Bussidega reisides piiriületustega probleeme pole. Bussid peatuvad piiril ning oodatakse ära kuni kõikide reisijate passitoimingud tehtud saavad ning siis liigutakse edasi järgmisse sihtkohta. Bussid on enamasti väga mugavad ning pileti hinna sees on üldjuhul ka snäkid ja karastusjook. Kasutasin just hiljuti Peruus kolme ööbussi ( Cruz del Sur bussifirma ) ning väga super kogemused. Istmete seljatoed lähevad kuni 140 kraadi alla mis on magamiseks juba päris hea. Bussis antakse ka padi ning tekk.

Cuscost La Pazi otse sõidab vist ainult üks bussifirma, mis teeb ka kiire peatuse Punos. Odavam variant on vast võtta buss Punosse ning sealt edasi La Pazi. Samas, kui aega on siis Boliivias kohe Peruu piiri ääres asub Copacabana nimeline linn mis on päris huvitav. Sinna saab ka otse Punost.

Venetsueela kohta niipalju infot, et seal pidavat olema hetkel gringodele päris ohtlik. Kui sul just Venetsueelas kohalikku tuttavat pole siis ei soovitaks.

Sõitsin novembris Peruust Boliiviasse ja tagasi bussiga. Vist oli Puno - Copacabana ja La Paz - Puno. Piiril tuli maha tulla ja koos kohalikega järjekorras seista. Tagasi tulles oli turupäev, piirikaubandus õilmitses, järts oli pool tundi, aga pole hullu. Näitad passi ette ja kõik. Eksootika. Hindu ei mäleta, aga kallis polnud.

Siselennud Boliivias ja Peruus maksid umbes 80 dollarit. Kasutasin nelja siselendu Peruus ja Boliivias. Võrdle erinevaid firmasid: Amaszonas, Latam, Avianca jt.

Seljakotireisijad koostavad kogu Ladina-Ameerika reisi ööbussidega, Hoiad raha kokku ja teenus hulga mugavam kui meil.

Üks probleem, mis pähe tuli:

Kui bussiga piiri ületada, kuidas siis rahavahetusega on? Eriti kui buss viib mind kuskile väiksemasse linna (näiteks Piura) - siis oleks vist palju tahta, et bussijaamas oleks rahavahetuspunkt!

Ma pead ei anna, aga kuna enamasti kohalikud reisivad ja Ladina-Ameerikas ju ühtset valuutat pole, siis vahetavad raha peaaegu kõik poed ja teenuspunktid piiril. Mina ise vahetasin mingi laua taga, mis oli pisikese poe fuajees ja ostsin kohe samas vett ja piscot (kohalik grappa). Igal pool, kus turiste on oodata, vahetatakse raha, Ja üldse mitte kallimalt kui kuskil pangas, pigem parema kursiga, kuna toimib rohujuuretasandi äri -- pole vaja kalleid pangakontoreid ja kõrgeltmakstud tellereid.

Ma rahavahetuse pärast üldse ei muretseks. Piirikaubandus vajab seda.

Kuidas muidu üldse reisiplaani kommenteerite:

Bogota - Quito - Piura - Lima - La Paz - Cuzco - Cartagena - Bogota

Maracaibo peab vist ikka ära jätma, Venetsueelas tehakse veel suuremaid lollusi, raha kuulutati kehtetuks:

http://www.bbc.com/news/world-latin-america-38284485

Mis veel on mõtlema pannud - Quitost Piurasse saamine. Bussiga näitab 18 tundi, seda tundub paljuvõitu. Mõtlesin Machalasse lennata, aga tundub et sinna eriti lende ei lähe. Guayaquil oleks variant - ikka veidi lähemal sihtpunktile.

Just hiljuti Lõuna-Ameerikas ringi liikudes kohtasin tihti teisi backpackereid kes kõik soovitasid Kolumbiat ning just eriti külastada Medellini linna Kolumbias. Seega kui juba Kolumbias oled ning plaan lahtine, siis mine ja vaata mis seal toimub.

Ning kui juba Boliivias oled, siis peaksid kindlasti Uyunis ära käima. See on minu arust kindlasti üks huvitavamaid paiku Lõuna-Ameerikas. La Pazist saab sinna lennukiga (1-2h) või bussiga (12h).

