EL plaanib muuta lennufirmalt hüvitise saamist

Ilmselt teavad vähegi sagedasemad lendajad, et Euroopa Liidus kehtiva seadusandluse kohaselt on reisijatel õigus kuni 600€ suurusele hüvitisele, kui lend saabub sihtkohta plaanitust rohkem kui 3 h hiljem või kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne plaanitud väljumist. Kõike seda reguleerib 2004. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 261/2004.

Aja jooksul on kõnealust määrust täiendatud ja sellest tulenevad juhtumid on korduvalt andnud tööd ka Euroopa Kohtule. Kokku on Euroopa Kohus EU261-st tulenevaid juhtumeid lahendanud 29 korral – mida on rohkem, kui ühegi teise EL õigusakti puhul.

Üldiselt nõustuvad kõik, et 16 aastat tagasi vastuvõetud määrust tuleks ajakohastada. Lennufirmadel on viimastel aastatel kõige rohkem pinnuks silmas olnud eri riikide seadusandluse erinev lähenemine kompensatsiooni maksmisele lennufirmade streikide puhul. Näiteks on Iiri kohus otsustanud, et streik on lennufirma kontrolli all, UK kohus aga jõudnud täpselt vastupidisele järeldusele.

Nagu kirjutab poliitikaväljaanne Politico, on praegune Euroopa Liidu eesistujamaa Horvaatia hiljuti välja tulnud rea ettepanekutega EU261 muutmiseks, lähinädalatel peaks algama selleteemalised läbirääkimised EL valitsuste vahel. Ja peab märkima, et Horvaatia ettepanekud tooks reisijatelehüvitise maksmisel kaasa päris radikaalseid muudatusi.

Politico käsutuses olev EU261 muudatusettepanekute nimekiri on 48 lehekülge pikk ja sellest läbinärimine nõuab parajat pingutust, aga kokkuvõtvalt on Horvaatia esitatud ettepanekud järgmised:

I Reisijatel on lendude tühistamiste ja hilinemiste puhul õigus kompensatsioonile, välja arvatud juhtudel, kui:

  • neid informeeritakse tühistamisest vähemalt 14 päeva enne planeeritud lennu väljumist;
  • sihtkohta saabumisaeg sihtkohta võrreldes broneeringul olnud saabumisajaga ei ületa
    5 tundi reisidel pikkusega kuni 1500 km või vähem;
    9 tundi reisidel pikkusega 1500 kuni 3500 km, samuti EL sisestel reisidel üle 3500 km;
    12 tundi EL välistel reisidel pikkusega üle 3500 km.
  • kui reisijatele pakutakse võimalust jõuda sihtkohta mõnda teist marsruuti pidi ning sihtkohta saabumise aeg ei ületa samuti 5/9/12 tundi;
  • kui reisija nõustub vabatahtlikult ülebroneeritud lennust maha jääma lennufirma poolt pakutud kompensatsiooni eest;
  • tegemist on ettenägematute asjaoludega või lennuohutust puudutavate probleemidega, mida ei olnud võimalik ära hoida ka kõiki tavapäraseid meetmeid rakendades;
  • hilinemise põhjustas täielikult väljaspool EL toimunud jätkulend;
  • lend väljub või saabub lennujaama, mis teenindab aastas alla 1 miljoni reisija
  • lennujaam asub EL äärepiirkondades (seda mõistet lahti seletamata);
  • lendu teenindatakse avaliku hanke korras või lennuühendus on subsideeritud.

II Kompensatsiooninõude võib esitada 6 kuu jooksul pärast lennu toimumist.
III Lennufirmal on kohustus nõudele põhjendatult vastata 2 kuu jooksul.
IV Reisijatelon õigus parandada broneerimisel nime sisestamisel tehtud kirjavigu tasuta kuni 72 h enne lennu väljumist.

Mida see tähendab reisijale?

