Väga palju häid soovitusi, valik läheb järjest keerulisemaks.

Vsop, ega kõrgus ei ole nüüd päris omaette eesmärk. Veidi vaid ses mõttes, et tahame proovida, kas meil on kõrgusega probleeme või mitte. Väike mõte minna Kilimanjarole, aga enne alustaks ronimisi vähe madalamal, et esimese hooga nii kõrgele minna ei tahaks.

Kõrgmäestikutõve piir hakkab 3500 meetrist ning kunagi ei saa olla kindel, et kui enne ei ole olnud probleeme, siis järgmine kord ka ei ole.

Seal kõrgemal on nagunii väga teistmoodi liikumine, kui lihtsalt õhku ei ole ning liikumine on nagu aegluubis.

3000 m vist enamikele midagi tunda ei anna. Olen korduvalt käinud u 1500 m pealt päevaks 3100-2500 m peal matkamas ja no midagi ei saa aru.

Kiire otsing üle 3500 m kõrguse matka kohta Euroopas andis Barrhorni Šveitsis. 3610 m kõrgune tipp, kuhu lühikirjaleduse järgi pole erivarustust vaja. Sellist rada, mis pidevalt 3500 m ümber kulgeks Euroopas vist ei olegi. Enamasti peaks see siis olema mingi erinevaid tippe mööda harja ühendav kulgemine. Seega kindlasti tehniline rada.

Lisaks on vist vähemalt Alpide põhjaosas suvine lumepiir u 3100 m kõrgusel ja seega sealt kõrgemale jäävad rajad, mis kulgevad mõne tipu peale või kurule vms.

Eelmine aasta siis tegime mõned lühemad matkad Austria Alpides. Sain siit palju häid soovitusi.

See aasta võtaks Chamonixi.  Kas pigem oma autoga kohale või kuidas targem?

Autoga või ühistranspordiga, see sõltub kõigepealt inimesest endast. Mõni on autosõitja, teisele see üldse ei sobi. 1000+ km puhul tuleb autoga rohkem sõidupäevi, vastavalt ka ööbimisi. Umbes sellise päevadistantsiga (10-12h) võiks pikema autosõidu puhul rehkendada ja peaks valmis olema kiiremaks sõiduks, et mitte suuremat osa puhkusest üksnes teel olemisele ära kulutada.

Mina eelistan autot, saab kõik vajaliku mugavalt kaasa võtta ja rohkemgi. Siiski rehkendan sellise valemiga, et transiidile ei tohiks üle kolmandiku kogu reisist kulutada. Näiteks kui 3+3=6 päeva läheb sinna- ja tagasisõiduks, siis kohapeal peaks vähemalt 2x nii kaua olema. Kaheks päevaks nii kaugele autoga küll sõitma ei hakka.

Kaasa võetavate asjade vajadus on samuti väga individuaalne, mõni saab hakkama seljakotti mahtuva T-särgi ja tuulepluusiga, teine ei suuda ellu jääda kohvritäite viisi erineva otstarbega träni kaasa vedamata.
Mul näiteks sisaldab 1 kohver drooni, teine foto ja videotehnikat, kolmas reisikööki (kohvimasin, veekeetja, priimus, mõned nõud), neljas minu hilpe, viies naise omi, peale selle riidepuudel rida peenemaid kleite pidulikemaks puhkudeks rippumas, külmik, koera pesa, kott ja muud koera asjad. Seljakotid ja kõnnikepid jalgsimatkade jaoks, statiivid kaameratele, arvuti jne. Ei kujuta ette, kuidas sellise killavooriga lennukisse minna, juba auto pakkimisele kulub pool päeva, meie 7-kohaline auto saab 2 inimese + koeraga laeni täis tuubitud:)

Oluliseks teguriks otsustamisel võib saada ka sõidu maksumus, autosõit koos täiendavate ööbimistega kujuneb (soodus)lennupiletist omajagu kallimaks.

Mugavus on kah täiesti vaieldav teema, mina näiteks ei suuda mingit mugavust tajuda terminalide tundidepikkustes tüütutes protseduurides, närveldamises lendude õigeaegsete väljumiste pärast, molutamises oma lendu oodates, lõpuks kitsas umbses lennukisalongis istumises jms. Ma parem istun mõnusalt omas autos ja ikkagi liigun, teen peatuse siis kui ise tahan, tunnen end lõõgastunult, mis ongi ju puhkuse eesmärk. Olen aega võtnud, ma elan Eesti keskpaigas, omast kodust kuhugi Varssavi külje alla jõuan ma autoga kiiremini kui lennuki + ühistranspordiga. Lõplik sihtkoht ei ole ju pea kunagi lennujaama kõrval, sealt on vaja veel kuidagi edasi seigelda, sageli sadu kilomeetreid. Ma olen samal ajal väljudes juba Leedu lõpus, kui lennuk alles Tallinnast startima asutab. Aga vaat siin ongi see konks, et mitte igaüks ei tunne end autos vabalt, mõni läheb just liikluses pingesse. Õige otsuse langetamisel peaks kõigepealt iseenast tundma.

Täitsa maitse asi, et mitte öelda usu küsimus. Teema üle on pikki "sõdu" peetud, aga lõplikku tõde pole ometigi selgunud. Kellele ema, kellele tütar.

Loodan, et ma valgustasin pisut autosõidu plusse ja miinuseid, lendamistega on mul tagasihoidlikumad kogemused. Targem on igaljuhul valida enda iseloomule sobivam transport ja mitte üritada üle oma varju hüpata kellegi teise soovitusi järgides.

viktor54 aitäh pika ülevaate eest! Austrias käisime kahe autoga. Ja oli täitsa ok, eriti kui kaks autojuhti, kes rooli jagavad,

Chamonixi pigem läheks lennukiga, sest plaan 7 päeva matkata ja siis kaob mingis mõttes auto vajadus ära.

Eks peab kuidagi tutvuma kohaliku bussiühendusega, kas lennata Genfi või Zürichisse.