Euroopa suurimate odavlennufirmade sekka kuuluva Wizz Airi selle kümnendi strateegiat on raske kokku võtta muu sõnaga, kui "kaootiline". Pidevat toimuvat liinide avamist ja sulgemist Euroopas pidi kompenseerima vallutusplaan Lähis-Idas, kus Abu-Dhabis 2021. aastal avatud filiaalis plaaniti 15 aastaga kasvada 100 lennukini ning avada suure potentsiaaliga liine Indiasse, Pakistani ja mujalegi.
Wizz Airi fookusesse kerkisid ka pikemad lennud ning Airbusile anti sisse tellimus 47 sellisteks lendudeks mõeldud Airbus A321XLR lennukile. Euroopas see-eest läks lennufirma tegevus laperdama, palju lende kas hilines või tühistati ja pole ime, et britid hindasid Wizz Airi Euroopa kõige halvema lennufirma tiitli vääriliseks.
Tänaseks on Wizz Airi juhid ringiga jälle tagasi maa peale jõudnud ja proovitakse taas keskenduda põhitegevusele Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis. See tähendab muuhulgas järgmist:
Wizz Airi fookuse naasmist Euroopasse saab märgata uute liinide väljakuulutamisest. Wizz on oluliselt laiendanud tegevust erinevates Rumeenia lennujaamades ning avas baasid Montenegro pealinnas Podgoricas, Bosnia ja Hertsegoviinas Tuzlas ja Armeenias Jerevanis. Hulk uusi liine lisandus Poolas Wroclawis ja Gdanskis ning Moldovas Chisinaus.
Wizzi muutunud plaanidest on juba osa saanud ka Eesti reisija. 26. oktoobril 2026 avati Tallinnast Krakowisse, detsembris lisanduvad liinid Vilniusesse, Veneetsiasse ja Budapesti, mais 2026 Gdanskisse.
Nüüd jääb üle loota, et Wizz Airi väljakuulutatud lennuplaanid ka toimima jäävad.