Mina alustasin Itaalia avastamist Veneetsiast ja soovitaksin seda teistelegi. Sellist teist kohta maailmas ei ole. Kui Veneetsiast küllastus tekib, siis saab päevatripina rongiga lihtsasti sõita lääne poole, näiteks Padovasse ja Vicenzasse. Nende uurimine eeldab vist natuke rohkem arhitektuuri ajaloost huvitumist. Aga süüa saab neis kohtades ikka päris itaalia moodi.
Minu meelest võiks ehitada nn vaese mehe kiirtee nagu Lätis on Saulkrasti ümbruses. Aeglasem liikuja tõmbub asfalteeritud teepeenrale ja laseb teise mööda. Eeldab küll viisakust liikluses, aga toimib.
Jah, vanemana on reisimine lihtsam. Mul on rohkem raha. Valin hoolega lennuaegu, et ei peaks poole öö ajal ärkama ja kuidagi lennujaama kobistama. Ei ela enam odavama otsa hotellides, kus peab muretsema müra või halbade magamistingimuste pärast. Ei pabista enam korralikus restoranis saabuva arve pärast.
Samas ei lähe närvi mingite pisiasjade nagu hilineva transfeeri pärast või prussakate pärast söögikohas. Kõike on nähtud, kõike on juhtunud. Ei eelda mingit supertaset kodust eemal. Kui läheb üle ootuste, on vedanud.
Keeli oskan ka rohkem. Ma ei arva, et inglise keel on mingi võlukeel. Katsun rääkida kohalikus keeles.
Ma arvan, et kul Brüssel ähvardab Turkishit lennukeeluga vaeste iraaklaste lennutamise eest, siis Turkish eelistab meid, st pakse, valgeid, eurooplasi vedada. Miskipärast ma ei usu, et veri on paksem kui vesi, kui raha mängus on. Allah on küll kõikvõimas... aga eurosid ja dollareid tal pole.
Minu perearst ütles, et 180 päeva võib näidata positiivset. Nagu Blue kirjutas, siis tervishoius on kõik ametis haigetega ja paranenute statistikat ei jõua keegi teha.
Mul on küll lennupiletid aprilliks, aga eile sain positiivse testitulemuse ja kuigi ma ise midagi ei tunne, tuleb reis ära jätta. Mitte keegi ei oska mulle öelda, kas aprillis näitab test negatiivset või positiivset. Ja lennuki peale positiivsena ei saa, seisa kasvõi pea peal.
Piotrkow Trybunalski ja Czestochowa vahel (60 km) olid mõlemal suunal ummikud. Ühel pool oli põhjuseks valgusfoor ja teisel suunal ärasurnud rekka. Igal juhul tasub kõrvale pöörata, kui GPS võimaluse annab. (sõitsime vahepeal külateid pidi). Trassil pole tõesti võimalust pissile minna, sest pole kuhugi autot seisma jätta. Lohutuseks on see, et betoonist kiirtee ummiku kõrval on peaaaegu valmis.
Kaduja on ilmselgelt frusteerunud. Tema küsimus, kus on parem kui Eestis, on huvitav. Keegi meist ei saa elada mitut elu korraga, et kindlalt teada, kus on parem, kus halvem. Sellega ma küll nõus ei ole, et Eesti on maailma sitaauk.
Kahjuks (või õnneks?) on minu elu on kulgenud nii, et töö ja pere juurest eemal olla on olnud korraga võimalik umbes 3 kuud korraga, kuues eri riigis. See on muidugi väga väike periood, aga ikkagi midagi. Poolteist aastat elust. Umbes poole aasta pärast (see on minu pikim ära oldud periood) hakkad aduma uue asukohariigi tegelikkust ja elad kohalikku tegelikkusesse sisse. Jagad matsu ja hakkad mõtlema kohalikus keeles, eesti keel ja mõtteruum taandub.
Riigid on nii ja naa, on häid ja mitte nii häid külgi. Kindel asi minu meelest on see, et bürokraatiat on Eestis vähem.
Äraminek on väga huvitav teema. Mind näiteks huvitab Läti väga. Kolid 100 km eemale ja kõik on korraga uus, eriti keel. Ja kõigist siinsetest imbetsillidest eemal. Tahaks proovida, aga pole veel jõudnud sellise kuristiku äärele nagu kaduja.
Kommunismi ajal välismaal olles tundus, et peab pildistama kõike, mida näed. Tänavaid, kirikuid, baare, losse, inimesi, ronge, vaateaknaid. 1985. aastal tudengina praktikal olles GDR-is sai just nii tehtud. Aga meie oma seltskonnast pole ühtegi fotot! Sest tunne oli, et sõbrad jäävad ikka alles, aga välismaa on peagi kauge ja kättesaamatu.
