Ilmselt teavad vähegi sagedasemad lendajad, et Euroopa Liidus kehtiva seadusandluse kohaselt on reisijatel õigus kuni 600€ suurusele hüvitisele, kui lend saabub sihtkohta plaanitust rohkem kui 3 h hiljem või kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne plaanitud väljumist. Kõike seda reguleerib 2004. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 261/2004.

Aja jooksul on kõnealust määrust täiendatud ja sellest tulenevad juhtumid on korduvalt andnud tööd ka Euroopa Kohtule. Kokku on Euroopa Kohus EU261-st tulenevaid juhtumeid lahendanud 29 korral – mida on rohkem, kui ühegi teise EL õigusakti puhul.

Üldiselt nõustuvad kõik, et 16 aastat tagasi vastuvõetud määrust tuleks ajakohastada. Lennufirmadel on viimastel aastatel kõige rohkem pinnuks silmas olnud eri riikide seadusandluse erinev lähenemine kompensatsiooni maksmisele lennufirmade streikide puhul. Näiteks on Iiri kohus otsustanud, et streik on lennufirma kontrolli all, UK kohus aga jõudnud täpselt vastupidisele järeldusele.

Nagu kirjutab poliitikaväljaanne Politico, on praegune Euroopa Liidu eesistujamaa Horvaatia hiljuti välja tulnud rea ettepanekutega EU261 muutmiseks, lähinädalatel peaks algama selleteemalised läbirääkimised EL valitsuste vahel. Ja peab märkima, et Horvaatia ettepanekud tooks reisijatelehüvitise maksmisel kaasa päris radikaalseid muudatusi.

Politico käsutuses olev EU261 muudatusettepanekute nimekiri on 48 lehekülge pikk ja sellest läbinärimine nõuab parajat pingutust, aga kokkuvõtvalt on Horvaatia esitatud ettepanekud järgmised:

I Reisijatel on lendude tühistamiste ja hilinemiste puhul õigus kompensatsioonile, välja arvatud juhtudel, kui:

• neid informeeritakse tühistamisest vähemalt 14 päeva enne planeeritud lennu väljumist;
• sihtkohta saabumisaeg sihtkohta võrreldes broneeringul olnud saabumisajaga ei ületa 5 tundi reisidel pikkusega kuni 1500 km või vähem; 9 tundi reisidel pikkusega 1500 kuni 3500 km, samuti EL sisestel reisidel üle 3500 km; 12 tundi EL välistel reisidel pikkusega üle 3500 km.
• kui reisijatele pakutakse võimalust jõuda sihtkohta mõnda teist marsruuti pidi ning sihtkohta saabumise aeg ei ületa samuti 5/9/12 tundi;
• kui reisija nõustub vabatahtlikult ülebroneeritud lennust maha jääma lennufirma poolt pakutud kompensatsiooni eest;
• tegemist on ettenägematute asjaoludega või lennuohutust puudutavate probleemidega, mida ei olnud võimalik ära hoida ka kõiki tavapäraseid meetmeid rakendades;
• hilinemise põhjustas täielikult väljaspool EL toimunud jätkulend;
• lend väljub või saabub lennujaama, mis teenindab aastas alla 1 miljoni reisija
• lennujaam asub EL äärepiirkondades (seda mõistet lahti seletamata);
• lendu teenindatakse avaliku hanke korras või lennuühendus on subsideeritud.

II Kompensatsiooninõude võib esitada 6 kuu jooksul pärast lennu toimumist. III Lennufirmal on kohustus nõudele põhjendatult vastata 2 kuu jooksul. IV Reisijatelon õigus parandada broneerimisel nime sisestamisel tehtud kirjavigu tasuta kuni 72 h enne lennu väljumist.

Mida see tähendab reisijale?

• Hüvitise maksmise kohustuse tekkealuse lükata seniselt kolmelt tunnilt 5-12 tunnini. Näiteks kauglendude puhul tähendab see sisuliselt seda, et hüvitist makstakse ainult juhul, kui lend lükatakse edasi järgmisele päevale.
• Hüvitist mitte maksta, kui reisija toimetatakse sihtkohta mõnda teist marsruuti pidi – praegu saab hüvitist vähendada kuni 50%.
• Ülebroneeritud lennust vabatahtlikult mahajäämine lennufirma poolt pakutud kompensatsiooni eest võib (kuid ei pruugi) tähendada, et reisija saab hüvitist vähem, kui EU261 järgi.
• Kui praegu jäävad hilinemise põhjustanud väljaspoole EL toimunud jätkulennud EU261 reguleerimisulatusse ja hüvitist tuleb maksta isegi siis, kui jätkulend väljus ja saabus mitte EL liikmesriigist mitte EL liikmesriiki ja hilinemise põhjustas jätkulendu teenindanud mitte EL lennufirma (eelduseks lennud ühel piletil), siis see nõue plaanitakse kaotada.
• On oht, et tehnilise rikke mõiste hakkab taas venima ja selle saab lihtsamini tuua põhjuseks hüvitise maksmisest keeldumiseks.
• Ebaselgeks jääb, mida lugeda EL äärealaks. Kas see tähendab, et lendude tühistamised või hilinemised Tallinna või Helsingi lennujaama puhul (EL vaieldamatud äärealad) nagu ei käikski enam EU261 määruse alla?
• Kompensatsiooninõuet saab esitada kuni 6 peale juhtumi (lennu) toimumist – praegu on see riigiti erinev, varieerudes 1 aastast kuni 10 aastani (Rootsi, Luksemburg). Eestis on see praegu 3 aastat ehk nõude esitamise periood lüheneks märgatavalt.

Miks Horvaatia selliste ettepanekutega välja tuleb?

Horvaatia ettepanekud tulenevad ilmselt soovist paremini kaitsta Euroopas regionaallende tegevaid lennufirmasid, mis üldiselt on väikese või keskmise suurusega ning soodustada lendamist Euroopa kõrvalisematesse, vähekasutatud lennujaamadesse. Samas näitab Euroopa Komisjoni statistika, et perioodil 2011 – 2018 kasvas tühistatud lendude arv Euroopa Liidus 70% ja hilinenud lendude arv 56%. 2018. aastal puudutas lennu tühistamine 17,6 miljonit reisijat ja lennu hilinemine üle 3 h 16,5 miljonit reisijat.

Kompensatsiooninõuded lisavad finantskoormust kõige rohkem just väiksematele regionaallennufirmadele. Euroopa regionaallennufirmasid ühendav ERA (European Regions Airline Association) on aastaid seisnud selle eest, et väiksematele ja suurematele lennufirmadele võiks EU261 osas kehtida erinevad nõuded. Näiteks on tehtud ettepanek, et lennufirmad, mis teenindavad aastas 2,5 miljonit reisijat või vähem, peaksid hüvitist maksma 50% ulatuses EU261 kehtestatud määradest.

Kokkuvõtteks

Horvaatia ettepanekud on kahtlemata päris radikaalsed ja mõjutavad Euroopas miljoneid lennureisijaid. Hetkel on tegemist vaid ettepanekuga EU261 muutmiseks ja võib arvata, et päris sellisel kujul see vaevalt et jõustub. Kuid Horvaatial on soov EU261 muutmisega nende juunis lõppeva eesistumise perioodi lõpuks ühele poole saada. Võib prognoosida, et vaidlused saavad olema ägedad, sest tarbijakaitseorganisatsioonid on Horvaatia ettepanekud juba viisakalt maatasa teinud. Vähem kui poole aasta pärast oleme ehk targemad.