Viimased kommentaarid

Minu jaoks oli oluline alustada SJ-st ja seda peamiselt filmi "The Way" tõttu. Kuna jõudsin sinna pärastlõunal, siis käisingi esimesel päeval ainult 8 km Orissonini, mis oli alguseks päris paras, kuna ma ei olnud varem suurema seljakotiga matkanud, ja lühendas teise päeva teekonda märgatavalt. Saadud elamus oli kahtlemata unustamatu, seda peamiselt tänu äikesetormile, mille kätte ma jäin, kuid teelõik on muidugi ilus tõesti. Kui su põlvele on raskem just laskumine, siis seda on vaid lõpus, mõned kilomeetrid enne Roncesvallest ja see pole eriti järsk. PS. Saadan sulle ka ühe privaatsõnumi.

Maree, mina olen Loodusretkedega käinud, kaheksa aastat tagasi küll, meil olid veel Olympose esindajad oma kaamerakohvriga kaasas, nii et soovijad said peegelkaameratega kätt harjutada. Igal hommikul sõitsime bussiga matka alguspunkti, sealt siis liikus igaüks talle sobivas tempos kokkulepitud kohta, kus lõunasöök juba ootas. Õhtuks toodi majadesse tagasi. Väga ilus loodus ja üldse igati tore reis.

Nii hull see asi nüüd kindlasti pole: kuni esimeste kettideni, mis viivad umbes kaks meetrit otse üles, on tee ikka suht lihtne ja pärast neid kette ka. Ja isegi kui tõesti ei julge sealt üles minna (valdavale osale pole see mingi probleem, mina küll kartsin, kuid sain hakkama), on kaks ilusat mägijärve ja kuhjaga vaateid ära nähtud ja võib allapoole tagasi jalutada. Teele jääb üks kena suure järvega koht Strbske Pleso, kus saab süüa ja ringi vaadata ja vajadusel teisi, kes tippu on läinud, tagasi oodata.
Krivani kohta olen kuulnud, et viimased 20-30 meetrit on hästi rasked, ise ma pole seal käinud.
Kui kerget matka tahta, võib proovida Dumbieri (2047) Madal-Tatrates, ka igati tore kogemus.
Paradiisi raja nimi on Sucha Bela jah, vaatasin piltidelt, et tuttavad redelid. Tagasiteed seal tõesti pole, ainult edasi, aga ma arvan, et kui juba mina oma kõrgusekartusega üsna hästi hakkama sain (ja veel kahel korral), siis saavad enam-vähem kõik.

See tipualune söögikoht on ikka korralik ehitis 2250 meetri kõrgusel (tippu jääb sealt 249 m), seal on isegi võimalik ööbida. Kes kõrgust kardab, sellele on hirmsaid kohti ka (ma ise kardan samuti, kui kuskilt kinni hoida pole), aga otseselt ohtlikuks midagi küll nimetada ei saa.

Ega ma täpset nime öelda ei oska, rada algab Podlesokist Slovenski raj's. Pildid Vel'ky Sokolist ei tundu päris klappivat, aga võib-olla on vahepeal sildu juurde ehitatud, ma käisin seal aastaid tagasi. Teine, tunduvalt lihtsam, on Hornadi kanjoni rada.

Lisaks on huvitavaid radu Slovaki paradiisis: üks neist näiteks peamiselt mööda igasuguseid redeleid, nii horisontaalseid kui vertikaalseid.

Olen Rysyle matkanud kahel korral Slovakkia poole pealt, väga ilus rada, aga rahvast muidugi üksjagu. Raskemates kohtades on ketid või köied abiks, kõrgemal (juba enne tipualust söögikohta) võib üsna palju lund olla. Poolest päevast jääb võib-olla väheks, kui just väga kiire pole, aga ei pea ju tingimata tippu välja jõudma.

Kui matkamine huvitab, võib minna Sandbergiga. Landmannalaugar on uskumatult ilus ja mingil määral lisandub ka vaatamisväärsusi.

Mulle meeldis samuti, et varem sai ülevaate teemadest ainult kursorit liigutades. Lahti klikkisin siis, kui teema huvi pakkus. Seda tahaksin tegelikult kõige rohkem tagasi.

Caligulaga täiesti nõus. Soovi korral leiad kindlasti juba esimesel-teisel päeval kaaslase(d), kellega koos käia ja kellega su tempo sobib. See viimane on minu arust väga tähtis, sest raske on pikka aega käia liiga kiiresti, aga ka liiga aeglaselt. Aga jah, on suur vahe, kas käia koos kaaslastega või täiesti üksi: mina proovisin mõlemat varianti ja ei teagi, kumb rohkem meeldis, need olid nii erinevad.

