikka kõik ära proovima.
Kokkuvõttes pean aga tunnistama, et kõige paremad veinid leidsime me ikkagi kaubanduskeskuste kõige alumiselt ehk siis kõige odavamalt riiulilt. Vabandada võib ka sellega, et "alumise riiuli veinid" olid odavamad kui vesi ja kui hinnaklass on sama, siis pigem juba tekitada ka meeldiv olemine. Et siis alumiste veinide hinnaklass oli ca 1 euro.

Lugesin hiljuti tarka ajakirja nimega "Tarkade Klubi" ja sääl tehti eksperiment, et kas nad eristavad kallist ja odavat veini. Katselustele anti viit sorti veini ja ühte neist kaks korda. Viimast serveeriti kord kui kallist veini ja teisel korral kui odavat veini. Kõik kiitsid kalli veini maitseomadusi ja kõrvalmaitseid, kuigi jõid seda sama kraami, mida odava hinnasildi juures maha tehti. Minu veinikultuur on täpselt samal tasemel ja seega ma ei hakanud üldse kallist veini proovimagi, vaid kiitsin kohe odavat. Ostsime vahepeal ka ühe kallima veini ja peistime selle teiste pudelite vahele, aga ega me aru küll ei saand, millal me just seda jõime. Seega polnud tõesti vahet – vein on vein. Tsiteerides Kreisiraadiot, et see, kes joob terve pudeli veini üksi ära ei ole veel veinisõber, vaid joodik, võiksin ennast koos osade reisikaaslastega pidada pigem alkohoolikuks. Veini läks ikka liitrites.

Kui nüüd aga rääkida Routes Des Grand Crus-st, siis tee D122 oli see ümbruse mõttes küll päris mõnus elamus. Silmade ulatuses ainult lõputud viinamarja väljad ja seal vahepeal looklemas pisike tee, kust kaks autot üksteiset mööda ei mahu. Õnneks oli vastutulijaid vähe ja mõnedes laiemates kohtades õnnestus teineteisest siiski valutult mööduda.

Olen siin Prantsusmaast kirjutanud üsna positiivsetes toonides pean tunnistama, et selles Veinitees ma siiski natukene pettusin. Võib-olla just tänu oma ettekujutusele. Minu mõttemaailmas oli see üks mägine ja käänuline tee mida ta ka natukene oli. Kujutasin ette tee ääres asuvaid veinikeldreid, kus küürutades ukse vahelt sisse astudes tuleb vastu nahkpõllega paksuke mees, kes kutsub alla keldrisse vaatama oma veinitagavara ja proovima erinevaid maitseelamusi, et siis miskit pähe määrida.
...poolhämaras koridoris laskudes alla mööda kitsast treppi jõuaksime veel hämaramasse veinikeldrisse, kus on natukene kopitanud lõhn ja kelder täis puitvaate ja ämblikuvõrkudega kaetud tolmuseid pudeleid. Maitstes erinevatest karafinidest erinevaid veine valime mõned tolmused siltideta pudelid, mida siis võtta kaasa sõpradele kingitusteks...

Nii oli see vaimusilmas. Tegelik elu oli minu pettumuseks hoopis muu. Tee ääres uhked majad, milledel siis suured reklaamid veinide kohta. Astud sisse, iseavanevad uksed lähevad fotosilmaga lahti ja steriilses saalis tolknevad kikilipsudes ja ülikondades tüübid, kellel on täiesti savi, kas sa oled seal või mitte. Kõik on puhas ja lakutud ja kahheliga kaetud. Ühesõnaga risti vastand sellele, mida ma oma vaimusilmas ette kujutasin. Hinnad on loomulikult laes, kuna tegu pole lihtsalt Veiniteega, vaid "Suurte Veinimarkide Teega". Kuna ma lubasin ühele sõbrale just sellelt teelt osta kaasa ühe veini, siis pidin seda ka tegema ja üks odavaimaid maksis 17 eurot. Vähemalt sain ma seda enne proovida ja veendusin, et ta pole vähemalt hullem, kui need 1 eurosed "alumise riiuli veinid". Sellega aga sisseostud ka piirdusid ja kogu koju kaasa ostetav arsenal sai ikkagi soetatud tavalisest supermarketist kõige alumiselt riiulilt. Ostsin ka ühe peene ja kalli veini, millel oli kaela küljes mingi lipik, et "Winner 2008" või miskit sellist. Kuna aga väljas hakkas just padukat tulema ja tõusis ka tugev tuul, siis ostukäruga välja sõitse lendas see silt pudeli küljest minema. Jooksin loomulikult nii tähtsale sildile järgi ja korjasin ka ülesse, aga loomulikult polnud mul ainugi, millise pudeli küljest see minema lendas. Panin selle mingi suvalise pudeli külge ja ei tea ma siiani, kas see originaal hää vein on juba joodud või seisab ta veel endiselt riiulis

Nii palju siis meie Veiniteest ja nendest väikestest pettumustest. Kui ise ikka ära ei käi, siis ei tea ka. Käige ära ja proovige ka.
Peale seda sai navigaatorisse pandud sihtpunkitks "kodu" ja algas pikk tagasisõit...

mõned pildid on ka üleval aadressil:

http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=422&catid=8#422

Tegelikult kogu Prantsusmaa reisikiri on üleval matkaauto.com foorumis ja algus on aadressil http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=213&catid=8