Trip.ee

..Hobby Hallis http://www.hobbyhall.com/product_view.asp?productid=1934 &uid=HDCC1KC793TE8N4M0X03E54VAQ0W0GU0&shopid=0&lid=3& sk_1=535&sk_2=572&un=&uc=29&orderid=&orderst=&#

Hind 7150. Aga see Bali on vist siseveekogu jaoks? Ookeanis laine üle ääre ei loksunud?

On üks raamat kirjutatud - Nipernaadi. See võiks igal eestikeelsel backbackeril kotist välja paista hoopis. ;)

Selgituseks, kui ehk ei teata: seesama sisu, mida sa näed, on kahes kujunduses: Reisijututoa külastajad näevad seda nii ja Trip.ee külastajad nii. Kunagi oli ka kaks eraldi foorumit, kuid ikka juhtub, et kord reisitakse piiri taha, kord Eestimaale ja tekkis ka plaan foorumid ühendada.

Hm, kibestumisnooti? Ega siis ma paha pärast ei küsinud. Ega ma siis keela maailmareisidest kirjutada. ma pigem tahaks teada nendesamade inimeste Eesti-muljetest ka, nad ehk näevad kohalikku elu ka teistmoodi. Seekord tahtsin tõesti lihtsalt maailmarändurite teistest reisimistest ka teada saada... kibestumiseks pole põhjust, ma ise ka siin-seal reisind juba.

Kuidas aga seletada seda, et mõned n.ö maailmarändurid pole poole sõnagagi maininud, kuidas nad Eestis on reisinud?

Näiteks siinsed aasia-fännid võiksid postitada mõne oma reisilingi, kus kirjeldatud mõni äge Eesti-rännak. Huvitav oleks lugeda, kuidas nad kodumaa kolkakülasid maailma paljunäinud inimestena näevad.

Puhkusest Eestis:

Mulle meeldis väga näiteks sel talvel üle jää Aegnale minek. keset merd jäi mulje, otsekui oleks piiritu soolajärve peal, läbi udu ei paistnud ühestki servast kallast... veel üks talvine ja huvitav matk oli UAZ bussi safari, lisaks bussiloksumisele sai öises lumises metsas lahendada erinevaid ülesandeid, et järgmise lehekülje number legendis üles leida. Eelmine nädalavahetus sai käidud jalgrattamatkal Jägala jõe ääres mööda kõrvalisi teid. Eelmise aasta lõpus peale esimest suuremat lumesadu sai ette võetud öine matk Harku metsades.

Ja rafting Jägala jõel on ka hoopis teistmoodi elamus. Või varakevadel lumesajus Võhandu jõe poolemeetristest veskitammidest kanuuga alla sõita.

Ja üks avastamata sõiduvahend siinmail on veel kajakk, kasutusvõimalusi aga sellel palju: kui jõed on keset suve Eestimaal enamasti laisad ja aeglased, siis merel saab kajakiga alati hea seikluse. pealegi on siin ka ohtralt laide ja saari, mille vahel merekajakiga manööverdada.

Iseenesest on ju ka huvitav jalgrattaga Viimsi poolsaare otsast kakumäele sõita, lisaks merevaadetele saab katkematul jalgrattateel ka korraks vanalinna munakivisillutisele põigata.

Emajõe deltas saab kogeda tsivisatsioonist eemaldumise kogemust, kui paat kaldale tõmmata kohas, kus pole elektrit ning talumees saab habemeajamiseks voolu sigaretisüütaja pesast, kuhu tuleb elekter kuuri all tuksuvast diiselgeneraatorist...

Hm, väljendusin end segaselt? Et jäi mulje, nagu ma arvasin, et seal ja siin on samamoodi? Ma ikka proovisin rohkem püstitada küsimust, kas alati ikka teatakse, mis "siin" on, enne kui erinevusi otsima minnakse... vana ja triviaalne tõde, et enne tutvu sellega mis on "siin" ja siis saab paremini aru, mis mujal on. Lihtsalt vahest vajab meeldetuletamist. Kellel see on alati meeles, see ärgu tundku end kuidagimoodi puudutatuna ;)

Lufthansa ülebroneeringu puhul Frankfurtist San Franciscosse pakuti "valuraha" 6000 kr ja 6 tundi hiljem sihtkohta jõudmist läbi Los Angelesi. Tundus ahvatlev pakkumine, aga kuna olime grupp, siis nõudis grupijuht grupi kokkujätmist ja nii jäimegi rahast ilma :(

Estonian Air pakkus aga kunagi (vist Gatwicki lennujaamas, täpselt ei mäleta) 2500 kr koos tasuta ööbimisega mahajääjatele ja ülemüük sai likvideeritud.