  • Hüvitise maksmise kohustuse tekkealuse lükata seniselt kolmelt tunnilt 5-12 tunnini. Näiteks kauglendude puhul tähendab see sisuliselt seda, et hüvitist makstakse ainult juhul, kui lend lükatakse edasi järgmisele päevale.
  • Hüvitist mitte maksta, kui reisija toimetatakse sihtkohta mõnda teist marsruuti pidi – praegu saab hüvitist vähendada kuni 50%.
  • Ülebroneeritud lennust vabatahtlikult mahajäämine lennufirma poolt pakutud kompensatsiooni eest võib (kuid ei pruugi) tähendada, et reisija saab hüvitist vähem, kui EU261 järgi.
  • Kui praegu jäävad hilinemise põhjustanud väljaspoole EL toimunud jätkulennud EU261 reguleerimisulatusse ja hüvitist tuleb maksta isegi siis, kui jätkulend väljus ja saabus mitte EL liikmesriigist mitte EL liikmesriiki ja hilinemise põhjustas jätkulendu teenindanud mitte EL lennufirma (eelduseks lennud ühel piletil), siis see nõue plaanitakse kaotada.
  • On oht, et tehnilise rikke mõiste hakkab taas venima ja selle saab lihtsamini tuua põhjuseks hüvitise maksmisest keeldumiseks.
  • Ebaselgeks jääb, mida lugeda EL äärealaks. Kas see tähendab, et lendude tühistamised või hilinemised Tallinna või Helsingi lennujaama puhul (EL vaieldamatud äärealad) nagu ei käikski enam EU261 määruse alla?
  • Kompensatsiooninõuet saab esitada kuni 6 peale juhtumi (lennu) toimumist – praegu on see riigiti erinev, varieerudes 1 aastast kuni 10 aastani (Rootsi, Luksemburg). Eestis on see praegu 3 aastat ehk nõude esitamise periood lüheneks märgatavalt.

Miks Horvaatia selliste ettepanekutega välja tuleb?

Horvaatia ettepanekud tulenevad ilmselt soovist paremini kaitsta Euroopas regionaallende tegevaid lennufirmasid, mis üldiselt on väikese või keskmise suurusega ning soodustada lendamist Euroopa kõrvalisematesse, vähekasutatud lennujaamadesse. Samas näitab Euroopa Komisjoni statistika, et perioodil 2011 – 2018 kasvas tühistatud lendude arv Euroopa Liidus 70% ja hilinenud lendude arv 56%. 2018. aastal puudutas lennu tühistamine 17,6 miljonit reisijat ja lennu hilinemine üle 3 h 16,5 miljonit reisijat.

Kompensatsiooninõuded lisavad finantskoormust kõige rohkem just väiksematele regionaallennufirmadele. Euroopa regionaallennufirmasid ühendav ERA (European Regions Airline Association) on aastaid seisnud selle eest, et väiksematele ja suurematele lennufirmadele võiks EU261 osas kehtida erinevad nõuded. Näiteks on tehtud ettepanek, et lennufirmad, mis teenindavad aastas 2,5 miljonit reisijat või vähem, peaksid hüvitist maksma 50% ulatuses EU261 kehtestatud määradest.

Kokkuvõtteks

Horvaatia ettepanekud on kahtlemata päris radikaalsed ja mõjutavad Euroopas miljoneid lennureisijaid. Hetkel on tegemist vaid ettepanekuga EU261 muutmiseks ja võib arvata, et päris sellisel kujul see vaevalt et jõustub. Kuid Horvaatial on soov EU261 muutmisega nende juunis lõppeva eesistumise perioodi lõpuks ühele poole saada. Võib prognoosida, et vaidlused saavad olema ägedad, sest tarbijakaitseorganisatsioonid on Horvaatia ettepanekud juba viisakalt maatasa teinud. Vähem kui poole aasta pärast oleme ehk targemad.

Mina olen üks nendest, kes on kompensatsiooni saanud, ja ma ei ole selle üle tegelikult väga õnnelik. Tegelikult, mul on isegi piinlik ja halb tunne sellest..
Sest see ei ole ju alati otseselt lennufirma süü - tehnilisi rikkeid ikka juhtub. Ja on see ju reisijate enese ohutuse huvides, tehnilise rikkega lennukit ruleerimisrajale mitte viia. 
Räägin siin konkreetselt tehniliselt rikkest, mitte ülebookimisest või mõne purjus lenduri lennult eemaldamise tõttu tekkinud viivitusest.
 
