Kuna Eesti juhiload on eestikeelsed, siis nt Florida politsei pööritas nende peale silmi ja nõudis rahvusvahelisi, turist või mitte... tegi suulise hoiatuse. Lõppkokkuvõttes oli sõbralik, aga edaspidi ajas politseiauto nägemine suht närvi.

Sellest on küll mitu-mitu aastat, kui suvel sai rendiautiga Iirimaal ringi sõidetud. Soovitan kindlasti majutuskohad ette broneerida, sest maakohtades on neil valdavalt peremajutused või turismitalulaadsed paigad, mis kõik olid ammu väljamüüdud. Ise olid nad väga abivalmid ja otsisid naaberküladest vabu tube, aga sellise peavalu vältimiseks tasuks ette broneerida. Hotelle väiksemates kohtades justki polnudki...
Rendiauto võtsin Eestist, oli see Hertz või Avis ja kohapeal tegin juurde full-insurance kindlustuse. Vasakpoolse liiklusega harjus päris ruttu, kui ringteed välja arvata ja bensukates istusin esimese hooga alati valele poole... enne kui taipasin paremast uksest sisenda.
Kindlasti tasub minna ja ka Põhja-Iirimaa läbi sõita. Sealne põhjarannik on imeliselt kaunis.

Tulime just Malaisiast, käisime Penangi saarel, Langkawil ja Kuala Lumpuris. Nendest kolmest soovitaks Langkawit. Seal on superilusaid randu, kus vesi nii puhas ja selge, et kaelast saadik veel olles näeb ka varbaid. Saab ka nuusutada džunglit, ilma tõsisema metsamatkata - Seven Wells Waterfalli juures. Sealt läheb ka mäetippu kuulus Cable Car. Koopad olevat väga lahedad, ise sinna ei jõudnud - Cave of Legends ja Cave of Bats. Laps sai suure elamuse Wildlife Pargis. Rentisime lennujaamast ülisoodsa hinnaga auto. Kütus maksab poole vähem kui meil. Vasakpoolse liiklusega harjub, liikluskultuur oli igati ok. Paljud kohad jäid meil nägemata, kindlasti lähme tagasi :)
Penangi saarel oli vahva Butterfly Park, samuti on seal ka võimalik vihmametsaga tutvust teha. Malaariatablette ei kasutanud, sest reaalset ohtu nendes piirkondades ei esinevat. Penang jäi elamuste poolest lahjemaks. Seal me autot ei rentinud, mida pärast kahetsesime, sest vaatamata väga korralikele liinibussidele ja suhteliselt odavatele taksodele, jäi ikka palju nägemata. Omalkäel ringiliikumine on parim.
Palju on reklaamitud Penangi Snake Temple'it, aga sellepeale ei soovita vähest aega kulutada. Meie ootused olid nii suured ja need paar madu, ok 4-5 madu, kes olid liikumatult mingite vaasis olevate okste otsas, ei suutnud mingit elamust tekitada.
Loomulikult on mõlemad saared turismile orienteeritud, aga sellest ei pea ju välja tegema, kui ei taha. Hinnad tundusid Langkawil soodsamad vastupidiselt foorumites loetule.

Peale kodusõja lõppu on teeolud silmnähtavalt paranenud, Colombos muudkui ehitatakse-parandatakse ja tehakse uusi teid. Liikluskultuur vajab harjumist, iseenesest nende sõidukiirused pole eriti hullud (sest enamus liiklusvahendeid on parajad romud), kuid mis teeb asja eriti segaseks on puuduvad teeviidad. Need on küll olemas, aga selleks peate oskama lugeda kas singali- või tamilikeelseid silte. Ingliskeelseid silte on väga vähe ja igast külast keerab sada teed vasakule ja paremale, nii et äraeksimisvõimalus on suur. No ja muidugi vasakpoolne liiklus, kuid ka sellega harjub. Hoopis reaalsem on omapäi autosõit ette võtta ida- ja kirdeosas, kus esineb suurepäraseid peaaegu autovabu maanteid. Kui poleks oma silmaga näinud, siis ei usuks.
Autojuht-giide leiab igalt poolt (eriti hotellidest). Kuna inimeste eelistused ja maitsed on nii erinevad, siis kohapeal olles näeb kiiresti ära, kas tekib soov ka reaalselt antud juhiga kuskile sõita.
Edu!