Las Vegases American Airlinesiga pakuti ca ligi 3000 kr neile, kes nõustuvad lendama järgmise päeva hommikul ja mõistagi tasuta öömaja Las Vegases.

Mis aga puutub American Airlinesi pardateenindusse, siis juba aastaid (mitte pankroti eel) pakutakse seal ja veel paljudel Ameerika siselendudel pardal vaid küpsist ja mahla, seega ei erine nende teenindus oluliselt odavlennuteenindusest. Isegi USA rannikutevahelisel üle 5 tunni lennul ei pakutud midagi peale soolaküpsiste.

Pole kunagi mingit reconfirmi teinud fikseeritud tagasilennukuupäevaga, 1x olen ainult maha jäänud õigest lennukist, aga siis, nagu lennufirma peabki, maksti hunnik pappi ja pandi järgmisele lennukile. Raha maksab mahajääjatele ka Estonian Air.

Ju see reconfirm on siis mingi Aasia vastik bürokraatia, sinna pole ma sattunud.

USAst ükskord tagasi sõites oli samuti lennuk samuti ülebroneeritud. Esialgu pakuti järgmise päeva lennuga nõustujatele väiksem summa, lennuaja lähenedes juba suurem summa ja enne väljalendu oli leitud vajalik hulk lennust loobujaid pakkumise tõstmisega. Igati normaalne.

Mõned näited Lonely Planeti reisijuhtide hindadest Estraveli büroodes:

Australia 390,00
Austria 290,00
Brazil 370,00
New York City 290,00
Spain 370,00
Tunisia 290,00
Scotland 290,00
Switzerland 310,00
Korea 330,00
Greece 330,00
Egypt 330,00

Tallinn-Viin lennule kohti polegi, seega on saada 0 kampaaniapiletit. Üksikud vabad kohad olevat reegleid rikkudes broneeritud juba enne sõbrapäeva, kui need avastatakse ja tühistatakse, siis ehk päeva jooksul mõni üksik vaba sõbrapäevakoht tekib...

Kaido

Miks nad e-mailile ei vasta? Ja mobiil oli eile kinni... ei saagi küsida, palju neid kohti siis reaalselt ka oli :(

Kust see info pärit on? Ja kui keegi selliseid numbreid valdab, siis ehk teab öelda ka, palju Austrain Airlinesiga kuhugi minejaid on.

Kui broneerida ja osta saab vaid ühel päeval - 14. veebruaril, siis kuidas Austrian Airlinesiga praegu sooduskampaania kohti ei ole? Kampaania pole ju veel alanudki, on siis võimalik juba neid kohti enne broneerida?

Hetkel on Roomas +5, nii et pole just kõige soojem... Bolognas on +6. See +30 võis Fahrenheitides olla ;)

Kaido

ÄP Online:
http://www.aripaev.ee/mod/online/onl_news.pl?disp=2&uud_id=299801&day=31&mon=01&year=2003&leht_id=2324

Ryanair.com:
http://www.ryanair.com/press/2003/jan/ops-en-310103.html

Info on pärit nt reisi.net-i uudistelistist ja Estraveli uudises http://www.estravel.ee/uudis/uudis.php3?id=2009 kinnitab ka seda. Miks reisi.net oma kodulehel sellest rohkem sõnagi ei räägi, imestasin ise ka. ja küsisin neilt järele. vastati, et ainult 7. detsembril saab pileteid tellida, sellepärast.

Kaido

Reisijututuba - reisiportaal alates aastast 1997

Võta julgus kokku ja küsi, kirjutades VisaTallinn@state.gov. Ning anna siin ka teada, kuidas läks. Tahaks sama asja 2007. aastal teada.

Tervisi Las Vegasest.

Oleme siin päris mitmekesi praegu, ühed tellisid pileti reisibüroost ja teised Internetist. Ei hakka kommenteerima ega kiitma üht või teist varianti, lisan lihtsalt faktid:

1. variant: tuntud Eesti reisibüroo, pakkus las vegases ööbimiseks motelli moodi hotelli, hind 1 ööks 95 USD

2. variant: Sabret kasutav travelnow.com, sai ise otsitud sooduspakkumisi, tulemuseks Stripil asuv Stratosphere Tower, 1 öö 62 USD ja hotell oli ikkagi väga korralik. Teise ööbimise leidsime Expedia.com sooduspakkumisest, hotell Sahara 25 USD öö. Mõlemad hinnad on kahele inimesele.

Lisan ka veel seda, et küsisin reisibüroodest pakkumisi, küsisin ka samadesse hotellidesse: Eelistasin siiski internetis pakutut.

