Kõikidest Türgi Kagu-Anatoolia linnadest on Mardin kõige fotogeenilisem. Selle põhjust pole vaja kaugelt otsida – Mardin on ehitatud mäe lõunaküljele ja majad langevad kaskaadina mööda mäekülge allapoole. See tähendab, et kõikidel (või vähemalt enamikel) majadel on olemas suurepärane vaade Mesopotaamia tasandikule. Teistpidi on lihtne linna pildile saada.
Mõiste "Mesopotaamia" ("jõgede vaheline") on ajalootundidest ilmselt kõigile tuntud. See on piirkond, kust on pärit paljud tööriistad, filosoofiad ja religioonid. Esimene kirjasüsteem, esimene riik ja esimene niisutussüsteem on kõik pärit Mesopotaamiast. Mardin asub selle ajalooliselt rikka piirkonna südames, kohas, kus ühele poole jääb Anatoolia kiltmaa ja teisel pool laiub Mesopotaamia tasandik.
Mardini ajaloolist linnakeskust läbib ainult üks suurem tänav, millest hargneb mõlemale poole pisikeste tänavate labürint ja arvutu hulk treppe.
Kõrvaltänavate rägastikku võib rahus uitama minna, sest varem või hiljem jõuad sa peatänavale ikka tagasi. Ilmselt küll veidi väsinuna, sest mööda treppe üles-alla astumine nõuab teatavat pingutust.
Treppideta ei saa läbi ka turgudel.
Mardin on iga aastaga aina populaarsem turismikoht – seda põhiliselt küll Türgi siseturistidele, sest välismaalasi sinna väga ei satu. Väljaspool Türgit on Mardin sarnaselt teistele Kagu-Anatoolia linnadele endiselt üsna tundmatu.
Mardin on suhteliselt uus sihtkoht ka Türgis, sest 1990-ndatel oli Mardin Türgi valitsuse ja Kurdistani Töölispartei vahelise konflikti tõttu turismile sisuliselt suletud. Enamikest selle aja reisijuhtidest oli Mardin üldse puudu.
Aga Mardin meeldib vist kõigile. Turistidele reklaamitakse vaatamisväärsustena muidugi ajaloolisi ehitisi, aga kõige mõnusam on sealses tänavalabürindis lihtsalt sihitult ringi vaadata, sest iga nurga taga on mõni üllatus. Mardinis on veidi sarnast fiilingut Hiivale, mis on samuti nagu elav muuseum, kus inimesed igapäevaselt toimetavad.
Kaardi peale vaadates võib tunduda, et mis see linn siis läbi käia pole, aga tunnid kuluvad nii märkamatult õhtusse.
1385. aastal ehitatud Zinciriye medrese on tänu avanevatele vaadetele ajaloolise Mardini üks külastatumaid kohti, kus kõik lihtsalt peavad ennast pildistama. Ka noorpaaridele on seal pildistamine vist sisuliselt kohustuslik.
Mardinis peab siiski tähele panema, et mõnele eeslile või hobusele ette ei jää. Varem leidsid eeslid labürintidest prügiveol rohkem kasutust, nüüd on neid vähem, kuid näha on neid endiselt.
Üks Maridini võludest on, et hotellid ja restoranid asuvad ajaloolistes hoonetes, kus saab aimu majade arhitektuurist.
Hotelli Maridin üks tubadest.
Mor Hananyo klooster
Mardini lähedal (6 km) asub Süüria ortodoksi kiriku Mor Hananyo klooster (türgi keeles Deyrulzafaran Manastırı ehk Safrani klooster). Kloostris on muuseas olemas ka veinipood, kus müüakse munkade tehtud veine, millest kallima otsa omad (~20€) on üllatavalt head (küsides saab degusteerida).
Dara
Mardinis olles tasub ära käia ka Daras. Mardinist 35 km eemal asuv Dara oli kunagi roomlaste oluline piirikindlustus, tänaseks on seal säilinud nekropol ja kalju sees asuv tsistern. Ootamatult võimas koht.
Mardinis on olemas lennujaam, kuhu toimuvad lennud Istanbuli mõlemast lennujaamast. Mardini asukoht kaardil:
Vaata ka teisi soovitusi Kagu-Türgi kohta:
Aastal 2013 käisin sealkandis 5-pâevasel koolitusel. Őőbisme Mardinis, aga viidi nendesamade muude kohtadega ka tutvuma. Vähemalt 2013 oli linnatänavail kõndides rahulik, keegi ei tũlitanud, isegi turul sai rahulikult käia. Kohalikud eriti inglise keelt ei osanud. Olin just saabunud Istanbulist ja see vaikus ja rahu Mardinis oli nii hea.
