on tegelikult väga kiire arenguga riik minu meelest. Käisin paari aastase vahega, õigemini sõitsin läbi ja nii palju on vahepeal muutunud. Areng paistabki just silma suurte muutuste tõttu. Samas on seal muidugi endiselt paras korralagedus:)

oleks teretulnud Albaania läbimisel, sest kommentaare lugedes oled vist sama tee läbinud. Palun kõigi nõuandeid teeoludest Shkoder-Durres-Fier-Vlore-Sarande-Syri i Kalter (sinisilma allikas)-Kalpaki(Kreekas). Sõidame matkaautoga augusti lõpus Horvaatiast Albaania kaudu Kreekasse ja soovime võimalikult vaatamisväärse tee valida. Suure matkaautoga on hea teiste rändurite kogemusi arvestada. Olen väga tänulik, kui keegi selle tee kohta täpsemat infot annaks.

Plaanis juunis startida Albaania poole. Kes käinud viimasel ajal, oskate aidata. Esimene peatus on Valbone org. Enne seda öö Serbias nähtavasti Novi Pazaris. Google Maps ja Waze saadavad Peje-Junin-Panoshec kaudu. Paistab väike piir. Kas keegi on seda  kaudu käinud, kuidas teede olukord.  Teine variant Gjakovisse ja sealt alla Qata e Prushit piiripunkti, või minna Prizreni kaudu ja linnaga ka tutvuda ja edasi Kukesi kaudu (paistab et paljud käivad seda kaudu).Autoks on Chevrolet Uplander.

Kas peaks kindlasti tegema rahvusvahelised juhiload. Kas on neid kindlasti vaja olnud.

Kosovo lisakindlustuse saab teha piiril ja umbkaudne hind mis võiks olla. 

Suured tänud vastajatele.

Tavaline väike piiripunkt. Reaalselt käisin üle selle muidugi aastaid tagasi, aga eeldan, et asi on ikka sama. Kosovo ja Albaania saavad arvatult väga hästi läbi ja seega töötab kõik probleemideta. Mõlema riigi piiripunktides on ühendatud piiripunktid. Seega enamasti teeb kontrolli vaid see riik, kuhu saabud. Tee on täiesti normaalne.

Selle Juniki tee peale sattusin mõned aastad tagasi Kosovos tiirutades teeremondi pärast. Täiesti tavaline Kosovo väike tee.

Prizrenisse tasub kindlasti minna. Kui Kosovo on plaanis vaid korra läbida, siis tasub seal ikkagi minnes ära käia. Prizrenist Valbonasse sõitmiseks on muidugi mõistlik uuesti Gjakova kaudu ikka selle väikse piirpunkti juurde sõita. Kukesist üle mägede on kindlasti väga ilus, aga võtab vähemalt kaks korda kauem aega.

Google Maps pole kõige kindlam asi, mida uskuda. Otsing näitab, et Novi Pazarist peab sõitma Montenegrosse ja sealt üle mägede Kosovosse. Reaalselt saab Serbiast probleemideta ka otse Kosovosse. See teesulg on neil vist koroona algusest veel muutmata kaardil. Novi Pazari ja Mitrovica vahelist väikest teed ei tea. Seda peaks kuskil rahvusvahelises foorumis või Kosovo piirivalvega täpsustama, kas kolmandate riikide autod pääsevad sealt läbi. Raška-Mitrovica on suurem tee ja sealne piir on kindlasti kõigile avatud.

Kui on plaan ka Peja ja/või Desani külastamiseks, siis saab Mitrovicast Peja poole suunduda. Kui neid paiku plaanis ei olnud, siis võib suunduda Skederaj kaudu lõunasse kiirteele ja otse Prizrenisse. Hetkel on see vist jätkuvalt kiirem, kui Priština kaudu sõita.

Rahvusvahelisi lube pole Euroopas kusagil vaja.

Ma pakun, et 15 päevane kindlustus on ikka 15 eurot. Näiteks https://bks-ks.org/sigurimi-kufitar/

Tegin septembris väikse vastupäeva tiiru ümber Serbia ja juhtus nii, et läbisin selle käigus kõik riigid, mis jäid ühelt poolt Saksa ja Itaalia ning teiselt poolt EU piiri vahele v.a. siis Serbia ja ka Kreeka (kokku 16 riiki).