Minu arvates survestab see kompensatsioonimehhanism lennufirmat mõnele väiksemale tehnilisele rikkele läbi sõrmede vaatama - kui ikka terve lennukitäis reisijaid, näiteks 300 inimest, lennufirmale ühe lennu hilinemise eest nõuded esitavad, tähendab see lennufirmale ju kuni 180 000 eurost kulu. Kui lisada sinna veel lennufirma poolt tehtud kulutused lennu edasilükkamisest (hotell, transport, toitlustus, muud kulud), siis võib rääkida ka summadest 200 000-250 000 eurot. Ainult ühe lennu kohta! 
Ja nii võibki vabalt juhtuda, et mingi väike vibratsioon ühes mootoris või õlirõhu langus kuskil teises mootoris - ah, teeme selle ühe lennu ära, vast ei juhtu midagi..Suur hulk raha kokku hoitud..

Ma lihtsalt pean sõna võtma. Küsimus, mis on tehniline rike?

Kas näiteks "Planned obsolescence", puudulikust või kehvalt teostatud hoolduse tõttu, vigasest hooldus- või kasutusjuhendist, vigasest ja puudulikust tehnilisest lahendusest (näiteks Boeing 737 max mcas system ja Airbus 220 Pratt & Whitney  PW1000G engine problem) tekkinud rike on tehniline rike milles mina pean nii ajaliselt kui materjaalselt kannatama? Kas mina pean näiteks inseneride kooliraha ja lennu- ja/või hooldusfirmade kasumiahnusest tekkiva puuduliku vastutuse kinni maksma? Leian, et mitte.

Lennunduse tehniline osa peaks tänapäeval olema nii põhjalikult enne kasutusele võtmist analüüsitud ja kontrollitud, et sellist asja nagu tehniline rike, ei tohiks enam juhtuda ja kui juhtubki, siis see, kes sellel tekkida on lasknud peaks võtma ka kogu vastutuse ja katma kannatajate kahjud, mis iganes need ka ei oleks.

VäikeLotti, ma ei usu, et lennuki meeskond tahtlikult oma elu ohtu seab. Kui ikka on tehniline rike, siis sellega tegeletakse, mitte ei vaadata läbi sõrmede.

Tehnilise rikke seletab EU261 tõlgendamisjuhend lahti nii: 

5.2. Tehnilised rikked 

Euroopa Kohus selgitas, et tehnilist probleemi, mis avastatakse lennuki hoolduse käigus või on tingitud lennuki puudulikust hooldusest, ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Euroopa Kohus on seisukohal, et isegi ootamatult tekkinud tehniline probleem, mis ei ole tingitud puudulikust hooldusest ja mida ei avastatud korrapärase hoolduse käigus, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud” alla, kui see on olemuslikult seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega. Näiteks riket, mille põhjustab teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine, võib käsitada ootamatu sündmusena. Siiski on selline rike olemuslikult seotud lennuki väga keerulise käitamissüsteemiga, sest lennuettevõtja kasutab lennukit karmides ja isegi ekstreemsetes tingimustes, eelkõige ilmastikutingimustes, ning on selge, et ükski lennukiosa ei kesta igavesti. Seetõttu tuleb järeldada, et selline ootamatu sündmus on lennuettevõtja tavapärase tegevusega olemuslikult seotud. Erakorralisteks asjaoludeks kvalifitseerub varjatud tootmisdefekt, mille tootja või pädev asutus on avastanud, või lennukile sabotaaži või terrorismiga põhjustatud kahju. 

737 MAX ja P&W mootoriprobleemid antud kontekstis ei ole tehniline rike, kuigi sunnivad lennukid maa peale. Nendega seotud probleeme lahendavad lennufirma ja lennuki- või mootoritootja omavahel. See võib küll viia lendude tühistamiseni, aga sedasorti probleemid on üldiselt pikemalt ette teada.

smallisland, mine loe AdmiralCloudberg-i kokkuvõtteid lennuõnnetustest, enamasti pole pilootidel aimugi et säästumehaanikud (ja lennufirma juhtkond) miskit perse keerasid. hoolduselt kokku hoidmine on paraku hinge vaakuvate (väiksemate) lennufirmade puhul läbiv nähtus. üks hilisemaid ja hullemaid oli Chapecoense jalkatiimi vedanud lennuk mida isegi tangiti nii vähe et vaevu kohale jõuaks.

Jah, veensid mind ümber, olen nüüd täiesti kindel, et Euroopa lennufirmad, keda EC261 puudutab, käituvad täpselt samamoodi.