Viimased kommentaarid

"Seisukohtadel saab sõita ainult lendudel, mis kestavad maksimaalselt ühe tunni." - kindlasti leidub neid, kes kokkuhoiu nimel on valmis tund aega püsti seisma.

vaata Matkaspordi kauplustest

Vihelik: Kahjuks pole tripi keskkonnal reisimisega enam suurt midagi pistmist, enamus demonstreerib siin oma kirjaoskamatust ja otsib lahendust oma argielu probleemidele. Abiellumine ja lapse saamine eeldab inimestelt ka mõningast küpsust ja vastutustunnet, mida kuu aega enne sünnitust REISIfoorumist abi otsimine küll ei näita. Mul on Tsikist kahju, aga tekkinud olukord pole mitte saatkonna süü, vaid lapsevanemate enda tekitatud.
Ja on ikka täielik jultumus teisele inimesele suure kisaga ninna karata vaid seetõttu, et tal on sinu omast erinev arvamus. Tee silmad lahti enne kui kedagi materdama ja kuskile saatma hakkad - see on avalik foorum, mitte sinu isiklik seinaleht.
Tsikile: keskendu hetkel kõige tähtsamale ehk oma lapsele:) Küll aeg muud probleemid lahendab!

Maksumaksjana pean ütlema, et olen madjaritega ühel nõul...

Sain sellise kunagi kingiks - ajab täitsa asja ära, aku koormamist küll tähele ei pannud. Kui telgis ööbida, siis jah pole külmikust eriti tolku. Kuumal ajal pikka maad sõites on aga hea jooke ja toidukraami hoida.

Eksisin, juba on ta seal kohal...

Kas ma olen tõesti ainuke, keda häirib see "Aafrikas ma olen käinud ja Musta merd ma olen näinud" tüüp? Kus on nüüd modede silmad, kui üks nelja haruga kõhulahtisus pasandab igasse teemasse? Ei julge enam ühtegi teemat lugedagi, sest saan sealt oma kohustusliku portsu läga kätte. Lenini tippu pole ta veel roninud, aga paari päeva pärast on ta ilmselt ka seal käinud. Kui keegi blond kirjutab oma hotellitoa kardinatest, siis teritavad moded üksteise võidu keelt, nüüd solgib üks kirjaoskamatu päevast-päeva kõiki teemasid ja see on ok?

Mina lendasin Tallinn-Riia, Riia-Münhen ja võeti ühe korra pagasi eest lisatasu, mitte mõlema lennu eest eraldi. Küsima ka ei hakanud, et kas võib juurde maksta:)

Aga miks osta bookinghouse lehelt, kui Airbalticul on koduleht olemas, kus kõik selgelt kirjas - nii pagasi lisatasu, kui lisatasu check in-i eest (selline asi on ka veel olemas). Mõlemad on võimalik internetis korda ajada või kohapeal plekkida. Kui sa alati oled ostnud lennufirma kodukalt, siis ma tõesti ei saa aru, kas sa arvasid, et bookinghouse lehel on soodsam?
Air Baltic pole hetkel ju asjasse puutuv, sest piletid ostetud bookinghousest ja nende süü tõttu vajalik info edastamata. Peksa neid.
AB on odav küll, aga teeninduskultuur on ... piletihinnale vastav.

Kas Helle-Mai poolt viidatud Pelni lingilt ei leia sobivat marsruuti? Seal on ju lausa peatuste kaupa paarkümmend eri liini.
Vihje: Alor - Kalabahi, Kai - Tual, Paapua - Kaimana, Fak-Fak, Sulawesi - Makassar jne. Kui Burule, siis ilmselt vaataksin Ambonist mingi kohaliku paadi jne. jne. Wetarile suuremad liinid kaardi järgi ei lähe, Serami puhul on mõttekas ilmselt Amboni ja sealt edasi Seramile (Amboni läheb 5 erinevat laevaliini, samuti on seal lennuväli).
Aga... maad ja vett mööda väikesaared, Paapua, Sulawesi, Kalimantan - kardan, et 2 kuud jääb väheseks:)
Võid siit veits juurde lugeda mu sõprade muljeid sellest kandist (mina pidin kahjuks neist varem koju lendama):
http://sites.google.com/site/ibumarx/maluku
Sinu poolt küsitud saartel käinud pole, ainus soovitus on, et võta kaart ja terve mõistus kaasa, kohalikele lootes jäädki sinna ekslema.

