AirBaltic teatas, et laiendab koostööd Lufthansa Grupiga, rentides järgmise kolme aasta jooksul oma lennukeid koos meeskonnaga (tuntud kui wet-lease) Lufthansale. Alates 2025. aasta suvest teenindab Lufthansa liine suveperioodil kuni 21 lennukit ja talvel 5 lennukit.
Kaks asja täpsustuseks:
Kuidas iganes need lennukid Lufthansa Grupi lennufirmade vahel täpselt ka jaotuvad, läheb Lufthansa käsutusse suur hulk AirBalticu lennukeid. Hetkel on AirBalticul 48 A220-300 lennukit, selle aasta lõpuks peaks lennufirmani jõudma 50 lennuk. See tähendab, et üle 40% AirBalticu lennukitest lendavad kusagil mujal Euroopas. Samas on lennufirma tegevjuht Martin Gauss kinnitanud, et lennukite väljarentimine ongi muutunud oluliseks osaks AirBalticu kasvustrateegiast.
Igal juhul on kinnitust saanud õhus olnud spekulatsioon, et Lufthansa strateegiliseks partneriks Euroopa-siseste liinide teenindamisel saab Airbaltic. See omakorda võimendab jutte, et Lufthansast saab potentsiaalne investor IPO-ks valmistuvas AirBalticus.
AirBalticu ja Lufthansa suurema partnerluse valguses tekib muidugi see küsimus, et kuidas kavatseb AirBaltic hakata opereerima enda aina kasvavat liinivõrku? Hiljuti kuulutas AirBaltic kolmest Balti pealinnast välja 16 uut liini ning teatas plaanist kasvatada lennusagedusi 2025. aasta suvel päris paljudel liinidel, s.h. 5 otseliinil Tallinnast.
Selles, et AirBaltic ostab ise sisse lennuteenust, pole midagi uut, kuigi omad vitsad on sellega kätte saadud. 2022. aasta suvel AirBalticu liine teenindanud Rumeenia Carpatairi päevinäinud lennukid ja puuduliku keeleoskusega meeskonnad tekitasid omajagu nurinat. Hiljem on sisseostetud lennuteenuse tase olnud kõrgem.
Saab ka näha, mis rakenduse leiab AirBaltic oma lennukipargile talveperioodil. Teada on, et Kanaaride lennubaasiga jätkatakse ka 2024/2025 talvel ja tulevad hooajalised lennud Egiptusesse, kuid kas järgnevatel talvedel üllatatakse veel millegagi?