Planeerime selleks suveks autoreisi perega läbi Itaalia. Sõidaksime 2 täiskasvanut ja lapsed 6,8a. Oleme enne pikemaid autoreisie teinud ja lapsed autosõiduga harjunud. Itaaliasse läheme esimest korda ja vajaks veidi nõu/mõtteid, kas meie planaanid on mõistlikud ja tehtavad. igasugu muud soovitused on ka oodatud.
Reis kestaks1,5 kuud juuni algusest juuli keskpaika.
Mõte on selline, et esimese ropsuga sõidaks välja Poola, kus peatume Częstochowa lähistel, et puhata ja otse edasi sõita läbi Tsehhi ja Austrai kus tõenäoliselt tuleb veel üks öö puhata vahepeal.
Esimese peatuse Itaalias 2 ööd broneerisime Cattabios, et kuumaveeallikaid vaatama minna ja puhata.
Edasi liigume Santa Maria di Castellabate, kuhu jääme kolmeks nädalaks pidama. Google maps näitab 5,5h sõitu aga ei tea kui reaalne see on :D
Sealt hakkaks tagasi üles liikuma ida rannikut mööda ja esimene peatus
Controguerra. 2 ööd puhkust.
Sealt siis edasi on mõttes minna Carda järve lähedale puhata, ringi seigelda, dolomiite külastada-puhata 1,5nädalat.
Andke mõtteid, soovitusi, millega arvestada. Kuhu kanti viimane ööbimine broneerida :)
Sealt koju liiguks loovalt.
Arvestada tuleks kindlasti LEZ ja ZEZ tsoonidega, trahvid on kiired tulema. Võibolla on abiks https://urbanaccessregulations.eu/countries-mainmenu-147/italy-mainmenu-81
Mina läheksin selles vanuses lastega ka Veneetsiasse - kuna mäletan, kui väga nautisid minu lapsed samas eas kitsaid tänavaid, sildu jms põnevat linnakeskkonda paikades, kuhu nendega tol ajal sattusime. Veneetsiasse on ülilihtne ja soodne minna rongiga, parkimismaja autole on kohe jaama kõrval, ja tegelikult on raudteejaama ja Püha Markuse väljaku vahel linna vahel päris vähe inimesi, kulgemine on mõnus ja päikese eest varju leiab ka.
Garda järve ääres on väga mõnus linnake Lazise, mugav parkida, ilus jalutada, lihtne ujuma minna.
Kui sisenete Itaaliasse mööda A23 teed, siis Amaro Eurospari tagant pääseb autoga (vaadake google satelliidipilti) päris Tagliamento jõe lähedale ja natukese ronimisega võib pääseda ka jõe äärde. Meie olime seal 2024 juuli lõpus ja saime mööda võimsa jõe põhja kõndida, kuna Tagliamento on hooajalise veehulgaga jõgi - see võib olla hea jalasirutuspaus ja huvitav elamus.
Santa Maria di Castellabate on juba Calabria. Calabria on ilus mere ja päikese maa, viljatu, põlatud, hävitatud, maha jäetud ja hukka mõistetud tuleviku puudumisele, kus aga leiad rõõmu, ajalugu, leiutisi ja traditsioone. Sõida rohkem sisemaale, rannikust eemale mägedesse Calabria küladesse, väikelinnad San Luca, Plati, Castelvolturno, Giugliano, need on ühe omapärase struktuuri, kultuuri ja organisatsiooni N´drangheta (maffia) pesitsuspaigad, kindluskülad, sünnipaigad....seal saad kordumatu emotsiooni tõsiste itaallaste igapäevasest elust, Sellel reggionel on oma unikaalne identiteet. Seal on omavahel läbi imbunud traditsioonid, ranged rituaalid, kirjutamata seadused, reeglid,religioos. Kui tavapärases Itaalia kultuuris on perekond keskse tähtsusega siis selles regioonis maffiamaal on naised ainuotsustajad võimu elu surma üle, juhtimine on rangelt naiste käes ja pärandatakse suguvõsa klannilt klannile, (clanna di madrina). Üks range tava on ka see, et linnapildis isegi suvepäeval 40 kraadi on naised musta riietatud, mis on neile leina värv aga samas rõhutab kättemaksu tapetud mehe poja venna eest, see on Calabria.... duro e pecuilare aga alati igatsust tekitav ja tagasi kutsuv, kodu neile, kes lahkuvad ja kodu neile keda naasedes omaks võetakse.