Siit soovitus: kui vähegi oskusi on veebiankeetide täitmisel ja kui on olemas krediitkaart, broneeri ise hotell internetist. Jätad Eesti klienditeenidaja pahandamata ja samas säästad VÄGA palju raha.

Lennupiletitega on jah keerulisem: Sabre süsteemist tellides peab näiteks juurde maksma ca 25 USD et pilet sulle koju saadetaks. e-ticketing on levinud peamiselt vaid USAs, kuid odavlennukompaniid, kui need reisil kasutamiseks sobivad oma ebamugavamate tingimuste poolest, pakuvad e-ticketingi peaaegu alati, sest paberpilet on ka üsna suur kuluallikas. Ja e-pileti päralt on tulevik, midagi pole teha, reisifirmadelt võetakse printimisteenuse-äri vähemaks.

Kaido

Reisiäri on praegu enamuses puhas infotehnoloogia. Suheldes mõne suure välismaise reisifirma või klienditeenindusettevõttega, ei hakka inimkonsultant sinu käsitsi esitatud umbmäärasele esialgsele soovile kohe vastama, vaid vastav CRM (kliendisuhete haldamise) tarkvara lahendab lihtsamad soovid kohe, koostab näiteks kirja sisuks olnud sihtkohtadele ja soovidele vastava personaalse lehekülje, palub automaatvastuses seda külastada, sealt oma soovi ja hinda täpsustada ja kui siis klient juba asjaga valmis on, saab reisikonsultant täpselt sõnastatud küsimusega tegelema hakata. Kui hind või miski muu ei sobi, väljub klient reisibüroost klienditeenindaja aega kulutamata.
Olen suhelnud näiteks CNNi automaat-klienditeenindajaga ja kuskil 4.-5. kirja juures sain aru, et kõik vastused olid automaatselt kokku pandud ja inimestega ma veel rääkinud polnudki. Sain aga oma küsimusele vastuse ja edasi, kui oleksin soovinud n.ö personaalsemat kohtlemist, oleks piisanud saata veel üks Reply ja selle lubas masin juba inimesele suunata.

Tegelikult taandub kõik nüüd lõpuks tagasi ikkagi klienditeenindusele. Eesti klienditeenindaja on üsna tihti uhke. Ta ei suuda seedida seda, et klient on kuningas. Solvub, kui ei öelda aitäh ja palun. Ja teenindab järgmist klienti seda tusasemana, kuna see niikunii ka ei osta midagi kallist, tahab odavalt. Aga asi areneb. Enam igal pool ei saa koristajalt lapiga üle turja, kui talle põranda pesemisel ette jääd, isegi poes juba (vähemalt kohustusilikus korras) öeldakse tere ja palun ja tänan ja naeratatakse. Seni, aga - õigus, tuleb otsida endale isiklik sõbralik klienditeenindaja.

Hm, tundub et turunishsh on ikka tühi selliste reiside pakkumisel -- varsti on netist otsimisel juba endal vajalikud kogemused olemas et sama teenust pakkuda ;)
Miks tahetakse reisibürood?

1. Endal pole krediitkaarti, et netis maksta
2. On sinisilmne lootus, et reisibüroo töötajad korduvalt otsides omavad paremat kogemust soodsama variandi leidmisel.

Reisiäris on laialt levinud põhimõte: edasimüüjad saavad komisjonitasu võrra hinnaalandust, mis lubab neil kasumit teenides edasi müüa nn. letihinnaga. Sellepärast ei maksagi imestada, kui mõni tahab reisibüroost hotellile sama hinda, mis kohapealt hotellist pakutakse.
Tihti jätavad edasimüüjad kogu komisjonitasu kliendilt välja võtmata, mis lubabki müüa nt odavamalt kui "letihinnaga". Seda harrastavad eriti internetibürood, kuna neil on kulud madalamad. Negatiivne kogemus tekib, kui reisibüroos on letihinnast hind oluliselt kõrgem - sel puhul jääb reisibüroo kogenud kliendist ilma ja tegeleb nendega, kes hotellisid ise otsida ei oska ning lepivad esimese pakkumisega.
Siin küsitaksegi reisibürood just sellistele reisijatele, kellel keerulisemad soovid. Lihtsalt Interneti broneerimissüsteemide tundmise pealt lisatasu maksta nemad ei soovi, kuna see oskus on ka endal olemas.

...kahjuks jah eriti soodsaid lennupileteid ja hotelle ei pakkunud. Miks - öeldi, et samad hotellid, mille letihinnad ise Internetist leidsin, on nende broneerimissüsteemi kaudu tunduvalt kallimad. Sama lugu lennupiletitega...