Siim ja siimsusi ei ole üks ja sama asi:)
Sabahile tegime tiiru peale, parimad mälestused on Kinabalu pargist ja Kinabalu mäe otsast avanenud vaatest. Terve sealne park on loomulikult samuti paras kirves.
Hinnad on sõbralikud seal, kus pole eriti huvitav. Need oaasid (e rahvuspargid), kus tükikestena Borneo loodust oli säilinud, meeldisid väga, aga need lõputud istandused kunagise džungli asemel tekitasid minus pikapeale masendust.
Sepilok on ülituristikas, puudus väga vähe, et orangutangid oleksid "tere päevast" öelnud, meie nägime küll tervet karja, mitte 3. Ninaahve vaadates oli palju ehedam elamus, aga jõuate mõlemad poole päevaga üle vaadata.

Indoneesias oli fiiling hoopis teine - inimesed tundusid palju avatumad ja mõnusamad, vulkaanid jätsid kustumatu mulje, elu parimad sukeldumised jne. - minu jaoks siiani parim Kagu-Aasia riik. Malaisia on sealse piirkonna kõige arenenum ja kallim maa, Indoneesias võid ennast ka vähese rahaga tunda nagu kunn. Samas pead pidevalt arvestama, et ühegi transpordivahendi või ajagraafiku peale ei saa kindel olla. Mobiililevi kord on, kord pole, internetti võid näiteks Balil nautida, mitte kuskil kolkas. Igal pool, kus LP järgi võiks olla ATM, ei pruugi seda enam olla. Sama kehtib lennuliinide ja kõige muu kohta.
Siin üks stiilinäide vägagi popist lennujaamast:
http://sites.google.com/site/ibumarx/kanawasaar,komodorahvusparkjaflores

Sabah jättis mulle ületsiviliseeritud mulje - tohutud õlipalmiistandused, väga hea teede seisukord võrreldes naaberriikidega. Metsikut loodust on säilinud vaid rahvusparkides. Tunne oli nagu oleks Lõuna-Euroopasse sattunud, mitte Kagu-Aasiasse, mida ma väga armastan. Minu jaoks suur pettumus, kõik on turistide jaoks ette taha ära nämmutatud - nagu konveier.

Indoneesia poole peal teed praktiliselt puuduvad, kui kaarti vaadata. Kui teil on piisavalt aega varuks, siis minge - 2a tagasi oli mul plaan sinna minna, kuid kuna Indoneesias kella ja kalendrit ei tunta, siis ajanappuse tõttu ma Kalimantanile ei jõudnudki.

Tawau iseenesest küll mingi vaatamisväärsus pole, kui on huvi Sempornast edasi väikesaartele snorgeldama-sukelduma minna või sügavale džunglisse matkama, siis on mõtet seda teed minna. Muidu teel Lahad Datust Tawausse peale õlipalmiistanduste küll midagi vaadata pole.

Indoneesia ja Malaisia on nagu öö ja päev - Malaisia elatustase, teedevõrk, turismindus on ikka hoopis midagi muud kui naaberriigis. Mulle isiklikult meeldis Indoneesia kümneid kordi rohkem, kuigi seal oli kohati väga vaevarikas väiksemates kohtades punktist A punkti B jõudmine.

Sularahatšekk. Kuna tšekk on nimeline, siis pole võõrastel sellega midagi teha, võib postiga saata. USA-sse oli nii väga odav raha saata.

Mengusovska dolina valley:
http://www.tatry.net/maps/mengusovska.html
Seal väikeses chatas ööbisime - lukstingimusi pole, kuid vähemalt katus pea kohal.

Novembri kohta ei oska öelda, kuid mõned aastad tagasi jäime Rysyl juulikuus tugeva lumetuisu kätte, lund sadas maha paarkümmend sentimeetrit, all oli siis 20C sooja! Ööbisime mägionnis ja järgmisel päeval tulime koos sulavetega mäest alla.

Ronimist või õigemini jalgsimatka Sutera peakontori eest alustasime vihmaga. Sooja oli u 15C ning lühikeste pükste ja t-särgiga ülesmäge rühkides oli palav mitte külm. Kuni Laban Ratani ei tekkinud mingit tahtmist midagi selga toppida. Laban Rata juures oli õhtul 9-10 C ja öösel tippu tõusma hakates sai hakkama üles keeratud säärtega dressipükstega ja t-särgiga. Kaasas olid suusakindad, müts, soe jope ja tuulekindel jakk, mis ülevalpool kõik käiku läksid. Kuid seda vaid viimasel 500 m-l.
Kaasa võtsin vanemat sorti matkatarbed, mida polnud hiljem kahju sinna jätta - sellega lahendasin tüütu asjade tassimise probleemi. Kindlasti pole mõtet kaasa vedada spetsiaalseid matkasaapaid, tavalise kergema matkajalatsiga saab väga hästi hakkama, peaasi, et tald ei libise.