Meie käisime rendiautoga ka Mehhikos, mingit probleemi polnud.

La Jolla Beach avaldas muljet oma lainete ja hüljestega, muidu ka ilus koht. Soovitan ka sisse põigata Mehhikosse ja sõita mööda rannajoont edasi. Tijuanas pole midagi teha, aga edasi tuleb imeilus looklev tee, kus ühelpool mäed ja teisel pool ookean.

Mina ei julgeks rollerirenti soovitada, eelkõige kaootilise ja esmapilgul loogikavastase liikluse pärast, mis veel ka vasakpoolne. Kui oled igalpool mujal hakkama saanud, siis usun, et saaksid ka seal, aga ise ma küll ei võtaks, kui siis idapool, kus mulle kõik veidi rahulikum tundub.
Teine ja mu meelest isegi hullem probleem on puudulikud ja arusaamatud teeviidad. Singali tähestikus on üle 60 tähe ja nende dešifreerimine arusaadavaks keeleks on ülemõistuse aeganõudev ja tüütu. Ingliskeelseid külanimesid ja viitasid aga peaaegu pole. Tamilikeelsetest ka vaevalt abi on... Külad lähevad aga sujuvalt edasi järgmisteks ja järgmisteks...
Võibolla on see omamoodi eksootika.
Tanklaid on igas suuremas külas/linnas.

Kahjuks jah. Raamatud on üldse, kohalikku elatustaset arvestades, jube kallid. Sõnaraamatud maksavad sama hinda, mis meilgi.

Lihtsalt näiteks:
Kohapeal otsides võib leida konditsioneeriga tube hinnaga alates 250 krooni/öö. Puhas, soe vesi, tagasihoidlik, moskiitovõrgud, ventilaator, rannas. Bentota on ilmselt kallim, aga teiselpool jõge, siis Aluthgamas, on mõned jõeäärsed korralikud, kuid soodsamad minihotellid.
Raske on midagi üldse soovitada, kui ei tea inimese harjumusi ja eelistusi.

Olen nõus Arvoga, SL on kordades rahulikum kui India. Olles käinud SL-l 4 korda, ei ole ma nii hullu varrukast tirimist ja kerjamist näinud kui nt Indias. Valdavalt norivad turismikohtades raha hinduistliku taustaga tamilid, sest nende usk on selle koha pealt ilmselt leebem. Moslemitest tamilid ei luni kunagi ja ka kristlastest ja budistidest singalid mitte eriti.
Küsi oma giidilt paar väljendit kohalikus keeles, kuidas neist lahti saada. Vähemkuulsates turismikohtades ei ole olukord üldse nii hull.
Rannas võib küll kohata nö beachboysid, kes on väga tüütud, aga see on puhas turistide enda süü. Nende kohta leiab netist mõndagi naljakat. Nendest saab lahti ingliskeelseid karme väljendeid kasutades või absoluutselt neid ignoreerides.

Adam's Peak asub Nuwara-Elya kandis, seal, kus on teeistandused. Ja on üks kõrgemaid mägesid neil. See ei ole sama, mis Sygiria. Adam's Peak'il käiakse päiksetõusu imetlemas. Ja sinna alles annab ronida.

Tuk-tuk on Sri Lankal täiesti eksisteeriv ja massiliselt levinud :) ja sama nimega. Esimest korda sõites ehmatab Colombo liikluses nende ette- ja vaheletrügimine korralikult ära, lõpuks aga harjud ise ära.
Loodusparke on neil mitmeid, Yala on kõige tuntum ja suurim. Loomade nägemise edukus sõltub looduspargi giidist ja tema oskustest ja lihtsalt vedamisest.
Kui on aega, soovitan hoopis idakaldale sõita, nt Trincomaleesse, teistmoodi kogemus. Pärast Sygiriat muutub maantee kvaliteet uskumatult heaks, justkui Saksamaa kiirteedel sõidaks ja teeäärseid külasid jääb palju vähemaks. Lained on Trincos super ja Pigeon Island on väga hea koht snorgeldamiseks.

Nt San Diegost Tijuanasse minnes pole USAst väljudes mingit kontrolli. Sõidad ja oledki Mehhikos. Tagasi tulles läheb piiril tunde, sest järjekorrad on meeletud. Ei piirivalve ega toll teinud teist nägugi, tempel passi ja järgmine...

