Džungel

Kas keegi on käinud kusagil Aasias džunglis omapead seiklemas, ilma saatjateta,oleks huvi minna see aasta lõpus.

Kas kohalikku loodust tundmata džungel üksi avastamiseks (elu-)ohtlik pole?

See on üsna sama hea küsimus, kas keegi metsas on käinud? Üks uitas Siberi laantes, teine käis Alutagusel ja kolmas Nõmme metsas. Formaalselt üks mets kõik. Sama džunglitega. On džungleid, mis on suhteliselt (rõhutan sõna "suhteliselt") hõredad ja hästi läbitavad, aga on ka selliseid, kus nähtavust on heal juhul pool meetrit - kui sedagi.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on üksi džunglisse minek päris loll mõte. Näiteks Guatemalas jääb Tikali juures džunglis iga aasta 2-3 inimest kadunuks. Läksid ka uudistama.

Džunglisse minek on hea idee, aga parem ikka saatja(te)ga.

Olen matkanud nii Aasia kui ka Lõuna-ja Kesk-Ameerika dzhunglites ja Lääne-Aafrika galeriimetsades, Ida-Aafrika savannides, rääkimata Siberi taigast, jm-st. Dzhunglite (vihmametsade) kohta ühte reeglit järginud: ei lähe ilma kohalikuta (kirjutaks selle sõna suurte tähtedega). Mitmed põhjused: tõenäoliselt tulen metsast välja ka, kohalik teab taimi (millised mürgised, millised ravivad) ja oskab näha-kuulda loomi-linde-putukaid, kohalik tunneb-teab metsas elavaid hõime... Kes üksi vihmametsa läheb, kaotab tõenäoliselt kohe suunataju. Muidugi, on ka märgistatud radu puhkekeskuste (dzhunglihotellid) ümbruses, seal võib ka üksi kolada.

Nagu Marks66, olen ka mina käinud nii Aafrika, Lõuna-Ameerika kui ka Aasia metsades. Amazonase indiaanlased rääkisid, et nende suurim hirm on metsas ära eksida. Nii et tee järeldused ise.

Teejuht on enamasti tõepoolest hädavajalik, sest rajad on märgistamata. See, kas ta on tüütu või huvitav kaaslane, on juba iseasi. Positiivse poole pealt on teejuht võimeline kantseldama loomi, kes tassivad nodi, ja tegema süüa :)

Jah,ma vist väljendasin valest,ma pidasin silmas minekut ilma giidita,arusaadav, et kohalik peaks pundis olema,aga tegelikult mind huvitab kas on aasias tsungleid kus on midagi vaadata,,loomi, linde,eriti suuri puid jne,, ,,,,,,,lollilegi selge et tsunglisse minek pole seenel käimine ....seega mida võib huvitavat näha metsas...selles on küsimus.

Olgu, teen puust ja punaseks. Kui vanasti loeti metsloomi, siis erinevalt valdavast arvamusest, et tuleb mööda metsa joosta (erandiks on ekskrementide järgi põtrade loendamine), siis tegelikkus näeb välja selline, et seisad ühe koha peal ja vaatad ümbrust. Ehk siis targem on seista kusagil paigal ja loomad-linnud-roomajad lähevad sinust ise mööda. Mööda džunglit liikudes suudad nii palju lärmi teha, et kõik vähegi liikuv liigub minema. Väljaarvatud need isendid, kellele sina pakud gurmaanset huvi.

Palun vasbandust, aga ma sain naerukrambid Kalvin ja Hbert :P

kalvin, minu mulje kohaselt ei pea Aasias keskmine "kohalik" metsas müdistamist just kõige meeldivamaks vaba aja veetmise meetodiks. Mets (džungel) ei kipu sealkandis just tasapinnaline olema ehk siis tähendab seal kulgemine parasjagu turnimist, mis kvalifitseerub raskeks füüsiliseks tööks ja mida tehakse heal meelel vaid vastutasu eest. Seda nimetatakse vist giidiks, aga võib öelda muidugi ka "kohalik pundis". Matkamise kontseptsioon on tavainimese jaoks pigem tundmatu, samuti kardavad nad minu meelest tihtipeale metsikut loodust. Muidugi võib vedada ja äkki kohtad mõnda erandit.

Loendama ei hakka kedagi,aga midagi huvitavat tahaks näha,,,kas siin pole siis kedgi kes on näinud midagi sellist ,mida teised pole näinud...või ei taheta sellest rääkida.

Võimalik, et need, kes on näinud midagi sellist, mida teised pole näinud, pole džunglist eluga tagasi tulnud.

Vaata kalvin, selleks, et näha seda, mida teised näinud pole, peaksid Lõuna-Ameerikasse ayahuasca-tripile minema:) Kui nüüd tõsisemalt, siis nagu hbert mainib: parimaks vaatamiseks tuleb vaikselt kuskil kohal olla, mitte mööda metsa kolistada. Näiteks ise olen oodanud jaaguari Amazonase vihmametsas jõe äärde tehtud maskeeritud onnikeses. Ootad päeva, kaks...; või käinud koos ornitoloogidega Costa Rica pilvemetsas ainult selleks, et haruldast ketsal'it (lind) kaamerasse püüda. Aasias soovitan Sul, kalvin, minna ühte maailma vanimasse dzhunglisse Taman Negara rahvuspargis (Malaisia): kõrged puud, malai tiigrid, jne. Veel parem variant on lennata Borneo saarele ja minna dzhungli-tripile mitte mööda maad, vaid jõgesid pidi. Siis võid näha jõgede kohal puuvõrades naljakaid ninaahve või isegi orangutane, ning häbelikke pügmee-elevante jõe ääres joomas (tavaliselt märkad nende p....t, kui nad paaniliselt uttu tõmbavad vähemagi müra korral). Paat liigub muidu üsna vaikselt piki jõge ja paadijuht lülitab mootori välja strateegilistes kohtades. Või lähed ise kanuuga ja kohalik on teise kanuuga kaasas, või olete ühes. Aga kui tahad loomi näha nii, et võta üks ja viska teist, siis peaksid minema avaratesse Aafrika savannidesse, veel parem Ngorongoro kraatrisse (kaldeerasse) Tansaanias.

Discovery Channeli peal näitab tõsiseikluslikku seriaali: Man vs. Wild - Borneo Jungle

jne. erinevates kohtadest

Ta üritab üksi looduses hakkama saada. Kuid tal siiski saatemeeskond kaasas.

Seriaali koduleht: http://dsc.discovery.com/tv/man-vs-wild/

Hakkab juba looma,,,sellistest juttudest olekski pidanud alustama,tänud Marks66 ja teised,,,seal Malaysia rahvuspargis peaks küll käima,muidugi oleks huvitav igalpool käia nendes paikades millest rääkisid,,aga eks jõuab veel. Kui sa oled käinud niipaljudes kohtades,siis äkki valgustad mis oleks sellised elementaarsed asjad ilma milleta ei tohiks minna metsa ja kas gps ka toimib metsas,või peab ainult kompassiga hakkama saama.

Ahjaa,,,,unustasin küsimast kas midagi on vaadata ka Filipiinide,Cambodia,Laose ja Vietnami metsades,,ilmselt suund on seekord just nendesse paikadesse..

Ilma kohalikuta ei tohi metsa minna.

See siin nii meenutab mulle selle Yksiku Mehe naiseotsingu teemat :) Et...mina pean Üksi Dzhunglisse saama...või muidu suren 201.!