Põhja-Makedoonia on suutnud reisijate radarilt üllatavalt hästi kõrvale hoida. Eestist pindalalt ligi poole väiksema Balkani riigiga ei seostu esmapilgul just liiga palju, enamasti võtab aega ka pealinna nime meenutamine. Võib-olla see ongi ühks peamine argument, miks Makedooniasse reisida – kui minna pealinnast ja Ohridi järvest eemale, leiab seal eest üsna turismivaba ja senini küllalt eheda Balkani elu.
Pealinn Skopje
Põhja-Makedoonia pealinn Skopje on arhitektuurilises mõttes Euroopa üks kõige eklektilisemaid kohti. Selle taga on Põhja-Makedoonia nüüdseks tagaotsitav endine peaminister Nikola Gruevski, kes umbes 15 aastat tagasi algatas Skopje ümberehitamiseks projekti Skopje 2014. Selle ametlik eesmärk oli anda tõuge rahvuslikule identiteedile ja edendada turismi, asja tegelikku tausta võime vaid aimata.
Suhteliselt vaene riik kulutas linna keskuses barokki, neoklassikat ja Las Vegase stiili kokku segades vähemalt 200 miljonit, mõnede hinnangul isegi kuni miljard eurot ja tulemuseks oli hulk üsna ebaoriginaalseid valitsushooneid, muuseume, Rahvusteater, triumfikaar ning erakordselt suur arv kõikvõimalikke kujusid ja monumente. Kujude arvukuselt pakub Skopjele pealinnadest veidi konkurentsi vast ainult Biškek.
Ei saa öelda, et ka kohalikud sellest uuest Skopjest liiga vaimustatud oleks. Ehk tulekski Skopje kesklinna võtta pigem mälestusmärgina sellele, mis võib juhtuda, kui võimu juures olevatel inimestel tulevad pähe veidi liiga suured mõtted.
Uus Kunstisild
Õnneks on Skopjes säilinud ka omajagu osmanite ja bütsantsi ajast. Vana turg ja selle ümbrus on jalutamiseks väga mõnus kant.
Teine naabruskond kohe kesklinna lähedal, mida tasub avastada, on Debar Maalo, kust leiab hea valiku erinevaid söögi- ja joogikohti. Söömise koha pealt on Skopje endiselt Euroopa üks soodsamaid pealinnasid ning sealne köök väärib kindlasti suuremat tähelepanu.
Bitola – euroopalik, aga pika ajalooga
Põhja-Makedoonia suuruselt teine linn Bitola on vast riigi kõige „euroopalikum”. Linna keskuses asuvad 18. ja 19. sajandist pärit värvilised majad tekitavad mõnusa atmosfääri, millele lisab oma osa ka Balkani kohvikukultuur.
Bitola kesklinnast paar kilomeetrit eemal asub Heraclea Lyncestis, kunagise Makedoonia impeeriumi linna küllalt hästi säilinud varemed. Heraclea on kuulus oma mosaiikpõrandate poolest.
Mosaiigid Heraclea Lyncestises
Tetovo ja värvitud mošee
Tetovo linna vanemas osas Pena jõe kaldal asub Põhja-Makedoonia üks värvikirevamaid hooneid. Šarena Džamija, tõlkes kaunistatud või värvitud mošee ehitati algselt 1438. aastal ja 1833. aastal toimus selle ümberehitus.
Foto: Flickr
Ohrid
Makedoonia peamine turismi tõmbenumber on siiski UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Ohrid ja Ohridi järve ümbrus. Ohridi järve kaldal asuvast Püha Kaneo Johannese kirikust on kujunenud terve riigi turismisümbol ja vaated kirikule järve taustal on tõesti fantastilised. Ohridist lähedal asub Galičica rahvuspark, linnast eemal leiab hulganisti pisikesi rannasoppe.
Matka kanjon
Üks kõige populaarsemaid turismiatraktsioone – Matka kanjon – asub kohe pealinna Skopje külje all.
Matka kanjon (Wikimedia Commons)
Rahvuspargid ja matkamine
Üle 70% Makedoonia pindalast on mägine. Sealsed rahvuspargid ja matkarajad on Euroopas veel suuresti avastamata. Suurim rahvuspark on Mavrovo, kust männimetsade kõrval leiab mäekurusid, kanjone, karstiväljasid ja jugasid. Šarri mägede rahvuspark moodustab loodusliku piiri Kosovo ja Albaaniaga.
Galicia rahvuspark (Wikimedia Commons)
Makedoonia köök
Makedoonia köök on segu Türgi, Vahemere ja Balkani köögist. Küllalt soe kliima soodustab värskete köögiviljade, maitsetaimede ja vürtside kasutamist. Paljud toidud on sarnased teistele Balkani riikidele, grillitud liha leiab pea kõikjal menüüst. Tihti pakutakse ka traditsioonilist savipotis ubadest tehtud toitu tavče gravče, turistikohtades on pea alati saadaval Kreeka salat.
