Lufthansa on ennast aja jooksul näidanud lennufirmana, mis on valmis tegema kõikvõimalikke strateegilisi kannapöördeid. Kohati tundub Lufthansa tegevjuht Carsten Spohr nagu püsimatu lapsuke, kes viskab ühtäkki kõik senised kannid suure vihaga nurka, et hakata mängima uute mänguasjadega. Lufthansa strateegiliste uperpallide rea meenutamine venib päris pikaks:

• Lufthansa odavlennuharu Eurowings hakkas alates 2015. aastal üle võtma kõiki lende, mis jäid jääb väljapoole Lufthansa Frankfurti ja Müncheni sõlmlennujaamu. Eelkõike puudutas see Euroopa sihtkohti, kuid Eurowings hakkas opereerima ka kauglende puhkusesihtkohtadesse (Bangkok, Havanna, Puerto Plata, Cancun, Mauritius jt). Loodetud kulusääst ei teostunud iialgi ja Eurowingsist kujunes Lufthansa kõige kulukam seiklus. 2018. aastal lõpetati 231 miljoni euro suuruse kahjumiga.
• 2018. aasta alguses teatati plaanist integreerida Brussels Airlines Eurowingsiga. Sellest kõvasti vastuseisu põhjustanud plaanist 2019. aasta suvel loobuti, kuid segadust ja ebavajalikku stressi jõuti tekitada küllaga.
• 2019. aasta juunis tehti kannapööre ning otsustati lõpetada kõik Eurowingsi kauglennud ning anda need üle teistele Lufthansa Grupi lennufirmadele (Lufthansa, Austrian, Swiss ja Brussels Airlines). Sellega pole Eurowingsiga seotud strateegilised tõmblused siiski kaugeltki veel lõppenud.
• 2019. aasta novembri lõpus teatas Lufthansa, et on asunud puhkuselendudeks looma uut odavlennufirmat, mis Düsseldorfi asemel hakkaks lendama Lufthansa kahest suuremast sõlmjaamast Frankfurdis ja Münchenis.
• 2020. aasta juulis avaldas Lufthansa, et on loomas tütarfirmat nimega Ocean, mis võtaks alates 2022. aastast üle osad Eurowingsi kaugliinid.
• 2020. aasta septembris aga teatati, et Ocean stardib juba 2021. aastal ja haarab lisaks kaugliinidele ka lühemaid lende. Mitmel põhjusel Oceani nimi aga enam ei sobinud ja Lufthansa uus tütarfirma sai nimeks Eurowings Discover.
• Samal ajal ei kadunud kuhugi ka Eurowings, millele jäeti opereerida Euroopa-sisesed liinid, mis ei alanud Frankfurdist või Münchenist. Nagu eeldada võis, tekitasid kaks Lufthansa gruppi kuuluvat sarnase nimega lennufirmat (Eurowings Discover ja Eurowings) klientide hulgas parasjagu segadust ja enamik reisijaid ei hakanudki neil kahel lennufirmal vahet tegema.
• Segaduste vältimiseks nimetati Eurowings Discover 2023. aasta septembris ümber ja lennufirma uueks nimeks sai Discover Airlines.

Lufthansa plaanib järjekordset ümberkorraldust

Tundub, et nüüd on jonnakas laps hakanud jälle uusi lelusid nõudma.

Nagu saksakeelsetest allikatest lugeda võib, plaanib Lufthansa 2028. aastaks ennast järjekordselt ümber korraldada. Kuskil on kellelgi tekkinud enneolematu valgustus ja nüüd on leitud, et Lufthansa grupis on kaubamärke ikka veidi paljuvõitu. Lufthansa, Lufthansa CityLine, Lufthansa City Airlines, Eurowings, Discover Airlines ja Air Dolomiti pluss Swiss, Edelweiss, Austrian Airlines ja Brussels Airlines. Siia lisandub veel ITA Airways ja võimalik osalus TAP-is. Kes küll oleks võinud arvata, et sellise kompoti harmooniline manageerimine võiks veidi keeruliseks osutuda?

Otsitakse strateegilist partnerit

Nüüd hakkab asi huvitavaks minema. Uue strateegia kohaselt peaks Lufthansa Airlinesi portfolio 2027. või 2028. aastaks sisaldama kolme lennufirmat: Lufthansa, City Airlines ja Discover Airlines, millele 3+1 põhimõttel lisanduks wet lease partner, mis hakkaks teenindama Lufthansa lühemaid liine. Wet lease tähendab, et Lufthansa rendiks partnerfirmalt lennukid koos meeskondadega.

Asi siis selles, et Lufthansal endal jääb kõrge nõudlusega suveperioodil puudu umbes 25 lennukit, mis tähendab, et lennuteenust tuleb sisse osta. Seda on tehtud juba mitu suve. Teine põhjus oleks kulude vähendamine.

Lufthansa pole võimaliku partneri nime pole välja öelnud, kuid spekuleeritakse, et selleks lennufirmaks saab AirBaltic. Selline arvamus pole päris laest võetud.

• Esiteks: AirBalticul on juba olemas kogemus Lufthansa ja Swissi liinide teenindamisel.
• Teiseks: AirBaltic realiseeris hiljuti ostuoptsiooni täiendava 10 Airbus A220-300 lennuki ostuks. Otsust põhjendati sooviga "tulevikus täiendavalt kasvada".
• Kolmandaks: AirBaltic otsib järgmiseks aastaks Münchenis baseeruvat personali.
• Neljandaks: AirBalticu madalamad opereerimiskulud on Lufthansa vaatest väga teretulnud võimalus enda tegevuskulusid kontrolli alla saada. On ju mitmed Lufthansa otsused nagu Eurowingsi ja City Airlinesi loomine ajendatud just sellest soovist.

Igal juhul tundub selline võimalik partnerlus vastama mõlema poole huvidele. Aeg näitab, kas spekulatsioonidel AirBalticust kui Lufthansa wet lease partnerist on alust või ei. Igal juhul tekiks päris huvitav olukord, kui AirBaltic võtaks üle Lufthansa osade Euroopa liinide teenindamise. Samas on A220 ja A320/321 ikkagi piisavalt erineva suurusega lennukid.