Pane Turja Tours siinsamas tripis otsingusse ja lugemist jätkub kauemaks.

Käisin 2009-ndal aastal, oli igati väärt reis. Iga päev matkasime kaunites kohtades igaüks endale sobivas tempos, suures karjas liikumist oli vähe. Fotohuvilised näiteks külitasid pikalt mõne kärestiku ääres, et paremaid võtteid saada. Grupp kogunes kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas, kus Raimond lõunasöögiga ootas. Ega seda kõige õigemat sügisvärvide aega ei oska keegi ette ennustada, aga ilus on igal juhul.

Saadetakse meilile, prindid välja.

Veel lihtsam, pane seljakott sobiva suurusega prügikotti, seo kinni ja tee kotti õigesse kohta väike auk, mille kaudu saad välja tuua koti tõstmiseks mõeldud rihma. Vihmakatte pealetõmbamist olen ka proovinud, aga kate pärast kuigi puhas välja ei näinud.

See oleneb, kust Sa tahad SJPdP-i jõuda.Minu tee sel kevadel oli järgmine: lennukiga Pariisi, öörongiga Bayonne'i ja sealt bussiga SJPdP-i. Poole ühe paiku olin kohal, sain Rue de la Citadelle 39 kontorist (see on lõuna ajal suletud) passi ja esimese templi sellesse ning kõndisin samal pärastlõunal esimesed 8 km Orissoni.
Credenciali küsitakse igas albergues, kus peatud, tavaliselt esimese asjana.

Küsimus Põhjatee kohta: kas vastab tõele, et osades linnades, millest tee läbi läheb (näiteks Bilbao), puudub igasugune märgistus, seega siis nooled ja kammkarbid? Millistes teejuhtides on korralikud kaardid olemas (The Northern Caminos by Dave Whitson ei pidanud olema)?
Kui hästi rajad märgistatud on ja kas keegi on kasutanud ka E-9 radu, need pidid ilusaid vaateid pakkuma ja alati Camino rajale tagasi viima?
Kas passi saab Irunist või Hendayast?
Selle aasta mais käisin Prantsuse teel, aega jätkus SJPdP-st Fromistani, aga järgmisel suvel saab vaba aega olema ilmselt juulis-augustis, siis vist jätkamiseks liiga palav ja liiga palju rahvast, oleks targem Põhjateed eelistada?

Kas mai lõpus ja juunis magamiskotiga palav ei hakka? Ehk sobiks kasutada magamiskotikujulist lina (matkapoodides müüakse) või jääb see liiga õhukeseks?

Pistrik, mis kaalus seljakott oli? Kuidas Santiagost tagasi tulid?

Olen paar korda Reisiringiga käinud ja rahule jäänud. Väga meeldiv on see, et reis toimub ka siis, kui grupp tuleb väike, näiteks 12 inimest. Buss on sel juhul muidugi ka pisike.
Reisi võib saada alghinnast palju soodsamalt, sest nad teevad sageli erinevaid sooduspakkumisi.

Ehk kirjutaks keegi tõesti paar sõna ka riietuse kohta. Juulis ju suht madalad temperatuurid ja kui sellele lisandub tugev tuul ja vihm. Müts peaks vist kindlasti kaasas olema? Kas tuulevaikset ilma ka on?

Slovenski Raj ehk Slovaki Paradiis - sinna tasub ka minna: erineva raskusega matkarajad kanjonis. Jääkoobas tasub vaatamist ja aragoniidikoobas samuti. Tõstukiga saab Kõrg-Tatrates ka Skalnate Plesole ja sealt edasi Lomnicky štitile 2632 m. Väike Levoce linn on samuti kena.

Kui füüsiline vorm pole kiita, võib prooviks alustada ka Madal-Tatrate kõrgemate tippude vallutamisest: Dumbier ja Chopok, mõlemad vaid pisut üle 2000 meetri, aga vaated ikkagi väga ilusad. Dumbieri läheduses olemas ka mägihotell, kui on tahtmist matka kahe päeva peale jagada. Chopoki juurest võimalik ka tõstukiga Jasnasse laskuda.

Tõesti ei tea, meie grupp oli 20 inimest, käisin nimelt Eurotouri reisiga, nii et piletite ja muu sellisega tegeles giid.

Käisin liustikul 5 aastat tagasi. Siis maksis grupipilet üle järve 80 NOK (edasi-tagasi) ja sõit kestis umbes veerand tundi. Matk liustikuni on kohati tõesti raskevõitu (minu jaoks oli see esimene mägimatk üldse), aga ei midagi võimatut. Aega kahjuks ei mäleta, paar tundi ehk ja vist 3 kilomeetrit.