Komodo saart ootab ees ajutine sulgemine

Indoneesia

Komodo saar, mis on kuulus Komodo varaani ehk Komodo draakoni elukohana, suletakse alates 2020. aasta jaanuaris külastajatele üheks aastaks, kirjutab The Jakarta Post. Aasta jooksul plaanitakse kasvatada varaanide, aga ka nende ühe põhilise saaklooma, Timori hirve arvukust. Ühtlasi töötatakse selle aja jooksul välja plaan, kuidas tagada saarel vastutustundlik turism ning tagada maailma suurima tänapäevase roomaja säilimine oma looduslikus keskkonnas.

Sulgemine puudutab UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Komodo rahvuspargi saartest ainult suurimat, Komodo saart. Rahvuspargi teised saared, nagu Rinca ja Padar, jäävad külastajatele endiselt avatuks. Lisaks kolmele mainitud suuremale saarele on Komodo rahvuspargis veel 26 väiksemat saart.

Komodo varaan võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ja kaaluda 70 – 90 kg (teadaolev rekord on 166 kg). Viimasel ajal on aga täheldatud, et maailma suurimad roomajad ei ole enam sama suured kui varem. Selle põhjuseks on Timori hirve arvukuse märkimisväärne vähenemine ohjeldamatu salaküttimise tõttu (Komodo saarel elab umbes 2000 inimest). Toidulaua vähenemisega kohanemiseks on ka Komodo draakonite suurus hakanud vähenema. Täheldatud on isegi, et hiidsisalikud peavad ellujäämiseks jahti üksteisele. Järgmiseks aastaks on eraldatud vahendid, et suurendada saarel hirvede ja metsikute sigade arvukust.


Emane komono varaan

Komodo varaanide arvukus on viimaste aastate jooksul püsinud stabiilsena. 2017. aastal läbi viidud loenduse andmetel elab Komodo saarel 1727 varaani, Rincal 1049, Gili Motangi saarel 58, Nusa Kode saarel 57 ja Padari saarel 6.

Komodo rahvusparki külastas 2018. aastal 176 830 turisti, mis on ligi 1,5 korda rohkem võrreldes aasta varasema 119 599 turistiga.


Padari saarel avanev vaade

Kas probleem on turistides?

Midagi pole teha, aga East Nusa Tenggara provintsi võimude plaan Komodo saar rehabilatsiooni eemärgil sulgeda meenutab kangesti Bali turismimaksu kehtestamist (loe Balil plaanitakse turismimaksu), kus kohalikud probleemid aetakse mugavalt välismaalaste kraesse.

Vaevalt, et kellelgi oleks probleeme haruldaste liikide säilitamiseks ette võetud sammude mõistmisega, kuid antud juhul kipub probleem olema kõikjal mujal, kui välismaa turistides. Nagu mainitud, on Komodo varaanide toidulaua kahanemise taga Timori hirvede salaküttimine, või nagu seda Indoneesia ajakirjanduses nimetatakse, hirvede "vargus". On raske uskuda, et see on mingilgi määral seotud saarele saabuvate turistidega. Ka turismi parem korraldamine, nagu piirangu sisseseadmine, et kõik Komodo rahvusparki suunduvad inimesed peavad minema Florese saare Labuan Bajo sadama kaudu, nii mõistlik, kui see ka pole, ei taga varaanide saakloomade arvukuse püsimist.

Kokkuvõte

Nagu mainitud, aastal 2020 suletakse ajutiselt ainult Komodo saar, Komodo rahvusparki saab külastada edaspidigi, kuid Komodo varaane näeb ainult Rincal. Mis pole tingimata miinus, sest reisijate tagasiside põhjal näeb Rincal neid võimsaid sisalikke rohkemgi. Kuid nagu loodusega ikka, prognoosida midagi on raske. Igal juhul on selge, et Komodo saare sulgemisel Rinca koormus kasvab. Floresel tasub aga kindlasti olla kauem, kui ainult Komodo rahvuspargi külastamiseks.

Olin seal ise jah juba päris ammu aega tagasi, aga tõesti Flores on kindlasti väärt pikemat aega kui ainult Rinca külastamise baasina. Minu kõikidest sukeldumisreisidest kindlasti üks meeldejäävamaid oli just Labuan Bajost võetud sukeldumise tripp ning ka ööbimiskohtadest Seraya Island on oma tolleaegsete elektri jagamistega- päevas ainult 4 tundi ikka korralikult meelde jäänud. Lisaks muidugi olematu infrastruktuur, mis tegigi lõpuks tunde, et nüüd ma olen tõesti juba peale 1 nädalat ülepuhanud.

Ei maksa ka Keli Mutu vulkaanilisi erivärvilisi järvi unustada väisata!