Lõik, mis Anne huviorbiidis, kattub osaliselt minu trassiga. Tulin Tara kanjoni poolt, läbi Kula piiripunkti ning esialgne plaan oli ka Prizrenit külastada. Paraku paistis, et Valbone orgu jõudmine võib hilise asemel väga hiliseks nihkuda ning peatusime vaid Pejë-s. Edasi ilmselt sedasama Googli rada pidi Ponoshec-ist läbi Qafë Morinë piirpunkti Valbonesse. Kumbki piiripunkt ei olnud väike. Kula tundus eriti värske rajatis. Ma ka esialgu kahtlesin olemasoleva info põhjal, kas Kula on nii suur üldse, et kindlustuse müüja seal on aga küsides kindlustusfirmast üle (sealtsamast vatse viidatud BKS-sist) sain kinnituse müügipunkti kohta.

Paraku pärast paberite vormistamist ja poliisi ulatamist viipas ametnik käega ja minu käest raha vastu ei võtnud :) Kula piiripunkt oli meie reisi kauneim tänu oma ümbruskonnale, kohe esimene mulje Kosovosse sisenemisel oli positiivne ja selleks ta ka jäi ning oleks soovinud seal kauemgi viibida. Eks järgmine kord siis vaja paremini planeerida... Aga minu trassile jäänud teed sealkandis olid head või väga head, Karoq-iga varuga läbitavad.

Kuna auto jäi meil orgu, siis Valbona-Theth rajal ronisime Valbona Passini (Qafa e Valbonës) ja siis tulime tagurpidi tagasi.

Enda tagala kindlustamiseks võtsin kaasa ka papist load ja rohelise kaardi rohelisele paberile prinditult aga reaalses elus sain hakkama ilma papplubadeta ja valge "rohelise kaardi" esitamisega :)

Google Map ilmselt hoidub põhimõtteliselt Serbia poolt Kosovosse sisenemisest?

Kirjutan siis 11-28 juuni toimunud Albaania reisist kokkuvõtte. Autoks oli Chevrolet Uplander (sõidab bensiini kui gaasiga). Seltskond 4 reisiat ja läbisõit 6900km. Esimese päeva teemegi tavaliselt kõige pikema sõidupäeva. Hommikul 6 ajal alustasime Tartust ja õhtul 20.30 Hotel Gorskis kohal. Vahepeal tegime väikese ostlemis peatuse Bialystoki outletis. Hommikul siis suund Budapesti poole, õhtune väike jalutuskäik linnas. Sealt siis edasi sõit Kraljevosse, sinna saime juba kella kolme ajal siis sõitsime Zica kloostrit vaatama. Õhtul jalutasime linnas ja käisime söömas Etno restoran Zavicaj. Neljanda päeva hommikul võtsime suuna Kosovo poole. Jarinje piiril läks järjekord sujuvalt ja kiiresti kaks piiri sai ületatud kuskil poole tunniga. Kosovo pool tuleb teha autole kindlustus oli 15 eurot. Kindlustus tehes näitasime mis eesnimi ja perekonnanimi, kui kindlustuse kätte saime oli ikka eesnimi OMANIK ja perekonnanimi õige. Ainus miinus on parkida pole kuskile kui kindlustust tegema minna. Käisime ka Prizenis jalutasime mõned tunnid linnas. Sealt võtsime suuna Albaania poole, esimesed 2 ööd olime Valbona orus. Käisime mägedes Valbone- Teth rajal matkamas, lõpuni ei läinud. Sest lamemaalased nagu me oleme ja füüsilist vormi ka pole sellist, vaja oli ka tagasi tulla, kokku jalutasime 12 km. Need mäed on ikka võrratud. Hotellis ka kui silmad avad aknast vaatavad mäed vastu. Sealt tulime Fiersest- Komani laevaga. See on ikka väga ilus. Laev väljus kell 9. Hakkasime Valbonast 7.30 sõitma ja sadamas olime 8.47. Jõudsime kohale ikka viimasel minutil. Laev oli täis, sinna tuli kaks bussitäit kooliõpilasi . Hotelli omanik ütles et 40 min ja kohal sinna 45 km. Aga tegelikult läheb poole rohkem aega see mägede vahel sõitmine, kui nende moodi sõita siis vist saab nii kiiresti kohale. Laevapiletid olid poolteist nädalat varem broneeritud.Maksmine toimus laeva sõites. Kirss tordil oli Komanist Schkoderi poole sõites 20 km teed, auke oli rohkem kui teed ennast, tee on kitsas piirdeid väga vähe. Schkoderis käisime Rozafa kindluses ja siis Krujesse kus ööbisime Room Emilianos, mida on väga kiidetud , mis asub üleval kindlude müüride sees ja vaade linnale on ikka ilus. Hotelli restoranis võtsime selle piirkonna rahvusliku toitude mixi 15 eurot inimene. Selle reisi kõige parem toit. Külastasime Skanderbergi muuseumit , jalutasime suurel Basaaril. Väga palju kohalikku käsitööd ja suveniire. Järgmised kaks ööd olime Berati kindluse hotellis. Kindlus asub suure mäe otsas ja linn on ehitatud mäe küljele seda kutsutakse ka tuhande akna linnaks. Kindlusest oli alla linna hea jalutada aga pärast üles andis minna tõus oli 10 %. Edasi minnes külastasime Apolloonia linna varemeid ja Llogara kuru kaudu sõitsime Sarandasse. 5 ööd peatusime Saranda International Hotellis. Hotell on mere ääres ja neil on privaatne rand, kus toolid ja varjud. Oli mõnus ja rahulik. Käisime vaatamas ka Blye Eyet ja sealt edasi Gjirokasterisse.Käisime külma sõja tunnelis ja kindlus-muuseumis, jalutasime all vanalinna basaaris. Siin linnas on vaatamist mitmeks päevaks, kahjuks jäi vanad ottamani aegsed majad ja Ismail Kadare majamuuseum, nende diktaator Enver Hoxha sünnikoht teiseks korraks, sest siingi on kogu aeg vaja mäkke ronida. Hoxha pärandit on igal sammul näha punkrite näol. Sarandest mõned kilomeetrid väljas on Roomaaegne linn Butrint, pärast selle külastamist mõtlesime minna Ksamili rannad üle vaadata , sai ära käidud 20 minutiga ja maksime parkimise eest 500 leki. Rannad olid nii täis vabu toole oli mõni üksik ranna eri paigus, oma rätikut maha panna ei lubata. Rannad tasulised, kui hommikul vara minna siis saab. Tegime ka päevase trippi Kreekasse käisime Meteoras mis on ikka väga ilus koht. Koju tagasi sõitsime läbi Montenegro- Horvaatia- Sloveenia- Austria-Tsehhi- Poola.

