Kui sa ei lenda kõiki broneeritud lennusegmente, pead saama karistatud. Vähemalt selline on Lufthansa arvamus, kaevates kohtusse reisija, kes jättis kasutamata piletil oleva viimase lennusegmendi.
Millest käib jutt?
Lennufirmad kasutavad piletite hinnakujundusel sageli taktikat, kus otselennud on kallimad, kui jätkulennud. Näiteks Finnairiga on Tallinnast Helsingisse sageli kallim lennata, kui Tallinnast Helsingi kaudu kuhugi edasi ja Finnairi lend algusega Helsingist võib olla kallim, kui alustada lendu samasse sihtpunkti Tallinnast.
Kuna antud juhul käib jutt Lufthansast, siis võtame Lufthansa näite. Vaatame Momondos Lufthansa edasi-tagasi lendude hindu Tallinnast New Yorki juhuslikult valitud kuupäevadel 13.03-17.03.2019. Kuna odavaima piletina ilmub kahe ümberistumisega lend marsruudil Tallinn-Frankfurt-München-New York, siis samadel kuupäevadel ka sama lendu algusega Münchenist.
Nagu näha, siis täpselt sama lend Münchenist New Yorki, mis sisaldub ka eelkirjeldatud TLL-FRA-MUC-NYC marsruudil, on rohkem kui kaks korda kallim. Hinnavõit tekib ka juhul, kui Münchenist New Yorki lennata sooviv inimene ostab üheotsa pileti Münchenist Tallinnasse ja loobub tagasilennul MUC-FRA-TLL lendudest.
Kõnealusel Lufthansa juhtumil leidis Frankfurdis elav inimene soodsad äriklassi piletid marsruudil Oslo-Frankfurt-Seattle-Frankfurt-Oslo, lendas lennu alustamiseks Oslosse ning jättis tagasiteel FRA-OSL segmendi kasutamata. Lufthansa esitas selle peale reisijale nõude 2112€ tasumiseks (pilet ise maksis 2769€). Sama loogika alusel võiks Lufthansa hageda inimest, kes ostab eeltoodud näites Tallinnast New Yorki ja jätab kaks viimast lendu kasutamata.
Millega Lufthansa võitleb?
Lufthansa soovib kohta kätte näidata neile, kes lennufirmade kasutatavat eri sihtkohtade erinevat hinnastamist enda kasuks ära kasutavad ja jätavad teadlikult mõne lennusegmendi kasutamata. Nagu teame, on paljudel lennufirmadel reisitingimustes sees klausel, mis ühe lennusegmendi kasutamata jätmisel tühistab kõik järgnevad lennud (odavlennufirmad seda üldjuhul ei rakenda). Kuid Lufthansa soovib asja viia kaugemale, hagedes reisijat, kes viimast – ja makstud – lennusegmenti ei kasutanud, luues sellega hoiatava pretsedendi kõikidele neile, kes lennufirmade enda loodud hinnakujundust loovalt ära kasutavad. Berlin-Mitte kohtust sai Lufthansa küll negatiivse vastuse, kuid otsustas asja edasi kaevata.
Hinnastamise nüansse tundes saab süsteemi ka muul moel ära kasutada. Näiteks on lennupiletid tööpäevadel sageli kallimad, kui nädalalõppudel. Nii on vahest kasulikum osta kaks edasi-tagasi piletit ja kasutada kummastki ära vaid esimene lend.
No-show teema on laiem
Jätkulende pakkuvate lennufirmade hinnapoliitika ärakasutamine on väga vana teema, lennufirmade reisitingimustes on tingimused no-show puhuks, kuid teadaolevalt pole ükski lennufirma seni reisijate vastu kohtusse läinud. Põhimõtteliselt on see sama, kui inimene läheb janu puhul supermarketisse karastusjooki ostma, märkab siis, et odavam on osta suurem pudel ja visata ülejäänu lihtsalt ära. Mille peale tootja kaebab su joomata jäänud joogi tõttu kohtusse.
Tundub siiski, et Lufthansa proovib antud juhul pissida vastu tuult. No-show klausel on Euroopa tarbijakaitseorganisatsioonidel aina kõvemini hambus. Hollandi Tarbijakaitseamet kavatseb KLM-i no-show klausli kohtus vaidlustada, väites, et mis iganes põhjusel mõnda lennusegmenti ei kasutatud, ei saa inimest selle eest karistada. Teema on üles võtnud ka Briti tarbijakaitse teemadega tegelev Which?, viidates, et reisitingimustes sisalduv no-show klausel on ilmselt seadusevastane. Teemaga tegelevad aktiivselt ka Austria, Belgia, Taani, Malta, Tšehhi ja Kreeka tarbijaitseorganisatsioonid.
