Saksamaa suuruselt teine lennufirma Air Berlin esitas 15. augustil pankrotiavalduse, kui nende suurim partner Etihad teatas, et ei kavatse majandusraskustes lennufirmasse enam raha juurde pumbata. Iseenesest pole tegemist väga suure üllatusega, sest Air Berlini halb majanduslik olukord on teada olnud juba aastaid. Air Berlin on aastatel 2008 – 2016 kahjumiga tegutsenud pea igal aastal. Eelmine. 2016. aasta lõppes rekordilise 782 miljoni eurose kahjumiga. Lihtne arvutus näitab, et iga päev tõi Air Berlinile miinust üle 2 miljoni euro.

Tänu Saksamaa valitsuse antud 150 miljoni euro suurusele laenule jätkub Air Berlini tegevus esialgu tavapärases rütmis. Reisijale tähendab see järgmist:

- Kõik Air Berlini ja selle tütarfirma NIKI lennud toimuvad plaanijärgselt;

- Senine lennuplaan jääb kehtima;

- Kõik tehtud broneeringud kehtivad;

- Kõiki tulevasi lende saab edasi broneerida.

Saksamaa valitsusele ei saabunud Air Berlini maksejõuetus just parimal hetkel. Käimas on puhkuste kõrghooaeg, mil lennufirma tegevuse äkitsine lõpetamine oleks jätnud hätta kümneid tuhandeid reisijaid (päevas lendab Air Berliniga orienteeruvalt 80 000 reisijat). Ja septembris toimuvate üldvalimiste eel pole hulk vihaseid inimesi kindlasti see teema, millega valitsus tegeleda sooviks.

Valitsuse antud laenust jätkub Air Berlini tegevuse jätkamiseks orienteeruvalt 2017. aasta novembri lõpuni, mis tähendab, et lähemal ajal toimuvatele lendudele võib pileteid osta. Tallinnat Air Berlini sihtkohtade hulgas pole, küll aga lennatakse nii Helsingisse kui Stockholmi.

Air Berlin kui osa Etihadi valearvestusest

Air Berlini maksejõuetus on tegelikult vaid üks osa suuremast draamast. Air Berlin oli osa Etihad Airwaysi tänaseks juba endise juhi James Hogani poolt algatatud kasvuplaanist, mille eesmärk oli osaluste ostmine erinevates lennufirmades. Idee oli läbi osaluste saavutada kohalolek erinevatel turgudel, et läbi ettevedamisteenuse kasvatada Etihadi reisijatemahtu. Lisaks Air Berlinile omandas Etihad osalusi näiteks Alitalias, Air Serbias, India lennufirmas Jet Airways, Air Seychelles, Šveitsi regionaallennufirmas Darwin Airlines jt.

Tänaseks on selge, et Etihadi ootused sellise ärimudeli kasutamisel ei täitunud ja enamuses Etihadi osalusega lennufirmades raha lihtsalt põles. Air Berlin üritas ennast küll restruktureerida, vähendades liinide arvu ja andes 2016. aasta lõpus 40 lennukit koos meeskondadega Lufthansa käsutusse. Veel 2017. aasta aprillis süstis Etihad Air Berlini 250 miljonit eurot, mis võimaldas neil ümber lükata kuulujutud peatselt saabuvast pankrotist. Rahasüstist polnud siiski suuremat kasu, sest samal ajal oli Air Berlini reisijate arv vabalanguses (juulis oli neil veerandi võrra vähem reisijaid, kui aasta tagasi) ja lootuse kaotanud Etihad otsustas hapnikuvooliku raskesti haigestunud patsiendilt eemaldada.

Uudis Air Berlini maksejõuetusest saabus vaid 3,5 kuud pärast seda, kui samuti Etihadi osalusega Alitalia ei saavutanud kulude kärpekava osas ühist keelt ametiühingutega ning tegutseb ostjat otsides praegu samuti üksnes tänu Itaalia valitsuse eraldatud laenule.

Kui keegi Air Berlini pankrotist midagi võidab, siis võiks selleks olla Lufthansa. Air Berlinilt liisitud lennukite abiga on Lufthansa oma odavlennuharu Eurowings kiire laienemistempo juba saavutanud. Tõenäoliselt võtab Lufthansa Air Berlinist üle veel mõningaid paremaid tükke ja osa töötajaid. Avanenud võimalusi turgu haarata on alati valmis ära kasutama ka Euroopa odavlennufirmad eesotsas Ryanairiga.