Saksamaa ajakirjandus kajastab Kölni Ringkonnakohtu otsust, millega kohustati lennufirmat reisijatele hüvitama kulutused õllele ja veinile, kuid mitte kangele alkoholile. Reisijad pidid tühistatud lennu tõttu uut lendu ootama mitmeid päevi ja maksid sel ajal oma söögi-joogi eest ise, kuigi lennufirmal on sellistel puhkudel hoolitsuskohustus. Lennufirma oli valmis kulutused söögile kompenseerima, kuid mitte tarbitud õlut, veini, radlerit ja ürdinapse.

Kölni kohus leidis siiski, et lennureisijate õigusi reguleeriva määruse seisukohalt ei oma tähtsust, et karastusjooke tarbiti õlle ja veini vormis. Kohus põhjendas, et kuna lennuettevõtjal on kohustus tagada reisijate piisav hüdratsioon ooteajal, siis madala alkoholisisaldusega jookide mõõdukas tarbimine seda eesmärki ka täidab.

Küll aga leidis kohus, et kangem ürdinaps sarnast eesmärki ei täida ning see ei kuulu kompenseerimisele.

Kui vaadata Euroopa Komisjoni tõlgendamise suuniseid määrusele 261/2004, siis seal on öeldud järgmist:

4.3.2. Eine, karastusjoogid ja majutus

Määruse (EÜ) nr 261/2004 eesmärk on tagada, et tagasilendu või marsruudi muutmist ootavate reisijate vajadused oleksid kohaselt rahuldatud. Kohase hoolitsuse ulatust tuleb hinnata juhtumipõhiselt, võttes arvesse reisijate vajadusi konkreetses olukorras ja proportsionaalsuse põhimõtet (nt lähtudes ooteajast).

Kui hoolitsust ei ole pakutud, kuigi seda oleks pidanud tegema, võivad reisijad, kes pidid maksma ise söögi ja jookide, hotellimajutuse, lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi ja/või telekommunikatsiooniteenuste eest, saada lennuettevõtjalt tagasimakse, tingimusel et need kulud olid vajalikud, mõistlikud ja asjakohased.

Kuna mõisted "vajalik", "mõistlik" ja "asjakohane” pole täpselt reguleeritud, siis siin võibki teatud kulusid mitmeti tõlgendada. Ka Saksamaa kohtud on õlle ja veini kompenseerimise puhul kurikuulsalt ebajärjepidevad.

Näiteks otsustas Düsseldorfi ringkonnakohus 2019. aastal, et šampanja ja dessertvein kuuluvad hüvitamisele, samas kui 2023. aastal otsustas Hannoveri ringkonnakohus, et reisijad ei saa nõuda Aperol Spritzi eest raha tagasi.

Memmingeni ringkonnakohus otsustas 2021. aastal ühes kohtuasjas, et kui õlle puhul polnud värskendamiseks vajaliku koguse piiri veel ületatud, siis veini oli tarbitud juba liigselt.

2024. aastal otsustas Düsseldorfi kohus, et alusmääruse sõnastus "karastusjoogid" ei välista toidu kõrvale alkohoolseid jooke.

Niisiis pole olemas ühest seisukohta, kas õlu või vein on inimeste põhivajadus või pigem nauding ning vähemalt Saksamaal sõltub see kohtust ja konkreetsest juhtumist. Oluline on mõistlikkuse piiri tunnetada ja piirduda lahjemate jookidega.