Euroopa Komisjon tutvustas novembri algul ulatuslikku kava kiirraudteede arendamise kiirendamiseks kogu Euroopa Liidus. Idee on ühendada kõik Mandri-Euroopa pealinnad kiiraudteede võrku, kus rongide liikumiskiirus oleks uutel liinidel 200 km/h tunnis või enam. Rongide suuremad liikumiskiirused ei lühendaks mitte ainuüksi oluliselt reisiaega, vaid aitaks oluliselt kaasa ka turismi edendamisele.

See ambitsioonikas kava hõlmab ka Rail Baltica projekti jätkuvat ehitust, mis ühendab Balti riike Poolaga, ning raudteeinfrastruktuuri täiustamist Kreekas ja Slovakkias. Kiirraudteeühendusi laiendatakse ka Tšehhis ja Poolas.

Uued piiriülesed ühendused võimaldavad ka kiiremaid ja lihtsamaid reise, nagu:

• Lissabon – Madrid – Pariis
• Tallinn – Riia – Vilnius – Varssavi

Üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) tuginedes seab plaan eesmärgiks lühendada paljude populaarsete rongireiside kestust üle Euroopa poole võrra võrreldes praegusega. Nii võiks reisiaeg väheneda:

• Kopenhaagen – Berliin: 7 tunni asemel 4 tundi
• Pariis – Rooma: 10 tunni ja 50 minuti asemel 8 tundi ja 45 minutit
• Sofia – Ateena: 13 tunni ja 40 minuti asemel 6 tundi
• Viin – Ljubljana: 6 tunni ja 5 minuti asemel 4 tundi ja 30 minutit

Ambitsioonikas plaan, aga...

Üle-Euroopaline kiirraudteede võrgustik tundub suurepärane plaan, mis võiks Euroopas reisimist oluliselt muuta, aga juba praegu tundub, et üksnes ambitsioonist selle teostamiseks ei piisa. Kasvõi seetõttu, et sellise megaprojekti rahastamine on ebaselge. Euroopa Komisjoni andmetel maksab kiirraudteevõrgu laiendamine hinnanguliselt 546 miljardit eurot, kuid pole selge, kes nende investeeringute eest maksab. Paljud liikmesriigid on hädas oma eelarveprobleemidega ja tõenäoliselt ei suuda kulusid üksi kanda.

Kuigi Euroopa Komisjon soovib projektile eraldada lisarahastust, oleks vaja ka erainvestorite kaasrahastust. Kuna pole veel selgust, kuhu liinid tegelikult ehitatakse või kes neid ehitab ja kas riikidel jätkub kõigeks selleks ka poliitilist tahet, on erainvestorite kaasamisest rääkimine natuke ennatlik. Pole ka selge, kuidas kavatsetakse tagada, et liikmesriigid, kes raudteede ehitust kontrollivad, selle kindlasti ka teoks teevad.

Kokkuvõtteks

Euroopa Komisjoni plaan rajada aastaks 2040 Euroopa kiirraudteede võrk võib olla suurepärane kava, kuid selle teostamises on praegu ebaselgeid punkte natuke liiga palju. Me näeme ju kasvõi Rail Baltica pealt, kui keeruline on selliste projektide teostamine. Praegu julgeks küll arvata, et 2040. aastaks Euroopa kiirraudtee projekt sellisel kujul ei valmi, kuigi suur asi on juba seegi, et sellised sihid on seatud.