Tavče gravče (Wikimedia Commons)
Makedoonia köögist saab põhjalikuma ülevaate ametlikus turismibrožüüris.
Põhja-Makedoonia veinid
Kas teadsid, et Põhja-Makedoonia asub samadel laiuskraadidel Toskaana ja Bordeaux’ga? Seetõttu pole imestada, et Põhja-Makedoonia veinid on üllatavalt head. Nende intesiivne aroom tekib tänu vahemerelise ja kontinentaalkliima kombinatsioonile: soojad päikeselised päevad ja jahedad ööd, mis aitavad aeglustada marjade küpsemist.
80% Makedoonia veinidest on punased, kuid üldiselt juuakse suvel valget ja talvel punast veini. Levinuimad viinamarjad on Vranec, Smederevka ja Temjanika.
Riigi kõige kuulsam veinipiirkond on Tikveš, kus asub 80% veinikeldritest. Neist vanim ja suurim kannab piirkonnaga sama nime – Tikveš.
Kuidas Põhja-Makedooniasse lennata?
Põhja-Makedooniasse on kõige mugavam lennata AirBalticu oktoobrini kaks korda nädalas toimuvate hooajaliste lendudega Skopjesse. Makedooniat saab suurepäraselt kombineerida ka naaberriikide Albaania, Kosovo ja Kreekaga.
Põhja-Makedoonia (Britannica)
Mäletan, et kunagi uurisin Skopjesse lendamise võimalusi ja jahmatusin kui nägin hindu. Veidi lähemalt uurides selgus ka põhjus - otselende Skopjesse oli lihtsalt üsna, et mitte öelda väga, vähe nii et tol hetkel oli isegi Tallinn major hub Skopje kõrval.
Nii, et kui parajasti soodsad hinnad, siis tasub võimalus seda Balkani suhteliselt vähetuntud nurka vaatama minna ära kasutada. Minul jäigi lõpuks käimata, sest selliste hindade eest oleks tollal saanud näiteks lausa Indiasse.
Külastasin Makedooniat 2022a sügisel. Piletid ostsin LOTi kaudu kampaaniavälisel ajal ca 180 EURiga edasi tagasi, igati mõistlik.
Erilisi ootusi reisile eelnevalt polnud, aga kindlasti tegu ühe mu lemmikuma reisiga seni!
Ühistransporti kasutades sõitsin läbi marsruudi Skopje - Bitola - Ohrid - Skopje. Nendest linnadest külastasin siis lähedal asuvaid rahvusparke ja kõmpisin mööda matkaradu.
Absoluutselt võrratu võrratu loodus! Imekaunis! Inimesi alati vähe - vaid sina ja loodus.
Hinnad metsikult odavad ja rahvas super meeldiv. Iga kell läheks tagasi! :)
Jah, täiesti usun! Külastasin just sealset naaberriiki Albaaniat, täpsemini selle põhjaosa kus nii Montenegro kui ka P. Makedoonia piir on vägagi lähedal ning loodus praktiliselt sama. Matkasime mägedes ning täpselt needsamad muljed. Võrratu loodus, head toidud, vastutulelikud inimesed. Pole ülerahvastatud, eriti loomulikult mägedes. Läheks samuti iga kell tagasi. Ja just sealsesse põhjaossa, mis P-Makedoonia ja Montenegroga piirneb. Oluliselt rohelisem kui lõunaosa, rääkimata muidugi näiteks Kreekast. Just mõtlesin, et järgmine reis võikski olla ehk P.Makedoonia, Albaania ja Montenegro kombineerituna. Välistades muidugi viimase kahe rannakuurordid!
Pane veel heade kiirteedega Kosovo ka juurde ja saab korraliku ringi loodusesse. Ma olen mingil põhjusel saanud paar korda just Kosovosse parima lennuhinna ja rendiauto hindade summa. Eeliseks ka see, et Kosovo autoga ei pea eraldi Kosovo kindlustust ostma hakkama. Osad, näiteks Hertz, ei võta ka naabermaadesse sõitmisel lisatasusid ning eelmisest aastast toimib kohalik liikluskindlustus lisaks Põhja-Makedooniale ja Albaaniale ka Montenegros. Seega ei teki piiridel mingeid lisakulusid.
Põhja-Makedoonias on isegi autoga tegemist rohkem kui nädalaks. Bitola ja Tetovo vaheline mägimaastik on väga mitmekesine ja väiksemate põnevate vaatamisväärsustega.
