Teatavasti oli Austria valitsuse Austrian Airlinesile mõeldud päästepaketi üheks osaks lennupiletitele 40 euro suuruse miinimumhinna kehtestamine. On ilmne, et miinimumhind kaitseb eelkõige Austrian Airlinesi huve ja selle eesmärk on mõjutada odavlennufirmade sooduspakkumisi. Näiteks Wizz Airiga leiab augustis Tallinnast Viini hindu 9,99€, 14,99€ jne. Tõsi, põhimõtteliselt sisaldab see hind vaid võimalust lennukisse astuda, suurema käsipagasi või äraantava pagasi eest tuleb juurde maksta.

Austria valitsuse nägemuses sellise hinnaga pileteid müüa ei tohiks ning minimaalselt peaks ühe suuna pilet maksma 40€ (pluss valitud lisatasud). See viiks Wizz Airi edasi-tagasi lennu hinna Tallinnast Viini vähemalt 116 euroni (2x40 pilet + 2x18€ priority), kui soov on kaasa võtta vähe suurem käsipagas. Ühest küljest pole ka see hind sugugi kallis, kuid võib samas siiski olla 2x kallim praegu pakutavast soodsamast edasi-tagasi reisist. Samas on lennupiletitele miinimumhinna määramisega seotud hulk nüansse, mida Austria valitsuses ilmselt väga põhjalikult ei arutatud.

Odavlennufirmade ärimudel ongi teistsugune

See, et Wizz Air või Lauda müüvad 9,99€ maksvaid pileteid, ei tähenda automaatselt veel seda, et see ongi pileti lõpphind. Nagu eelnevas näites toodud, reisib meist enamik vähemalt suurema käsipagasiga, mille maksumus näiteks Wizz priority puhul Tallinnast Viini on 18€ suuna kohta. See teeb pileti hinnaks 28€. Kuna 9,99€ piletid on pigem erand, siis kokkuvõttes ongi alla 40€ suuna kohta maksmine üsna erandlik nähtus. Ehk mida nüüd siis õigupoolest reguleeritigi?

Õige, Austria idee oli ju selles, et lennupiletid ei maksaks vähem, kui on kõik sellele kehtivad maksud.

Aga lennufirmad maksavad need maksud ära ju nagunii. Lihtsalt raha selleks korjatakse kokku veidi teistmoodi. Ja nagu Ryanairi ja Wizz Airi majandustulemused näitavad, ei tee nad seda vaatamata odavatele piletihindadele sugugi halvasti.

Kas miinimumhinna kehtestamine on üldse seaduslik?

Austria initsiatiiv tõstatab küsimuse, mis ulatuses saavad riigid Euroopa Liidus miinimumhindu kehtestada ja kuidas haakub see ettevõtlusvabadusega. Kas põhimõtteliselt võiks riik miinimumhinna kehtestada ka juuksuritele soengu lõikamise eest või putkas müüdavale hamburgerile? Kui jutt oleks üleeuroopalisest nõudest, oleks vast teine asi, aga ühe riigi sees piirangute seadmine on paganama kahtlane tee.

Odavlennufirmad ei pruugi Austria seadussüsteemis üldse toimidagi

Wizz Airi pileteid müüb reisijatele Ungaris registreeritud lennufirma, Lauda puhul Iirimaal registreeritud Ryanair. Mõlemad lennufirmad võivad öelda, et nad toetuvad vastavalt Ungari ja Iiirimaa reisijateveo tingimustele. Eks see selgu peagi, kas sellele apelleerida saab või ei, sest lend toimub siiski Austria pinnalt.

Odavlennufirmad võivad äri viia piiri taha

Odavlennufirmad võivad reageerida ka nii, et hakkavad odavaid hindu pakkuma Austria piiri lähedale jäävatest lennujaamadest. Viini asemel Bratislavast (või isegi Brnost), Grazi asemel Mariborist, Klagenfurti asemel Ljubljanast. Korraldavad Austriast vastavad bussiühendused ja Austria lennuväljad jäävad tühjemaks.

Odavlennufirmad hakkavad pakkuma sooduskoode

Austria kehtestatud miinimumhinnast saab mööda hiilida ka sooduskoodide avaldamisega. Pilet ise võib maksta 40€, aga sooduskoodi sisestamisel – mis on lennufirmade ja online ostude puhul küllalt levinud praktika – saab 30€ allahindlust. Kui asja eriti absurdseks ajada, siis võib hinna kuvamise juures automaatselt ilmuda küsimus, kas soovitakse kasutada sooduskoodi.

Kokkuvõtteks

Nii Wizz Airile kui Laudale tuli Austria kehtestatud lennupileti miinimumhind üllatusena. Seetõttu peale vastuseisu väljendamise midagi konkreetsemat veel pole, sest ametlikult pole millegi vastu veel olla. Aga Lauda tegevjuht David O'Brien on kõige vihasem selle peale, et miinimuhinna söötis paar nädalat tagasi läbirääkimiste käigus ette Lufthansa juht Carsten Spohr ja Austrias neelati see konks alla. Seega pole see ametlikes tekstides mainitud võitlus "sotsiaalse ja keskkonnadumpingu vastu" mitte mingi osa pikemast plaanist, vaid suht juhuslikult tekkinud idee, mis lihtsalt sobitus hästi poliitilisse agendasse.

Lennupiletitele 40 euro suuruse miinimuhinna kehtestamine on hetkel veel Austria valitsuse otsus ja selle peab seaduseks kinnitama Austria parlament. Ja on päris kindel, et miinimumhinna kehtestamisel asuvad odavlennufirmad selle vastu võitlusesse. Ka selles võib vist kindel olla, et nende võimekus miinimuhinna regulatsioonist mööda hiilida näitab peagi kätte Austria valitsuse ettepaneku auklikkuse. Kokkuvõttes on väheusutav, et lennupiletite 40 eurosest miinimuhinnast reaalselt ka asja saab. Teisalt on tervitatav, et selline asi tõstatus. Varem või hiljem peab sellest vormuma praktika, mis näitab ära valitsuste mängumaa lennufirmade hindade reguleerimisel.