Hea näide probleemist on juhus, kus reisija ei jõudnud mingil põhjusel (ummikud, halb ilm jne) esimesele lennule, ostab oma raha eest sihtkohta uue pileti, kuid teda ei lubata tagasilennule, sest esimese segmendi lendamata jätmine tühistab automaatselt kõik järgnevad lennud.
Kokkuvõte
Näis siis, mida Saksamaa kohus Lufthansa esitatud hagi puhul otsustab. Kuna teema on päris laialdaselt üles võetud, siis peaks varsti ka mingid otsused sündima. Võimalik, et lennufirmade jaoks negatiivse lahenduse puhul vaadatakse jätkulendude hinnastamist veidi ümber, kuid ilmselt jätkub laias plaanis sama praktika, kus hinnad kujunevad vastavalt turul valitsevale olukorrale ja jätkulennud võivad osutuda otselendudest soodsamaks. Reisijale oleks no-show klausli kaotamine kahtlemata positiivne uudis. Pealegi on lennufirmadel selliste juhtumite jaoks innovatsioon ammu ära tehtud. Seda kutsutakse lendude ülebroneerimiseks.
Hiljem tehtud parandus: Lufthansa juhtumis polnud sihtkohaks mitte Los Angeles, vaid Seattle.
Mingi õhkõrn võimalus võita oleks vist ainult siis, kui klient seda kõike tahtlikuks ja etteplaneerituks tunnistab. Kõik muud juhud vist ei jäta mingit võimalust. Üsna arusaamatu käik ühelt soliidselt lennufirmalt.
Üdiselt samamoodi arvataksegi. Kahju mainele on tehtud, kuid potentsiaalne tulu on selline minimaalne. Et siis milleks?
Pole seal mingit kahju mainele.Aus reisija, kes reegleid sihilikult ei riku kipub asuma siin lennufirma poolele.Ei ole lennufirma eesmärk pakkuda soodsat teenust. Eesmärk on ja saabki olla ainult kasumi teenimine.Usun, et reeglina ei juhtigi midagi üksikjuhtumi puhul. Kuid lennufirmade arvutisüsteemid on üha targemad ning tüli tõuseb siis kui tuvastub muster, et kodanik x peamiselt just nii lendabki.Ja siis ei pruugi olla eriti raske ära tõendada, et tegelikkuses oli pilet juba ostetud plaaniga jätta viimane segment lendamata.Reisija sõlmib lennuettevõttega piletit ostes veolepingu.Ja kui mõnel firmal selliste juhtumite kohta veel ei ole selles veolepingus vastavat vastutuse klauslit siis küllap nüüd tekkib.Kui kodanik x ei ole veotingimustega nõus, on tal alati vaba voli piletit mitte osta. :)Lennufirmale ei ole reeglina taoliselt trikitavate reisijate ära kukkumisest mingit kahju, pigem just kasu,
Nagu viidatud, võivad veolepingusse kirjutatud piirangud olla ebaseaduslikud. Omamoodi indikaator on ka see, et no-show klausliga tegelevad paljude riikide tarbijakaitseorganisatsioonid.Ja nagu märkisid: "Lennufirmale ei ole reeglina taoliselt trikitavate reisijate ära kukkumisest mingit kahju, pigem just kasu", siis mis idee ikkagi on asja kohtusse viia?