Albaaniasse saab ID kaardiga siseneda. (Serbias ja Kosovos on vaja passi.)

Albaania on sularaha maa .Kaasa võtta eurod, paljudes kohtades saab maksta eurodes aga kurss on igalühel erinev. Kasulik on vahetada lekkideks, tuleb soodsam. Sarandes hotellis sai maksta kaardiga aga lisandus teenustasu 3 % summast. Muuseumid kõik sularahas. Suuremjagu poed samuti. Sarandas tegin pangaautomaatide tripi , ükskõik kui suure summa tahad välja võtta lisandub teenustasu 800 leki, lõpuks leidsin ühe millel väljavõtmine oli 650 leki. Valbone orus ei olnud raha vahetust , seal kõik tasusime eurodes. Samuti otsisime kaardimaksega tanklaid, paljud jälle sularahas. Aga seal kui kaardiga maksta saab peab hoolsalt vaatama mis summa nad sisse toksivad. Meil oli tankimis summa 3620 leki aga onu oli sisse löönud mitmekordse summa parandamisel ikka 36200 leki, mees maksis ära, kui paberi sai siis nägi viga . Lõpuks saime ülejäägi sulas tagasi. Aga kui poleks vaadanud oleks paak gaasi ikka kalliks maksma läinud. Pärast naersime et hea rahavahetus viis. Kuna seal kasutatakse kaarte vähe maksmisel, siis nad ei oska neid aparaate käsitleda, pusivad tükk aega.

Suveniirid tasub osta Krujest ja Gjirokastri basaaridest, sest Sarandas olid samad asjad mitukorda kallimad.

Liikluses tuleb varuda aega ja kannatlikkust. Nad sõidavad nii nagu neile meeldib, igalt poolt kõrvalteelt ette ja vahele. peatab tiheda liiklusega tänaval kesk teed auto ja läheb poodi, ohutuled peale, ja siis vaata ise edasi kust mõõda saad.

Maa on ilus ja palju on vaadata, kui huvi. Meri soe ja mõnus . Kuid igalpool pole meri ja rand puhtad. Töökaaslane käis perega paar nädalat hiljem lennukiga Durreses siis seal olid vees ujunud ka prahti ja junnikesi.