Eestile ei ole lennuühendusi Skandinaaviaga vaja, leiab Eesti Vabariigi Valitsus. Või vähemalt väga oluline osa sellest. Kuna Norras ja Rootsis tõusis nakatumiste suhtarv üle 25 ja valitsus ei jõudnud kokkuleppele lisada Oslo ja Stockholm erandiga sihtkohtade nimekirja, on lennud sinna kõrgema nakatumisnäitaja tõttu laupäevast alates keelatud.

Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus riik reguleerib lennufirmade võimalusi ühel või teisel liinil lennata vastavalt koroonaviirusesse nakatunute arvule. Piirangud hakkavad kehtima, kui nakatumine sihtriigis ületab 25 nakatunu taseme 100 000 inimese kohta.

Augusti lõpus seda teataval määral leevendati, jättes kuus sihtkohta lennupiirangute alt välja. Sihtkohad, kuhu lennud jäävad toimima ka siis, kui nakatumise suhtarv tõuseb üle 25, on Frankfurt, London, Varssavi, Kopenhaagen, Riia ja Helsingi.

Olukord kisub kergelt skisofreeniliseks. Vaid paar päeva tagasi tuli uudis, et alates 28. septembrist taastab SAS Stockholmi ja Tallinna vahelise lennuühenduse, mid teenindab Nordica tütarfirma Xfly. Augustis kuulutas Wizz Air välja kolm uut liini Norrasse (Bergen, Oslo Sandefjord Torp ja Trondheim), mis pidid algama oktoobris. Nii palju siis nendest liinidest. Lennud Milanosse juba on keelatud. Tõenäolisel ootab peagi sama saatus ka AirBalticu otselende Tallinnast Vilniusesse.

Ühtlasi tulistab valitsus niimoodi ka riigile kuuluvat Nordicat ja Xfly-d. Kui lennuteenust teistele (antud juhul SAS-ile Tallinn - Stockholm liinil) pole võimalik osutada, siis sunnitakse neid sissetulekust loobuma. Samas soovib valitsus Nordicale raha eraldamisel kindel olla, et nende äriplaan toimib. Kui suured võiks olla šansid, et teenimisvõimalusi igati piirates suudetakse majanduslikult toime tulla? Või kui valmis on lennufirmad tulevikus Tallinnast avama lende uutesse sihtkohtadesse, kui päevase etteteatamisega tõmmatakse liinid lihtsalt maha? Või mis mõte on Tallinna lennujaamal sellises olukorras ennast üldse turundada?