Horvaatia on ainus Euroopa Liidu riik, mis sai 2022. aastal turismist rohkem tulu, kui enne pandeemiat, selgub Statista avaldatud turismistatistikast, kus võrreldakse Euroopa Liidu riikide ja Ühendkuningriigi turismitulude osakaalu sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) 2019. aastal ja 2022. aastal. Kui 2019. aastal moodustasid turismitulud 25,6% Horvaatia SKT-st, siis 2022. aastal see tase ületati, kui turismi arvele langes 25,8% SKT-st. Kõikides teistes EL riikides jäid turismitulud 2019. aasta tasemele alla.
Turismist saadav sissetulek mängib mitmete Vahemere äärsete riikide majanduses väga olulist olulist rolli. Turism annab märkimisväärse osa Kreeka, Portugali ja Hispaania SKT-st, kuid Horvaatia sõltuvus turismituludest on väljapaistvalt suur, moodustades üle veerandi riigi tuludest. Arvestades, et Horvaatia on nüüd Schengenis ja ühines sel aastal ka eurotsooniga, võivad turismitulud seal 2023. aastal veelgi kasvada.
Arvestades Prantsusmaad külastavate turistide suurt arvu võib olla üllatav, et turismi panus riigi SKT-sse on seal siiski väiksem, kui Eestis. Kui Eestis moodustasid turismitulud 2019. aastal sisemajanduse kogutoodangust 12,3 % ja 2022. aastal 8,7 %, siis Prantsusmaal olid vastavad numbrid 8,4 % ja 8,2%.
Eelmise aasta turismistatistika peegeldab olukorda, kus reisimine läks taas uue hooga lahti, kuid päris pandeemia-eelsele tasemel veel välja ei jõudnud. Võib eeldada, et 2023. aasta numbrid tulevad enamikes riikides veelgi paremad.
Kui pandeemia-aegsete piirangute ajal ilmus Venemaal ridamisi uudiseid, kuidas Euroopa riikide turismiettevõtted lähevad ilma Vene turistideta kohe-kohe pankrotti, siis reaalsuses saadakse ilma Venemaalt saabuvate turistideta piisavalt hästi hakkama ka riikides, kus varem oli Vene turistide osakaal väga kõrge – vaatame või Küprost. Venemaaga piirnevates riikides nagu Balti riigid ja Soome, Vene turistide kadumisel oma mõju siiski kindlasti on.
Kui vaadata tabeli lõppu, kus on turismi panus SKT-sse kõige väiksem, siis siin on sellised riigid nagu Iirimaa (3% 2022. aastal) ning Poola ja Tšehhi (mõlemas 4%). Turism pole liiga oluline ka Leedus, kus turism tõi eelmisel aastal sisse 4,2% SKT-st.
Prantsusmaa ei ole tegelikult üllatus. Nii umbes 5-6 aastat tagasi mäletan tehti mobiiltelefonide positsioneerimise järgi nn Euroopa turismikaart ja üks üllatusi oligi et ca 90% Prantsusmaast käib väga vähe turiste ehk on turismi mõttes sisuliselt valge laigud. Turiste oli palju Pariisis, samuti Cote d'Azur'is ja veidi ka Alpides ning pisut Elsassis ning Burgundias, kuid mujal eriti mitte. Iseäranis sisemaa Keskmassiivi piirkonnas, aga ka sealt lõunas ning põhjas oli üsna turistivaba.
Ütleks, et Prantsusmaa teema on lennuühendused. Sisuliselt Pariisi ja Nizzasse enamik otse ju saavadki, isegi suhteliselt väiksesse Horvaatiasse on meil rohkem lennujaamu valikus, rääkimata Hispaaniast-Itaaliast. Kuidas sa ikka sinna "valgesse laiku" satud.
Nojah - ja teine asi on vaatamisväärsused. Erinevalt meil laialt levinud stereotüübist pole minu hinnangul ca 80-85% Prantsusmaast just palju vaadata. Mitte, et tegu oleks koleda või inetu paigaga, seda otseselt mitte, aga enamik Pratsusmaast on...vägagi tavaline. Sellised merevaateid nagu Kreekas või Horvaatias on vast ainult väga üksikutes kohtades Vahemere ääres, mäed mis kõnetavad on samuti ehk ca 5% territooriumist. Vaatamist väärt lossid on Pariisis ja selle ümbruses ning Loire'i ääres. Teemapargid ka üksikutes kohtades. Veinituurid popid Bordeaux ümbruses ja väiksemal määral Champagne'is ja Burgundias. Ehk - kuigi kokkuvõttes vaatamist väärt kohti jagub, siis kun riik tervikuna on pindalalt sisuliselt Euroopa suurim on loogiline et igal pool midagi erilist pakkuda polegi, nii et palju on piirkondi kus turismi polegi väga mõttekas arendada. Sest see lihtsalt pole ei maailma ega ka mitte Euroopa mastaabis konkurentsivõimeline. Ja erinevalt Horvaatiast, Kreekast, Küprosest, aga ka Hispaaniast pole Prantsusmaa tervikuna seetõttu kui need üksikud väga populaarsed kohad välja arvata ka väga turismile orienteeritud. Või teisisõnu - Pariis ja Cannes on üks (glamuurne) maailm ja Lille, Clermont-Ferrand, rääkimata Thionville'ist või Forbachist hoopis teine. Seepärast pole sinna ka lennuühendusi jne.
Ja mõnikord polegi vaja näiteks autogagi kaugele sõita - kunagi Cote d'Azur'is Vahemere ääres pärast sealseid villasid ja glamuuri imetledes (nii kõrgeid müüre ja uhkeid villasid polnud ma ei enne ega pärast näinud!) sõitsime supermarketi otsinguil paar kilomeetri nö üles ehk rannikult eemale sisemaale - ja kontrast oli rabav! Glamuuri asemel nägi lähikonnas asuv linn välja piltlikult öeldes nagu nõuka aegne Pihkva ning nii kulunud ja aegunud olekuga kaubanduskeskuses polnud ma ka ammu käinud. Ja ka kohalikud olid vägagi erinevad kõigest paar kilomeetrit eemal asunud nn "esimese Prantsusmaa" asukatega. Ka turiste peale meie enda eriti silma ei torganud - ja ometi oli tegu kohaga mis oli kõigest mõne kilomeetri kaugusel Prantsusmaa ning võib oll kogu Euroopa ühest glamuursemast ning turismile orienteeritud piirkonnast.
Ühesõnaga- Prantsusmaa on kontrastide maa!
Aga täiesti loogiline ju, et suurte tööstusmaade, nagu on Prntsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa, SKT-s on turismitööstuse osa väike, kuigi neid maid külastavate turistide arv on suur.
