Hiina lennufirma China Southern Airlines avab 29. märtsil 2026 liini Pekingist Helsingisse. See on China Southerni esimene sihtkoht Põhjamaades, mujal Euroopas lennatakse veel sellistesse linnadesse nagu Pariis, Madrid, Amsterdam, Rooma, Frankfurt, London, Luxemburg ja Istanbul. Lennud toimuvad Pekingi Daxingi lennujaama (PKX).

Liini avanedes toimuvad lennud 3 korda nädalas teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval, alates 20. juunist aga iga päev. Lend väljub Helsingist 20:35. Lennukiks on Boeing B787-9.

Pekingi Daxingi lennujaamast on rohkesti ühendusi nii Hiina sees kui mujale Ida- ja Kagu-Aasias.

Reisijatena tuleks rõõmustada, et üks ühendusvõimalus jälle juures, seda enam, et Hiina lennufirmadel on kombeks pakkuda üsna häid hindu nii turisti- kui äriklassis. Hakates vaatama aga laiemat pilti, pole asi enam nii ilus, sest Euroopa ja Hiina vaheline lennuühendus liigub aina enam Hiina monopoliks.

Hiinasse lennanud Euroopa lennufirmad on liine kas sulgenud või lendamise sinna üldse lõpetanud. Näiteks lõpetas Lufthansa lennud Frankfurdist Pekingisse, sama tegi British Airways Londonist. SAS, LOT ja Virgin Airlines lõpetasid kõik lennud Hiinasse. Kui rääkida konkreetselt Pekingi Daxingi lennujaamast, siis sinna ei lenda üksi Euroopa lennufirma.

Põhjust, miks Hiina lennufirmad avavad aina uusi liine Euroopasse, samal ajal kui Euroopa lennufirmad Hiinasse lendama ei kipu, ei tule kaugelt otsida. Venemaa õhuruumi suletus Euroopa lennufirmadele asetab nad Hiina lennufirmadega, kes saavad üle Venemaa lennata, ilmselgelt ebasoodsamasse konkurentsipositsiooni. Pikemate lendude puhul pole küsimus üksnes suuremas kütusekulus, ka pilootide ja salongipersonali pikem tööaeg maksab.

Näiteks Finnairi lend Helsingist Pekingisse oleks võrreldes Hiina lennufirmadega 1729 nm (3202 km) pikem, mis lisab lennuajale ligi 4 tundi. Finnairi ainus säilinud lend Mandri-Hiinasse Shanghaisse võtab varasema 8 tunni ja 30 minuti asemel nüüd aega 11 tundi ja 24 minutit.

Kõikidest Euroopa lennujaamadest, mis asuvad põhjapool 50 laiuskraadi, on lennuaeg Hiinasse mõne liini puhul kasvanud üle 100 minuti. See puudutab selliseid suuri lennujaamasid nagu London, Pariis, Brüssel, Amsterdam ja Frankfurt. Need lennujaamad, mis asuvad 57. laiuskraadist põhja pool ehk Põhjamaade lennujaamad, on veelgi rohkem mõjutatud. Nii mõnelgi liinil on lennuaeg pikenenud üle 200 minuti (3h 20 min).

Pikemad lennud maksab lõppkokkuvõttes kinni ikka reisija. On kalkuleeritud, et lendudel Euroopast Aasiasse lennujaamadest, mis asuvad 50 laiuskraadist põhja pool, lisandub piletihinnale keskmiselt 43,47$ (37,45€). Kui lennujaam asub põhjapool 57 laiuskraadi, on keskmine hinnalisa juba 90,33$ (77,83€).

Hiina ja Euroopa lennufirmade ebavõrdsed konkurentsitingimused on teemaks olnud ka Euroopa Komisjonis, kuid mingeid reaalseid samme pole seni astutud. Pikemas perspektiivis on tegemist Euroopa geopoliitilise mõju ja nähtavuse kahanemisega Hiinas ning Hiina pehme mõju kasvuga Euroopas. Kui ainult puht rahaliselt vaadata, siis võivad Euroopa reisijad vähemalt mõnda aega rõõmustada.