Uudised Nordica ootamatult suure kahjumi kohta on viimastel päevadel rohkelt kajastamist leidnud. Põhiliselt kuuleme seda, mida Nordica juhid rääkida tahavad. Et kõik sisendhinnad on tõusnud, et lennundussektorit painavad personali, lennukite ja vajalike lennukite hooldusaegade puudus. Seni pole uudistes üldse puudutatud Nordica seiklusi Saksamaal, kus märksõnadeks on Marabu ja Condor.
Marabu taustalugu
Nordicani jõudmiseks tuleb lühidalt rääkida Saksamaa pika ajalooga puhkuselendude firma Condor viimasest 4 aastast.
Condorile antud riigiabi tingimustes on muuhulgas keeld enne abi tagasimaksmist laieneda, kuid lennukipargi uuendamine on lubatud. Kuna Attestor nägi, et peale koroonapandeemiat võib oodata suurt nõudlust puhkuselendude järgi, otsustati laienemiskeelust mööda minna uue lennufirma Marabu asutamisega.
Kiiremaks stardiks (ja kulude kokkuhoiuks) alustas Marabu ilma oma lennuettevõtja sertifikaadita (AOC) ning sõlmiti leping Nordicaga lennuteenuse sisseostmiseks. Seda kutsutakse lühendatult ACMI - aircraft, crew, maintenance and insurance ehk lennuki, meeskonna, hoolduse ja kindlustuse eest hoolitseb Nordica. Piletimüügi eest jäi täielikult vastutama Condor, ka Marabu juht Paul Schwaiger tuli Condorist. Marabu kiiret starti põhjendatigi sellega, et ajahetk uue lennufirmaga alustamiseks on just õige, sest Euroopa lennundusturg ja eriti puhkuselendude segment on taastunud oodatust selgelt kiiremini. Mis oli ka täiesti tõsi.
Marabu oli probleemne algusest peale
Marabuga seotud negatiivsed pealkirjad hakkasid Saksamaa meediat täitma kohe peale tegevuse alustamist. Puhkuselendude tühistamised, väljalendude pikad hilinemised ja puudulik kommuniaktsioon klientidega muutusid osaks Marabu kuvandiks. Marabu tegemisi jälgib eriti tähelepanelikult Saksamaa suure levikuga tabloidväljaanne Bild, mis kajastab vist igat Marabuga seotud probleemi.
Marabu põhiliseks probleemiks oli kiire laienemine üle oma võimete. Ei jätkunud lennukeid ja neid teenindavaid meeskondi, liisitud lennukitel ilmnesid tehnilised probleemid. Polnud haruldane, kui väravate juurde toodi vihaseid infopuuduses reisijaid rahustama politseinikud. Marabul endal on vaid üks lennuk, ülejäänud lennuteenus osteti sisse Nordicalt, Leedu lennufirmalt Heston ja veel realt lennufirmadelt.
Et oma teguvust veidigi stabiliseerida, tühistas Marabu lennud Hamburgist ja Münchenist Tallinnasse veel enne, kui need alatagi jõudsid. Pärast mõnda lendu lõpetati lendamine ka Hamburgist Rooma.
Condorit (Attestori) ja Marabut süüdistatakse üsna õigustatult selles, et laienemine polnud orgaaniline tegevus, vaid kiire kasumi lootuses laieneti ilma tegevusvaruta. See tähendas, et varulennukite puudumisel kandus iga ilmnenud probleem kohe üle järgmistele lendudele. Pidev asenduslennukite leidmine tähendas, et Condori nime all lendasid väga erineva kvaliteediga Euroopa lennuteenuse pakkujad.
See tähendas ühtlasi, et Marabu sai enda kraesse ka kõik teiste lennufirmade põhjustatud probleemid. Kui probleem tekkis näiteks Maltal registreeritud Air Horizontiga, jäi süüdlaseks ikka Marabu, sest keegi ei hakanud süvenema, mis lennufirma lendu tegelikult opereeris.
Marabu juht pidi lahkuma
Kas juhuslik kokkulangemine Nordica probleemide avalikusse jõudmisega või mitte, aga 2. augustil tuli teade, et Marabu juht Paul Schwaiger lahkus ametist "isiklikel põhjustel", ajutiseks juhiks määrati Condorist Axel Schefe. Schefe ülesandeks on Marabu lennuoperatsioonide stabiliseerimine.
Kokkuvõtteks
Kuigi sellest ei räägita, oleks huvitav teada, kas ja mis rolli mängib Marabu Nordica kahjumi tekkes. Selge on, et Attestor hindas hoogsaid laienemisplaane tehes enda ja Nordica reaalseid võimeid üle, aga kas need lõpuks ka Nordica majandustulemustes kajastuvad, on teadmata. Teadmata on ka see, kuidas Nordica ja Marabu edasine koostöö välja nägema hakkab.