Neile, kes kahtlevad, kas vihmaga üles minna, võin öelda, et vihm kergendas meie üles ronimist olulisel määral ja kuna ilm Borneol muutub pidevalt, siis saime Laban Ratas ja tipus nautida imeilusaid vaateid, mis ei ole seal sugugi igapäevane luksus.

Mägi on tõesti kergesti ronitav, kuid eeldab siiski head füüsilist vormi. Laiskadel ja spordivõõrastel tegelastel (nagu mina), tapab see lõputu eri suuruse ja kujuga astmetest üles rühkimine jalalihased ikka päris mitmeks päevaks korralikult ära. Mingeid sportlikke lõbustusi ja jalgsimatku ärge peale Kinabalu otsa ronimist paaril järgmisel päeval küll planeerige:)

"Average temperature range from 15°C-24°C (60°F-78°F) at Kinabalu Park HQ at 1,563m (5128 feet), where it can be quite hot during the day but much cooler at night. At Laban Rata at 3,270m (10,728 feet) on the summit trail, average temperatures vary from 6°C-14°C (41°F-58°F), but can sometimes reach almost freezing at night."

Erinevad allikad väidavad kõik, et seal ON külm. Nüüdseks suhtun riietuse valimisse juba tõsisemalt ja eks varsti kommenteerin, kui sinna jõuan.

Minek paari päeva pärast. Kui külm seal ikkagi võib olla?

Mida siis ikkagi Kinabalu otsa ronimiseks kaasa vedada ja mida kohapeal laenutada? Ühtegi üleliigset riietuseset küll ei tahaks mitu nädalat kaasas tassida.

Tuleb kohe meelde juhtum Ungaris, kui ma andsin oma kaamera aku keeleoskajast perepojale, kes viis selle pererahva majja laadima. Kui olime oma söögid ära söönud, selgus tõsiasi, et keeleoskaja oli teadmata ajaks kuskile kaugele karjamaale läinud ja kodus oli vaid ungari keelt rääkiv pereema, kes ei saanud aru, mida ma tahan. Ja ma ei saanud talle näidata, mida ma tahan, sest ei tema ega mina ei teadnud, kus ruumis laadija on.

Ikka ootan reklaamitud koduka koordinaate, miks peab seda niiviisi manguma. ford oli ka huviline, kindlasti on teisigi.

Kaitsta pole vaja ainult lennureisidel. Kagu-Aasias on korduvalt nähtud, et jõudes bussiga soovitud sihtpunkti, loobivad bussijuht ja tema abiline kogu bussis oleva pagasi keset sõiduteed, inimesed siis sobravad seal ja korjavad oma asju sealt autode vahelt maast. Transpordikott võiks olla tugevast materjalist, koleda ja odava välimusega, kiiresti avatav ja suletav. Olen mõelnud ise õmmelda nõuka-aegset seljakotti või nn sussikotti meenutava ümbrise, mida saaks vajadusel ka lühikest maad seljas kanda, ilma, et peaksin seljakotti sealt seest välja võtma.

Pole paljudel reisidel oma seljakotti millegiga kaitsnud ja pole midagi juhtunud. Korra enne pikemat reisi toppisin oma tuliuue seljakoti suurde turukotti meenutavasse lukuga kandekotti - pagas läks juba teisel lennul kaduma ja see 40 kroonine vakstust kott päästis mu ülima hoolikusega valitud seljakoti elu. Kindlasti oleks kindlustus selle hiljem korvanud, aga milleks seda jama vaja on. Vihmakilet kaitseks kasutades oleks see ilmselt räbalateks olnud.

Kole ja odav võiks ümbris välja näha, et sõites reisil erinevate busside, praamide-paatide, veokate jm aparaatidega ei määrduks kott, kui ta koos võõraste pampudega kuskile hunnikusse laotakse. Inetu komps ei ole võõrastele ihaldusväärne, kui juhtute kotihunnikust veidi eemal istuma. Mida kulunumad ja lihtsamad on seljas ja kaasas olevad asjad, seda odavamalt ja rahulikumalt on võimalik reisida. Mõnes vaesemas külakolkas ühistranspordiga sõites on paras piin oma tuliuue kirevavärvilise pagasiga askeldada:)

Kui keegi oskab soovitada head ja järele proovitud seljakoti ümbrist, siis ootan soovitusi, kuna endal varsti vaja.

Ootan samuti põnevusega kodulehe aadressi. Looder ikka oskab pinget kruvida - 1,5 aastat on tripikad ootusärevuses ja teadmatuses piinelnud, kas saab zigulika türki sõita või mitte. Kujutan juba vaimusilmas ette, kuidas sellest kodulehest saab üks minu tulevasi lemmikuid... Mmm!