Trip.ee

Kommunismi ajal välismaal olles tundus, et peab pildistama kõike, mida näed. Tänavaid, kirikuid, baare, losse, inimesi, ronge, vaateaknaid. 1985. aastal tudengina praktikal olles GDR-is sai just nii tehtud. Aga meie oma seltskonnast  pole ühtegi fotot! Sest tunne oli, et sõbrad jäävad ikka alles, aga välismaa on peagi kauge ja kättesaamatu.

Muidugi mine, Marili, aga jäta vanurid ja lapsed koju. Ära põe! Edu!

Olen ostnud juulis.

Aga praegu tundub olevat Tai ebasoosingus, nii et odavaid pileteid pakuti ka novembris ja ja lausa detsembris (mingi araabia lennufirma oli vist). Aeroflot on oma Tai lendudega nats hädas, kuna venelastel paistab reisiraha nappivat.

Mina kollektsioneerin BR-tähega kohti. Käidud: Brüssel, Bretagne, Brno, Bratislava, Brighton, Brügge, Brooklyn, Brandenburg, Brabant, Brest. Vaja minna: Bronx, Bristol, Breda, Brunei, Brasilia, Brisbane, Brindisi, Brühl, Brod, Bridgwater.

Ärge lennake Riiast Domodedovosse. Lennake Tallinnast Šeremetjevosse. Säästate viisade raha ja transfeeri maksumuse. Olenevalt kellaajast võivad Moskva ummikud olla hullud, Tundub, et aega on, aga kõik see kaob käest. Või on kaasajal kiire rong lennujaamade vahel?

Ma ei kujuta ette, kuidas alla aastase lapsega ilma rendiautota saaks. Olen sõitnud lastega ja rendiautoga Malaisias. Liiklus on rahulik ja mitte nii kaootiline kui Vietnamis või Tais. Malaisia on kõige rohkem "lääne moodi" Kagu-Aasia riikidest minu meelest. Vasakpoolse liiklusega harjud päevaga ära. 

Me ei käinud saartel, seetõttu ei oska kommenteerida seda, kui auto on võetud Kuala Lumpurist ja jäetud kuskile sadamasse. Võimalik, et see on (priske) lisatasu eest tehtav.

Malaka (Melaka, Malacca) on jah linn, kuhu soovitaks minna.

Kui sa kollektsioneerid riike, et kus käidud, siis muidugi mine. Aasias reisimine ei aita Lõuna-Ameerikas hakkama saada. Nagu keegi siin ütles - rohkem raha ei taga paremat reisi. Hispaania keel on vajalik, hola!

Kõlab hästi! Varsti võib juhtuda, et meiegi peame minema Tallinn International Airport-ist Tallinn South Pärnu Airporti.

Veigo tahtis tegelikult ülilihtsat asja -- jätke sõnade vahele tühik. Ja kui arvate, et tühiku juurde käib koma, siis see liitub eelmise, mitte järgmise sõnaga. 

Kaplinnas soovitan Sea Pointi linnaosa. Seal pole küll väga palju suuri hotelle ja hotelli bassenid on tavaliselt väiksemad, aga on pikk rannapromenaad, kus saab joosta,  jõusaale leidub ja seal on ka 50 meetrine mereveega täidetud bassein, kus trenni tehakse. Paarisaja meetri kaugusel on mäed, kus saab matkata. Oli ka palju eri söögikohti (liibanoni, itaalia, korea, indoneesia jm köök).

Palun öelge, kuidas te viisaga talitate. Päris tüütu on peale kahte kuud riigist välja sõita (Tai näitel). Kas on mõni riik, kus saab ka kauem lebotada? Vabandust, et pole ise viitsinud uurida.

Olen talvitunud Vietnamis ja Tais. Mõlemas kaks kuud järjest, pole liikunud elupaigast kuhugi. Elamiskoha leidsin AirBnb-st ja booking.com-ist. Tingimuseks oli mere lähedus ja see, et poleks turistikas. Kohanimed Phan Thiet ja Bang Saray ei ütle kellelegi midagi. Olen käinud ka mujal Aasia riikides ja mulle tundub, et Tai on ikkagi kõige parem valik.

Cob, mis mõttes Vietnam on nagu Tai 10 aastat tagasi? Vietnam on kogu aeg olnud kommunistlik riik ning Tai vaba majandusega monarhia.

Laevaga Stockholmi jõudes oli lastega kohustuslik ette võtta vana hea lõbustuspark Gröna Lund https://gronalund.com. See on väike, aga klassikaline tivoli ameerika raudteega.

Sellest on nüüd juba sajandeid tagasi, kui ma oma lastega sealkandis reisisin, kuid tundus, et neile meeldis Rootsi poolel rohkem. Näiteks:

Kommunismi aja reisidest on palju mäletada. Küll sai Šeremetjevo ja Domodedovo kivipõrandal magatud ning autos magatud Poola piiri ääres (NSVLi piir pandi ööseks lukku - kui ei jõudnud enne 24.00, siis tuli oodata hommikuni).

Jõuluaeg on suht kehv aeg, et saaks valida lennupiletite ja elamise hinda ja sihtkohta. Hinnad on laes, sest kogu Euroopa ja Ameerika tegutseb sama kalendri järgi. Ei oskagi midagi soovitada. Paar päeva sinna-tänna ei muuda midagi. Ise lendan detsembri alguses Eestist minema.

Meelis - vaatamisväärsused ei saa otsa. Kui Tallinn - Tartu trassil on Assaku ohvrikivi vaadatud, siis tulevad kohe Peetri uusasumid oma kipsikuutide ja elupuuhekkidega. Jüri kirikus veedan tunnikese. Pärast Kose-Uuemõisa mõisa on peagi Paunküla veehoidla, kus saab ujuda ja lebotada. Ja pooled kohad jäävad vaatamata, sest Põhjaka mõisa restoranis algab kella neljast vaikne tund ja enne seda on vaja sinna jõuda.

Mina ei riskiks. Air China ja Finnair on erinevates allianssides, nii et sinu jätkulend on su enda mure. Valvsaks teeb see, et Air China stardib Hiinast. Mina olen nii oma jätkulennust maha jäänud, kuigi vahe oli 2,5 tundi.  Pekingis lükati lendu põhjendusteta muudkui edasi. Hiljem lugesin vist siitsamast tripist, et Hiina sõjalennukite ja tsiviillendude lennukoridorid kattuvad ja sõjalennukitel on alati eesõigus. Muud lennukid passivad maa peal.

Pariisist Avignoni - Hotel-Dieu hospiitsi muuseum Burgundias Beaune'is. Mulle meeldib ehk seepärast, et seda näidati 1970ndate filmis "Suur jalutuskäik". Film jättis kustumatu mulje. Olen seal käinud paar korda, kompleks on päris mõjuv ka ilma filmi nostalgiata.

Fotode tegemine on tänapäeval lihtsam kui rääkimine. Kirjutamine on sellega võrreldes veel eriti raske. Aga mõttetute, abitute ja juhuslike fotode rohke üleslaadimine võiks olla blokeeritud.

Praad tavalises tänavaäärses söögikohas 1.50 eurot