Mõned soovitused lisaks eelnenutele: Käisime 2008 aastal bussiga ja jäime väga rahule kuna pakkus seikluslikkust, nägi maad ja bussid olid mugavad, kuni selleni,et sai bussis päris magada. Soovitaks käia vaatamas Nazca jooniseid. Meie käisime ka Colca kanjoni serval kondorite lendu vaatamas. Punost sõitsime paadiga Urose ujuvatele kõrkjasaartele ja Sillustani nekropoli. Copacabanast Päikesesaarele Titicaca järves soovitaks ka minna. La Pazist võtsime bussituuri Aymarade pealinna ja pühapaika Tiwanacusse 4000 m. kõrgusel platool. Siin palju ajalugu. Ekstreemturismina mõjus Potosi ja 4 km kõrgusel asuva hõbedakaevanduse külastamine – seal nägime kuidas töötavad lapsed praegu kaevandustes. Sucres oli 68 miljoni aasta eest lõunapoolkeral elanud dinosauruste ja reptiilide Teaduspark. Meie sõitsime läbi Paraguai Iguazusse ja sealt Buenos Airesest koju. Buss võtab muidugi palju aega, aga sealne elu ja loodus on bussiaknast vaatamist väärt. Sellel kõrgusel seigeldes peab olema hea tervis. Kindlasti tuleb muljeterikas reis.

Njah, tänud soovituste eest, aga siselendude piletid nüükseks ostetud ja plaan päevapealt paigas. Colca kanjon jääb teelt palju kõrvale. Medellin samuti ja Uyun hoopiski. La Pazi Boliiviasse minek on kiire kõrvalpõige, 2 päeva.

Kuna tundub, et satun Titicaca kanti just just vihmaperioodi ajaks, siis sinna palju aega ei planeerinud. Ainult mõne päeva, et saaks Machu Picchu nähtud ja siis tagasi ranniku kuivemasse kliimasse.

Paraguays Iguazus ja Brasiilias-Argentiinas sai möödunud talvel käidud.

Nii, ma olen siis hetkel Peruus, Mancora rannas.

Paneks kirja, kuidas siia sain: lennukiga lendasin Quito-Guayaquil. Sel liinil palju lende ja ma sain 30EUR pileti ka 2 päeva ette ostes! Tund aega lennates vältisin vähemalt 8 tundi bussiga mägiteedel sõitmist.

Guayaquilis taksotasin ennast bussijaama, see asub lennujaama lähedal. Bussijaam on suur, 3-korruseline. Kulus veits aega ja kaardi peal näpuga näitamist, enne kui sain pileti, kuhu tahtsin. Otsebuss Mancorasse oleks läinud hilja õhtul, aga mina olin bussijaamas varahommikul. Seega võtsin tihedalt käiva sisebussi Ekvadori piirilinna Huaquillas. Sõit kestis 5 tundi ja maksis 7 USD. Palju peatusi ja aeglane sõit. Bussi pealt taksotasin ennast piiripunkti.

Peale piiripunkti läbimist ootasid mind kohe taksistid. Olin plaaninud sõita Tumbesi bussijaama ja sealt bussiga edasi Mancorasse. Aga taksistidel olid kohe hinnad väljas, et Tumbes 10 USD, Mancora 50 USD. kuna mul oli bussiga sõitmisest kopp ees, siis lasin ennast kohe Mancorasse taksotada. 140km sõit 50 taala eest pole ju paha. Taksojuht kihutas vahepeal 110-ga, nii et hakkas veits hirmus!

LISA: Kuna mul oli lennupilet Piurast Lima-sse, siis sõitsin Mancorast Piurasse mikrobussiga, maksis 10 EUR. Sõit kestis 3 tundi ja oli päris jube. Bussijuht sõitis vahel mägiteedel päris agressiivselt väliskurv-sisekurv-väliskurv, vastasuunavööndis pimedates kurvides. Lisaks lobises juht pool sõidu ajast telefoniga. "Käed vabad" tähendas, et käiguvahetuseks lasti käsi roolist lahti, telefon alati kõrva ääres. Aga no ka arusaadav, sest see telefon võis maksta rohkem, kui see vana mikrobuss.

Veidi märkusi, kohalikus poes: VISA-kaardi kasutamise eest 6% lisatasu Mastercardi kasutamise eest 8% lisatasu

Peruu 2GB interneti SIM-kaart maksis 21 EUR. Kõige suurema mahuga pakett! Selle ostmine oli paras tsirkus, võttis aega pool tundi. Pidi igast dokumente täitma. Eriti hea, kuna mina ei oska hispaania keelt ja müüa ei osanud inglise keelt. Pidi kirjutama-joonistama.

Kolumbia 3GB interneti SIM-kaart maksis 26 EUR. (ostsin Bogota lennujaamas)

LÜHIDALT: Ära sõida La Pazist Cuzcosse bussiga!

PIKEMALT: Originaalis plaanisin ka bussiga Titicaca järve vaatama minna, aga kuna mul oli La Pazi suurest kõrgusest tingituna kehva olla, otsustasin kohe Cuzcosse sõita. Firmaks Trans Salvador. See ei ole ainuke, mis seda sõitu teeb, aga ainult sellele oli paar tundi varem bussijaama minnes piletit saada. Sõit maksis 33 USD ja pidi kestma ca 12 tundi.

Enamik bussiga sõitjatest olid turistid vanuses 20-30. Kohalikke oli mõni üksik.