Vastuseks Veido küsimusele "Lennufirmale ei ole reeglina taoliselt trikitavate reisijate ära kukkumisest mingit kahju, pigem just kasu", siis mis idee ikkagi on asja kohtusse viia?kasu ongi selles, et need trikitavad reisijad kaovad ära juba eos.Mina leian, et lennufirmal on vaja n.ö, näidispoomist.Ka praegu ei saanud kodanik reisija kohtust täit õigust -- kogus tunnustas lennufirma õigust reegleid kehtestada. Reisijale jäi täna (aga see saaga läheb minu teada edasi) õigus trahv maksmata jätta seepärast, et trahvi suurus ei olnud eelnevalt (ehk siis piletit müües) lennufirma poolt üheselt arusaadavalt välja toodud.Odav lendamine ei ole ja ei peagi olema inimõigus.Kui keegi tahab midagi saada soodsamalt, kui tavaks, siis on minu meelest normaalne, et odavama hinnaga seotakse mingid reeglid.Üldse ei imestaks, kui varsti sigineb lennupiletite juurde juba broneerimise juures märge -- soovitame reisikindlustuse ostmist, sest meie piletireeglite rikkumise eest nõuame sisse trahvi xxxx eurot.Nii oleks tegelikult ka igati õige ja aus.Ning lihtne ja selge. :)
Kui õigust taga ajada, siis õigused võiks kuidagi võrdselt jaguneda. Nõus Snoopiga foorumi samas teemas, et ei saa reisijat päris suurkorporatsiooni meelevalda jätta.Kui lennufirma (mitte reisija) ise tekitab võimaluse trikitamiseks, paneb küll reisitingimustesse seda ja teist kirja, siis kes siin ikkagi süüdlane on - kas võimaluse looja või ärakasutaja. Tingimuse märkimine lennupiletite ostmise juures oleks vast vastupidise efektiga - trikitajaid on siiski väga üksikuid, sest enamik kas ei tea või ei viitsi. Ja kujuta ette, et lennufirma hakkab tuhandete (kümnete tuhandetega?) kohtus käima. Ma ei räägi sellest, et see on täiesti nüri ja mõttetu. Sotsiaalmeedia paneb selle lennufirma väga korralikult paika ja sel juhul oleks maine- ja rahaline kahju juba huge.Ma panen paar õlut vahele, et Euroopa Komisjon kaotab mingil hetkel selle no-show karistamise võimaluse ära ja lendame ka Lufthansaga nagu EasyJetiga. Lendan makstud lennust, palju tahan.
See mind just murelikuks teebki, et lõpuks "lendame ka Lufthansaga nagu EasyJetiga" :DEhk siis kaob üldse igasugune teenindus.Mina ei taha odavalt lennata. Mina tahan kvaliteetselt lennata. Minu jaoks on lend reisi osa ning tore, kui see oleks ka elamus.Kuna trikitajaid on (reisijate üldarvust võttes kohe päris kindlasti) väheseid, siis nende risti löömine ongi õige.Tuleb eristada kahte täiesti erinevat asja: veahinda ja reeglite tahtlikku ning ettekavatsetud rikkumist.Esimene on täiesti legaalne, teine aga pätitemp.Täna just sattus silma Qatari äriklassi eripakkumine muide. Ja juba lendu valides teavitavad pidulikult, et kui on tagasilennul no-show, siis võtavad nad reisija krediitkaardilt täiendavalt 1400€. Lihtne ja loogiline.Tahad ilma selle trahviriskita -- ära osta promopiletit, vaid tavaline.Nii peaks ka kõik teised firmad teavitama.Kui seda teatatakse selgelt ja üheselt arusaadavalt, ei tohiks kellelgi mingeid pretensioone olla.Kui on erijuhus, siis selle jaoks ongi mõeldud reisikindlustus ja eks mõnel juhul ilmutab ka lennufirma goodwilli.On sulalollus arvata, et ühe firma eesmärk on pakkuda midagi odavalt. EI OLE. Äris on oluline maksimeerida kasumit. N.ö. miljoniküsimus on selle hinna ja kogukasumi tasakaalupunkti leidmine. Ja mitte ainult lennunduses.
Pidasin EasyJeti puhul silmas küll seda, et kui ma TLL-MXP otsa ei lenda, siis edasi-tagasi pileti puhul ei hakka keegi Milanos MXP-TLL lennusoovi minu peale haukuma.Mis puudutab seda kasumi maksimeerimist, siis Britishi või Americani näited kasumi nimel allakäiguteed minemisest vast midagi räägivad. Nagu vast tead, siis BA F on maailma parim äriklass jne. Sest tänu Heathrow slottidele they simply can. Kuniks nad enam ei või. Kuni alternatiive pole, siis äri jätkub, sest igas vallas on täis- või poolmonopolidel teised reeglid.
Siin käib arutelu pisut tsiviliseeritumalt, kui teises teemas.Üldiselt ma saan aru, mida Raul_R räägib ja, olles eelmisest aastast üle 20 päeva lennukites veetnud, ei tahaks ma kogu lennunduse "easydžetistumist". Aga olles nõrgalt vasakpoolne liberaal, arvan ma, et inimesed üldiselt vajavad korporatsioonide eest kaitset: maksiim "kui ei ole keelatud, siis on lubatud" võiks kehtida ka siis, kui ühel poolel on 500 juristi ja teisel poolel on Jüri.Praegu käib see ikka ainult ühte pidi. Ma arvan, et selle uurimuse: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3313837 järeldused laienevad kenasti ka lennufirmade "condition of carriage'le".