Aga praegu tundub olevat Tai ebasoosingus, nii et odavaid pileteid pakuti ka novembris ja ja lausa detsembris (mingi araabia lennufirma oli vist). Aeroflot on oma Tai lendudega nats hädas, kuna venelastel paistab reisiraha nappivat.
Ärge lennake Riiast Domodedovosse. Lennake Tallinnast Šeremetjevosse. Säästate viisade raha ja transfeeri maksumuse. Olenevalt kellaajast võivad Moskva ummikud olla hullud, Tundub, et aega on, aga kõik see kaob käest. Või on kaasajal kiire rong lennujaamade vahel?
Ma ei kujuta ette, kuidas alla aastase lapsega ilma rendiautota saaks. Olen sõitnud lastega ja rendiautoga Malaisias. Liiklus on rahulik ja mitte nii kaootiline kui Vietnamis või Tais. Malaisia on kõige rohkem "lääne moodi" Kagu-Aasia riikidest minu meelest. Vasakpoolse liiklusega harjud päevaga ära.
Me ei käinud saartel, seetõttu ei oska kommenteerida seda, kui auto on võetud Kuala Lumpurist ja jäetud kuskile sadamasse. Võimalik, et see on (priske) lisatasu eest tehtav.
Malaka (Melaka, Malacca) on jah linn, kuhu soovitaks minna.
Kui sa kollektsioneerid riike, et kus käidud, siis muidugi mine. Aasias reisimine ei aita Lõuna-Ameerikas hakkama saada. Nagu keegi siin ütles - rohkem raha ei taga paremat reisi. Hispaania keel on vajalik, hola!
Veigo tahtis tegelikult ülilihtsat asja -- jätke sõnade vahele tühik. Ja kui arvate, et tühiku juurde käib koma, siis see liitub eelmise, mitte järgmise sõnaga. Aga paljud tänased kommentaatorid ei jäta seda tühikut või kui jätavad, siis koma on järgneva sõna küljes. See on valus. Seda on raske seletada, aga ilma tühikuta koma või siis koma järgneva sõna küljes tundub keeletundlikule lugejale nagu oleks sinu vestluskaaslasel pask lahti. Teed küll head nägu, aga...
Kaplinnas soovitan Sea Pointi linnaosa. Seal pole küll väga palju suuri hotelle ja hotelli bassenid on tavaliselt väiksemad, aga on pikk rannapromenaad, kus saab joosta, jõusaale leidub ja seal on ka 50 meetrine mereveega täidetud bassein, kus trenni tehakse. Paarisaja meetri kaugusel on mäed, kus saab matkata. Oli ka palju eri söögikohti (liibanoni, itaalia, korea, indoneesia jm köök).
Palun öelge, kuidas te viisaga talitate. Päris tüütu on peale kahte kuud riigist välja sõita (Tai näitel). Kas on mõni riik, kus saab ka kauem lebotada? Vabandust, et pole ise viitsinud uurida.
Olen talvitunud Vietnamis ja Tais. Mõlemas kaks kuud järjest, pole liikunud elupaigast kuhugi. Elamiskoha leidsin AirBnb-st ja booking.com-ist. Tingimuseks oli mere lähedus ja see, et poleks turistikas. Kohanimed Phan Thiet ja Bang Saray ei ütle kellelegi midagi. Olen käinud ka mujal Aasia riikides ja mulle tundub, et Tai on ikkagi kõige parem valik.Internet on Aasias norm, nii et tööd saab teha muretult. Kambodža võiks ka kõne alla tulla, kuid mu arust on sealne infra natuke kehvapoolne. Sama kehtib Laose kohta. Malaisia on kalleim valik ja mulle ei meeldi moslemimaaga seotud alkoholipiirangud. Kauge maa tagant ideaalset elupaika leida on loterii. Häirima võivad hakata kasvõi vales suunas olevad aknad või naabruse ehitusmüra. Võib minna paremini või halvemini -- ega teha pole midagi, kohapeal tuleb siis ümber mängida.Trenn: joosta on Aasias raskevõitu, sest pole kõnniteid. Metsa alla ei tahtnud ma pärast seda kohe üldse minna, kui nägin kahemeetrist madu Tais minu jalgrajalt jõkke sulpsatamas. Matkasin asfaldil ja ujusin basseinis.Elukoha hinnaks olen siiani saanud 10 eurot öö. See on siis lääne mugavustega (dušš, telekas, wifi, külmkapp, kööginurk, rõdu) stuudiokorter. Saab kindlasti odavamalt, aga sellise leidmine eeldab natuke rohkem tööd kui lihtsalt AirBnb-sse sisenemine.