Positiivse poole pealt: istmed olid mitte 2+2 vaid 2+1, mina sain istuda üksikul istmel. Ruumi oli täitsa piisavalt.

Negatiivse poole pealt: Buss raputas ja loksutas korralikult, sõit kestis 14 tundi, WC oli umbes, ainuke pissipeatus oli piiripunktis, snäkkide ega jookide müümist ei toimunud, mingeid reisisaatjaid polnud, ei mingit patja-tekki.

Buss läks kohe esimestel meetritel rikki, õhkvedrustus läks suure pauguga lõhki. Bussi parandati 1,5 tundi. Boliivia-Peruu piirile jõudsime pimedas. Passikontroll läks ca tund aega, koos kohalike tüüpidega õues külma tuule käes järjekorras seista. Boliivia piiripunkti aknad olid sisse pekstud, Peruu piiripunktis polnud elektrit, tuli ankeete mobiilitulede valgel täita.

Ja siis see pidev raputamine kehvadel Peruu provintsiteedel. Hiljem asendus see loksutamisega veidi parematel Peruu mägiteedel. Ja siis need lugematud lamavad politseinikud. Jube!

Kokkuvõttes kindlasti ei tasunud ära seda 150 EUR, mida ma kokku hoidsin. Kui vähegi võimalik, siis pigem lennake. 14 tundi bussiga vs 1 tund lennukiga. Jah, lennukid mägede kohal alati raputavad. Aga bussid raputavad ka ja palju kauem! Üle 6-tunnist bussireisi ei soovi enam teha! Näiteks Rio-st Sao Paulosse sõit võttis 6 tundi ja oli mööda head siledat teed.

Mägihaigus: La Pazi lennujaam 4000m peal võttis õhku ahmima. La Pazi kesklinnas hotellis 3600m peal magada ei saanud, pidin kolima äärelinna 3200m peal asuvasse hotelli. Cuzcos 3400m peal korralikult magada ei saanud, ärkasin öösiti pidevalt lämbumistundega. Quito (2800m) ja Machu Picchu (2500m) - ei olnud probleeme magamisega. Bussis ei saanud magada juba lihtsalt raputamise ja loksutamise tõttu, aga koguaeg oli uimane olek.

Praegu Cartagenas, Venetsueelasse ei lähe, kuna seal olukord ebastabiilne ja ma ei viitsi rohkem bussiga loksuda.

Tundub, et sul oli tegemist halbade juhuste kokkulangemisega: mäestikuhaigus, kehv bussifirma ja ebaharilik marsruut (La Paz - Cusco, just turistidele suunatud). Minu kogemused ööbussidega Tšiilis, Peruus ja Boliivias on positiivsed. Boliivias kohtasin jaapanlannat, kes oli terve mandri ainult bussidega läbi sõitnud.

Mäestikuhaigus on salakaval: ei saa ise üldse aru, miks pea valutab või tatt on verine või oksehoog peale tuleb või kõht on lahti. Ja siis muutub ka parim hotell või buss vastikuks.

Olen nõus berlineriga, tundub et tegemist on halbade juhuste kokkulangemisega.

Oleksid pidanud jätma natuke rohkem aega aklimatiseerumiseks. Boliivia on alustuseks ikka väga ekstreemne koht kuhu minna. Ja ööbussidega sõites tasub teha natuke researchi ennem. Cruz del Sur on see firma mida võiks Peruus kasutada, minuarust nad Boliiviasse ei sõidagi. Boliiviast Peruusse minekul võiks kaaluda varianti mõned päevad veeta Atitlani ääres või siis päevase bussiga Punosse ning sealt ööbussiga Cuscosse. Atitlani ääres olevad külad/linnad asuvad kõik üle 3800m seega oleks võibolla mõistlikum olnud teha marsruut vastupidiselt ning külastada ennem Cuscot ja siis liikuda sealt Boliivia suunas.

andresk, Titicaca järve ikka mõtled ju:) Atitlan'i järv on Guatemalas.

Suuna määras lihtsalt raha: Cuzco-La Paz lennu sain 100 EUR eest, samas kui La Paz-Cuzco lennud maksid pea 200 EUR. Seega lendasin Lima-Cuzco-La Paz. Tagasi Cuzcosse bussiga.

Samuti ei leidnud ma mõistlikku võimalust La Pazist Cartagenasse saamiseks. Cuzcost sain, kuigi ka mitte just odavalt. 340 EUR eest lendasin Avaincaga Cuzco-Lima-Bogota-Cartagena.

Nagu juba kirjutasin, siis Titicaca ääres olemisest loobusin, see on veel kõrgem, kui La Pazi kesklinn (3800m vs 3600m).

Aga eks siis on enda piirid teada ja tulevikus tuleb ikka vaadata nii, et magamiskohad oleks alla 3000 meetri.