Autorentide "trikid". Saksa AVIS-e üllatus

AVIS-est autot välismaal kasutamiseks/kättesaamiseks broneerides hoidu (seal autot kätte saades ja dokumente täites) märkamatult pakutavast nn. "lisa-kindlustusest" mille hinnast teatavatel põhjustel kõva häälega ei räägita. Asi esitatakse sulle muuseas niikui kindlustus poleks piisav või puuduks. Kui oled rendi ja kindlustuse koguhinnaks Eestis saanud/kokku leppinud näiteks 1000.- siis see "liba- lisakindlustus" lisab su rendimaksele veel 1500.-. Niiviisi läheb su rent maksma hoopis 2500.- 1000. asemel. (Pikemal perioodil näiteks Rent 10 000.- + liba-lisakindlustus 15000.- ehk kokku 25000.-)

Lisaks pakutakse täiskindlustust, mis katab siis kõik riskid. Tavakindlustusega on omavastutus, ilmselt oleneb ka maast, umbes 21000 krooni. Ma olen ise käitunud selliselt, et Euroopa maades leppinud tavakindlustusega. Aga maades, mis meie kultuurile võõramad ja käitumine ettearvamatu, olen kasutanud full-insurance.

Saksa AVISe full insurance'iga selline positiivne kogemus, et maksis meie eest ka liiklustrahvid ära. Omast arust kiirust ei ületanud, aga ju siis automaatkiirusemõõtjad on täpsemad ;) Igal juhul tuli meile poole aasta jooksul mitu teadet AVISest, krediitkaardilt koorisid maha vaid teate saatmiskulud. Sellest ajast saadik võtan alati täiskindlustuse, kusjuures erinevates riikides on summa ikka kordades erinev (sama perioodi eest).

Ma pole AVIS-e puhul kordagi märganud, et kindlustust niisama kaela määritakse. Tõsi, alati küsitakse, kas seda või teist kindlustust soovitakse. Antud juhul tundub olema tegemist pigem vastastikuse kommunikatsiooniprobleemiga. Lisaks pangalaenule on ka autorendi puhul kasulik pilk peale visata, millele alla kirjutad. Ja ei mäleta täiskindlustust, mis tariifi 1,5 x kallimaks oleks teinud.

Nõus veigoga. Ma olen AVIS-e klient olnud 2001. aastast peale ja ma olen väga rahul süsteemi töökorraldusega. 0-omavastutusega kindlustuse olen ostnud enamikel juhtudel välismaal juurde, kuid ilma küsimata pole seda mulle küll keegi "pähe määrinud".

Tarbijakaitseamet soovitab neil, kes plaanivad välisriigis puhates auto rentida, olla lepinguid sõlmides eriti tähelepanelik.

Ametile pole võõrad juhud, mil puhkusel rendiautoga sõitnud inimestel tuleb pärast reisi tegeleda rendifirma nõuetega. Auto kapotil juba rentimise hetkest olnud kriimu eest raha väljakäimine võib tunduda ebaõiglane, kuid lepingud räägivad enamasti rendifirma kasuks.

Selliseid olukordi saab siiski vältida, kui võtta aega lepingute lugemiseks ning segased kohad klienditeenidajaga läbi arutada. Alles tuleb hoida nii lepingu koopia kui muud autorendiga kaasnevad dokumendid, ka bensiinitšekid. Nii on võimalike segaduste tekkimisel kergem oma seisukohti kaitsta.

Tutvudes renditingimustega on väga oluline jälgida eritingimusi. Rendifirma võib nõuda juhilt vähemalt kaheaastast sõidukogemust, auto tankimist enne tagastamist või seada piirangud läbisõidule.

Kõige kindlam on masin võtta otse rendifirmalt, sest vahendaja, näiteks internetiportaali kehtestatud lepingutingimused võivad rendileandja omadest erineda.

Probleeme võib tekitada ka nii-öelda täiskindlustus. Paljud rentijad arvavad, et sellise nime all pakutav kindlustus kehtib avariide, varguste ja muude ebameeldivate olukordade puhul. Siiski ei pruugi osavalt reklaamitud ja sageli kallim kindlustus erineda kohustuslikust autorendiga kaasnevast kindlustusest.

Viimase tähelepaneku illustreerimiseks tõi tarbijakaitse ühe konkreetse juhtumi kaaslasega Küprosel puhanud mehest, kes ostis rendifirmast autole kopsaka summa eest täiskindlustuse. Puhkuse ajal juhtus liiklusõnnetus, mille tõttu muutus rendiauto kasutuskõlbmatuks. Mehe üllatus oli suur, kui rendifirma esitas talle 3000 euro suuruse kahjunõude. Kuigi klienditeenindajaga suheldes oli talle jäänud mulje, et täiskindlustus vabastab ta omavastutusest täielikult, rääkisid lepingutingimused hoopis muud.

Tarbija24.ee