Olen korduvalt lennanud ja viisat transiittsoonis kindlasti vaja pole.

Matale on üks vaesemaid piirkondi, aga loodus on sealkandis väga ilus. Ja teeistandusi jääb selle marsruudi äärde ka kindlasti. Soovitan samuti minna botaanikaaeda, pööra tähelepanu puude latvades olevatele hiigelnahkhiirtele :)

Jälgin siin teemat juba põnevusega, lausa ootan, millal järg ilmub. Väga illustratiivne ja teemakohane oli eile öösel nähtud saade kas Discovery või National Geaographicu pealt, kus ÜRO rahuvalvajad jäid Sierra Leone mässuliste piiramisrõngasse ja kuidas neil siiski õnnestus põgeneda. Ja kui siia veel lisada eelmisel aastal loetud raamat Sierra Leone lapssõduri üleelatust, siis seda suurema põnevusega ootan, mis edasi saab ;)

Jään põnevusega ootama, äkki tulen isegi ;)

Mõned aastad tagasi Kopenhaagenist Tallinnasse lennates oli mandri kohal üsna kõhedakstegev turbulents, naersime veel, et kohe näha, et Eestis - teed on "auklikud". Peale kergemate rappumiste ei ole Euroopas ise suurt turbulentsi kogenud, aga ookeani kohal küll.

Mõlemad Berliini loomaaiad on kindlasti vaatamistväärt (selle kohta peaks Tripis eraldi link ka olema). Hamburgi loomaaed on huvitav. Londoni omasse tasub samuti minna (seal on põnev ökosüsteemi püsinäitus). Pariisis sees asuv Ménagerie on pisike (väidetavalt maailma esimene), kuid siiski jalutuskäikuväärt, (teine asub linna külje all Vincenne'i metsas, seal ei ole ma käinud).
Miniloomaaed (minizoo lastele) on enamuses loomaaedades olemas. Saksamaa loomaaedades on üldiselt väga suurt rõhku pööratud loomade võimalikult loomulikele elamistingimustele.

Saksa AVISe full insurance'iga selline positiivne kogemus, et maksis meie eest ka liiklustrahvid ära. Omast arust kiirust ei ületanud, aga ju siis automaatkiirusemõõtjad on täpsemad ;) Igal juhul tuli meile poole aasta jooksul mitu teadet AVISest, krediitkaardilt koorisid maha vaid teate saatmiskulud. Sellest ajast saadik võtan alati täiskindlustuse, kusjuures erinevates riikides on summa ikka kordades erinev (sama perioodi eest).

Eks tuleb võimalikult lühikese ajaga kohale jõuda :D
Nii palju, kui mul on koerte transpordiga koegmust, siis pikamaalendude ajal antakse neile ikka süüa ja juua ka (kohustus puuri külge kaasa panna). Kardan ikkagi, et Eestist otse sinna viia ei saa, sest riikide nimekirjas, kus marutaud on kontrolli all ja kust saab koeri/kasse importida, Eestit kahjuks ei ole. Lähim on Soome, aga selleks peab kass elama vähemalt 6 kuud Soomes (Austraalia puhul on 6 kuud) või siis Norras, kust importides ei pea isegi garantiinis olema (piisab lühiajalisest "koduarestist").
Kulud tulevad korralikud. On see ettevõtmine seda väärt?

Siin lehel on ka oletatavad kulud kirjas.
http://www.emigratenz.org/moving-pets-to-new-zealand.html
Unustasin enne mainida, et pärast maale saabumist on lemmikloom veel garantiinis ka.

Alustada tuleb kassile impordiloa saamisest. Eestist otse ei saa viia lemmiklooma Austraaliasse, Uus-Meremaa puhul otsustatakse iga luba individuaalselt. Lisaks tuleb lemmikloomadele teha/võtta terve rida teste ja analüüse.
amtelik lehekülg nõuete kohta:
http://www.biosecurity.govt.nz/enter/personal/pets
firma, kes aitab transpordiküsimustega:
http://www.jets4pets.com/

Sõida Normandia poole, nt Roueni linna. Turvahälli puhul on kasulik see enne broneerida, siis on kindel, et ikka saad ka. Kõik autorendifirmad peaksid seda pakkuma.